Marko Mäetamme näitus "100 OFFENSIVE BOOKS"

Raamatuaasta lõppakordina avame 3. detsembril kell 17 Marko Mäetamme näituse „100 OFFENSIVE BOOKS“ (100 solvavat raamatut) Õiguskantsleri Kantseleis.

Avamisele palume kindlasti registreeruda hiljemalt 2.12. Registreerumine - näituse avamine 3.12.25 kl 17 | Kohtumiseni!

Piret Arukaevu

Õiguskantsleri Kantselei

/ / / 

MARKO MÄETAMM
100 OFFENSIVE BOOKS
Näitus Õiguskantsleri Kantseleis
3.12.2025–30.01.2026

Poliitkorrektsus on mõiste, mis tähistab mõtteviisi, keelepruuki ja poliitikat, mis püüab vältida vähemusrühmadele või muudele huvirühmadele potentsiaalselt solvavaid väljendeid, stereotüüpe ja eelarvamuslikke hinnanguid (Vikipeedia). See peaks kaitsma inimesi alandava või tõrjuva keelekasutuse eest, kuid üha sagedamini tajutakse seda survevahendina, mis määrab, mida tohib öelda ja mida mitte.

Liigne korrektsus võib hakata ehitama steriilseid ruume, kus sõnad on kui vati sees. Mida rohkem me püüame keelt poleerida, seda enam kaob selle tekstuur – ja koos sellega ka julgus öelda välja ebamugavat tõde. Nii võib juhtuda kummalisi asju: inimesed vaikivad, sest iga sõna kõlab nagu võimalik süüdistus; arutelu muutub etenduseks, kus maskid on tähtsamad kui mõtted; formaat on tähtsam kui sisu. Hea kavatsus võib muutuda vaikseks kontrollimehhanismiks: soov solvumist või solvamist vältida asendub hirmuga eksida, mille tagajärjel inimesed hakkavad iseennast tsenseerima ja peavad paremaks üldse mitte midagi öelda. Hirmule annab jõudu üldine foon, kus iga pisimgi vääratus võib saada saatuslikuks ja alustada tühistamise sõnakampaaniat.

Nii tekib paradoks – sõnavabadust toetav ühiskond seab kõneleja valikutele üha kitsamaid piire. Küsimus ei ole vaid viisakuses, vaid keele- ja mõtteruumis, mida me üksteisele lubame. Poliitkorrektsus võib olla sillaks lugupidamisele, aga samavõrd ka piiriks ausale arutelule. Kus see piir jookseb, sõltub meist endist. Kas me loome ühiskonna, mis kaitseb, või ühiskonna, mis valvab? Ja kui valvab, siis kelle eest ja mis hinnaga? Väljendusvabadus ja otsustusõigus ei kao hetkega: see hajub aegamööda, kihthaaval anname ära oma vabadust, kuni märkame, et ainus lubatud asi on viisakuse mask ja sisu on asendunud formaadiga.

Teos „100 OFFENSIVE BOOKS“ on valminud 2023. aastal ning on sellises mahus välja pandud esmakordselt (va 16 lehte, mis on läinud erakogudesse või osalevad näitusel Pariisis).

„Maalisin-kirjutasin selle 2023. aasta suvel, kui kokkusaamisi ja suhtlust oli vähe ja aega mõtisklemiseks-mediteerimiseks palju. See oli tore meditatiivne töö, iga päev läksin stuudiosse ja maalisin nii mõne kuuga 100 raamatut, mõtiskledes samal ajal ühiskonnas toimuvale, ärapanemistele, solvumistele ja solvamistele. Ja siis kirjutasin kõigile raamatutele alla, püüdes mitte kedagi ära unustada, igaühele midagi,“ kirjeldab Marko teose loomeprotsessi. 

Marko Mäetamme (1965) loomingu ainese moodustavad isiklikud lood, mille abil loob ta eksistentsialistlikult absurdseid ja karikatuurseid ühiskonnakriitilisi teoseid.

Marko Mäetamm on õppinud Eesti Kunstiakadeemias graafika (BA, 1993) ja vabade kunstide erialal (MA, 1995) ning täiendanud end Rootsi Kuninglikus Kunstikoolis (Kungliga Konsthögskolan) trükitehnoloogiate alal. Ta on olnud residentuuris New Yorgis (2010) ja Pariisis (2011). Ta on esinenud rahvusvahelistel grupinäitustel ja korraldanud arvukalt isikunäitusi. Mäetamm on osalenud näitustel „ARS01“ (Helsingis Kiasmas 2001), „Fiktive Bauten und Städte in der Literatur“ (Münchenis Pinakothek der Moderne’s 2006), „Rencontres Internationales Paris/Berlin/Madrid“ (Pompidou keskuses, Haus Der Kulturen Der Welt’is, 2008), 13. Brooklyni Rahvusvahelisel Filmifestivalil (2010) ja näitusel „Summer of Love“ (Kreekas 2017). Mäetamm on isikunäitusi teinud New Yorgis: „Another Day with My Family“ (Gallery Go North, 2009) ja „I Want to Tell You Something“ (Colgate University, 2016), Londonis: „Love Fear and Warning Signs“ (Nettie Horn, 2010) ning Miamis: „Our Daddy is a Hunter“ (NADA Art Fair 2012). Mäetamm on pälvinud Kristjan Raua preemia (2000), Valgetähe V klassi teenetemärgi (2008), Balti Assamblee kunstipreemia (2009), riikliku kultuuripreemia (2010 ja 2019) ning ta on olnud Köler Prize’i nominent (2012).

Mäetamm on Eestit Veneetsia biennaalil esindanud kaks korda: 2003. aastal (John Smithi pseudonüümi all koos Kaido Olega) ja 2007. aastal. Tema loomingut iseloomustab multidistsiplinaarsus, seriaalsus ja narratiivsus, mille puhul figuratiivsel kujutisel ning seda täiendaval tekstil on võrdne kaal.

2025. aasta on Markole olnud erakordselt töine ja näitusterohke, tema näitused on olnud väljas Võrus ja Haapsalus ning Eesti saatkonnas Prantsusmaal. Praegu näeb tema teoseid Tallinnas EKO galeriis ja loovagentuuris TANK ning Leedus Kaunase galeriis Meno Parkas.

Näituse idee ja teksti autorid: Kaido Ole ja Piret Arukaevu.

Teksti inspiratsiooni eest täname Ene-Liis Semperit. (loengul Õiguskantsleri Kantseleis „Inimeseks olemise võimust“, kuulatav Ööülikoolis)

Teostus: Valge Kuup

Näitus on avatud 30. jaanuarini 2026. Finissage 29. jaanuaril kell 17.00

Külastamine kokkuleppel K-R kl 14-17.

Info: kuraator Piret Arukaevu (Piret.Arukaevu@oiguskantsler.ee, tel 5045323)