EKL tegevus 2019–2022

EKL JUHATUSE ARUANNE: EESTI KUNSTNIKE LIIT 2019–2021

Ajavahemik 2019–2021 on olnud nii liidule kui ka liidu liikmetele ja rentnikest ning partneritest loovettevõtjatele erakordselt keeruline ja raske ellujäämise ning muutuste aeg. Vaid vaevalt aasta pärast seda kui kohtusime teie kõigiga liidu Suurkogul aastal 2019, muutus maailm meie ümber pöördumatult ja jäädavalt.

2020. aasta varakevadel välja kuulutatud eriolukord lõi segi paljude kunstnike ja kunsti-valdkonnas tegutsejate töö- ja tulevikuplaanid ning võttis kunstnikelt ja loovettevõtjatelt niigi hajusad sissetulekud. Mõneti aitas kunstnikke kohanemisel keeruliste aegadega see, et oleme elanud kunstivaldkonnas juba aastaid analoogses kriisis. Kuid olukorras, kus kõik projektid jäid ära, või lükkusid edasi kaugesse tulevikku; kus ainsaks sissetulekuks oli ja on sageli siiani juhuslikud tööpakkumised; kus puuduvad tööandjad ja regulaarsed töötasud, oli ainus tugi kunstnikele loovisiku loometoetus ning liidu pakutavad soodustused ning toetus.

Samas tõid pandeemia poolt tingitud raskused senisest veel enam esile loovisikute keerulise ja hapra olukorra, mille tulemusel valmis Eesti Kultuuriministeeriumi tellimusel ja Praxise Mõttekoja poolt läbiviidud vabakutseliste loovisikute, nende majandusliku toimetuleku mudeleid ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavust hõlmav mahukas uuring, millest lähtuvalt on Kultuuriministeerium alustanud koos loomeliitude ja loovisikutega Loovisikute- ja loomeliitude seaduse muutmist ja ajakohastamist.

Koos kolleegidega Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskusest (EKKAK) ja Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusest (KKEK) avasime eriolukorra kehtestamise järgselt kunstnikele kriisinõuandla. Aprillis 2020 jõustus Loovisikute ja loomeliitude seaduse esimene ajutine muutmine, mis võimaldas paljudel loojatel saada keerulises olukorras abi.

Kuid keeruliste aegadega käib koos alati ka positiivseid külgi – üle paljude aastate on muutunud maailm andnud kiiresse elurütmi lisaaega ja sundinud erinevaid kultuuri- ja kunstiinstitutsioone senisest intensiivsemale koostööle kriisi ületamisel, enda olemasolu nähtavamaks tegemisele ja seisukohtade väljendamisele. Liidu eestvedamisel koos Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskusega 2020. aasta lõpus alanud kunstivaldkonna arengukava kokkupanek on hoolimata pikaajalisest vajadusest esmakordne ja sündinud valdkonnasisese algatusena, valmides kunstiinstitutsioonide ja vabakutseliste tihedas koostöös.

Arengukava koostamisel joonistusid teravalt välja valdkonna peamised kitsaskohad – jätkusuutliku, kunstielu mitmekesisust tagava rahastusmudeli puudumine, kunstnike töö puudulik tasustamine, näitusetasude süsteemne puudumine ning sotsiaalsete garantiide ebapiisavus ja sageli takistatud ligipääs ravikindlustusele. Kunstielu arengupotentsiaali piirab otsustavalt ka pikaajaliste investeeringute plaani puudumine kohalikul ja üleriigilisel tasandil.

Arengukava peamisteks teemadeks on kunstnike loometegevuse toetamise kõrval ka kunstivaldkond laiemalt – seal tegutsevad erinevad professionaalid, ühendused ja organisatsioonid. Arengukava eesmärgid saavad üheks oluliseks lähtekohaks kultuuripoliitika kujundamisel ja ka valdkondade üleses koostöös ning läbirääkimistel riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil. Valminud arengukava avalik tutvustus toimus 14.01.2022 ARS Kunstilinnakus.

Aruteluringide vestlustest välja joonistunud vajadusest toimus 18.11.2021 esimene kunstihariduse ümarlaud, mis kaasas osalejaid kõigilt haridustasanditelt ja professionaalse kunsti väljalt. Teise tegevusliinina on kunstiasutuste juhtidest algatusgrupp valmistanud ette näituseasutusi, kunstinäituste korraldajaid ja tugistruktuure ühendava Eesti Kunstiasutuste Liidu loomist. Kunstiasutuste Liit on näituseasutusi, kunstinäituste korraldajaid ja tugistruktuure ühendav uus algatus. Liidu eesmärk on panna mõtestatud koostöö toel kunstivaldkonna hääl ühiskonnas senisest enam kõlama ning seista oma liikmete huvide eest.

Et tagada Eesti kunstiorganisatsioonide elujõulisus, peame senisest oluliselt aktiivsemalt osalema ühiselt poliitikakujundamises ning tegema sihipärast tööd selle nimel, et valdkonnas tekiksid jätkusuutlikud, kunstielu mitmekesisust tagavad rahastusmudelid. Et kunstnike töö oleks tasustatud tegevust ja panust väärtustades ning et suudaksime saavutada olulisi läbimurdeid loovisikutele sotsiaalsete garantiide tagamisel.

Täname kõiki Kunstnike Liidu liikmeid jätkuva usalduse eest, Kunstnike Liidu väikest aga ülimalt pühendunud meeskonda ning paljusid koostööpartnereid ja kolleege. Elame ja tegutseme hoolimata kõigest siiski parema homse lootuses ja ka tänulikkuses selle eest, kui palju oleme praeguseks ajahetkeks juba saavutanud.

*

Eesti Kunstnike Liidu aastaraamatus on tavapäraselt kesksel kohal liidu kui organisatsiooni arengusuunad ja tegevused möödunud kolme aasta jooksul, kesksed huvikaitse- ja majandusküsimused ning tehtud otsused. Ülevaated liidu juhatuse ja volikogu tööst ning liidu erinevate asutuste tegevustest läbi kolme aasta. Lisaks ka mahukas ülevaade liidu liikmete loomingulise tegevuse kokkuvõtetest ja valdkondlikud sissevaated alaliitude pilgu läbi.

Aastatel 2013–2015 võttis juhatus eesmärgiks liidu tegevuse, struktuuri ja seisukorra kaardistamise, toimus ka varasemaga võrreldes oluline nihe EKLi eneseteadvustamise suunas majandusorganisatsioonina – mis on ilmselt vältimatu organisatsiooni puhul, mille vastutada on Eestis suurim kunsti produktsioonikeskkond ning mille regulaarsetest sissetulekutest üheksa kümnendikku moodustab renditulu.

Aastatel 2016–2018 olid peatähelepanu all kinnisvara korrashoid, üüripoliitika ja kliendisuhete korraldus nii planeerimise tasandil kui ka igapäevatöös. Ühiseks nimetajaks võib pidada märksõnu „reform“ ja „arendus“ – nimetagem siinkohal liidu põhikirja põhjalikku uuendamist, Kunstihoone reformimist koostöös riigiga uueks ühiseks sihtasutuseks ja sihtasutuse Kunstitaristu asutamist, samuti Draakoni galerii toomist EKLi omandisse ning ARSiga seotud arendustegevusi.

Aastatel 2019–2021 nõudis enim tähelepanu asutuse stabiilsuse säilitamine kriisiolukorras, töökohtade ja töötasude säilimine, kunstnikest ja loovisikutest rentnike toetamine ning olemasolevate tehnosüsteemide säästlikumaks ning töökindlamaks muutmine ning liidu senisest mahukam eneseteadvustamine huvikaitseorganisatsioonina. Lisaks eelnimetatule keskendusime ka jätkuvatele mahukatele renoveerimis- ja arendustöödele kõigis liidule kuuluvates hoonetes. Senisest märkimisväärselt enam suutis liit ennast nähtavaks ja kuuldavaks teha, tuues esile valdkonna tugevusi ja kitsaskohti, mille lahendamiseks ainult liidu tegevusest ei piisa.

 

EESTI KUNSTNIKE LIIDU EESMÄRGID JA TEGEVUS

Tänane Eesti Kunstnike Liit tugineb tegevuses väärikale, 20. sajandi suurte sündmustega sammu käinud ajaloole, kus eelkäijatena joonistuvad välja Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing (EKKKÜ) (1922), Eesti Nõukogude Kunstnike Liit (1943) ja Eesti NSV Kunstnike Liit (1957). EKL on 990 liikme (seisuga 21.02.2022) ja 18 alaliiduga Eesti suurimaid loomeliite. Liidu eesmärgiks on kunstivaldkonna arendamine ja selle kandepinna laiendamine Eestis, kunstnike huvide kaitsmine ja nende loomingulise tegevuse toetamine.

 

EKLi põhitegevusalaks on loomeliidu tegevus (EMTAK 94121), mis hõlmab muuhulgas osalust kultuuripoliitika kujundamisel ja valdkondlikes arendustegevustes, kunstnike, kuraatorite, kunstiteadlaste ja kunstitöötajate huvide kaitsmist ning nende töö- ja loometingimuste edendamist.

 

EKLi põhitegevusega seotud tegevusaladeks on:

1) toimimine valdkondliku ekspertorganisatsioonina (sealhulgas ekspertide nimetamine komisjonidesse ja žüriidesse, osalus seadusloomes, strateegiate ja tegevuskavade väljatöötamisel);

2) koostöö kunsti ja kultuuri valdkonna organisatsioonidega Eestis ja rahvusvaheliselt, samuti Eesti riigi ja kohalike omavalitsustega; eesti kunstnike rahvusvaheliste sidemete edendamine;

3) näitusetegevus EKLile kuuluvates galeriides (Hobusepea, Draakoni, HOP, Vabaduse) ning Tallinna Kunstihoones (EKLi poolt koos riigiga kaasasutatud ja toetatav sihtasutus Kunstihoone); samuti korraldab liit näitusetegevust Toompea lossi kunstisaalis;

4) majandustegevus eesmärgiga teenida vahendeid põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks sealhulgas liidule kuuluva loometaristu (ateljeed, töökojad, galeriid) korrashoiuks ja jätkusuutlikuks arendamiseks liidule kuuluvatel kinnistutel (Vabaduse väljak 6 ja 8, Hobusepea 2, Pärnu maantee 154, Muhu kunstitalu, Pikk 18 Draakoni galerii ruumid);

5) korralduslik tegevus võimaldamaks valdkonnas tegutsejatele paremaid töö- ja loometingimusi eelnimetatud kinnistutel tegutsevates loomekeskustes. Sealhulgas erialaste ning interdistsiplinaarsete projektide algatamise ja elluviimise kui sihipärase (professionaalsele kunstiloomele keskenduva) kinnisvarahalduse ja renditegevuse kaudu;

6) erialase kompetentsi koondamine ja ideede ning praktikate vahetuse soodustamine EKLi 18 alaliidu tegevuse vahendamise ja koondamise kaudu.

EKLi poolt kunsti valdkonnas tegutsevatele loovisikutele ja -ettevõtjatele pakutavad soodsad võimalused ja teenused (näitusevõimalused galeriides, stuudiod ja töökojad jm) ei ole üldjuhul piiratud liidu liikmeskonnaga (erandiks on seni üksnes Vabaduse väljak 6 ja 8 hoonetes asuvad ateljeed) – liidule kuuluv loometaristu on eelkõige valdkonna kui terviku käsutuses.

 

ORGANISATSIOON

Ajavahemikus 2019–2021 liitus EKLiga 72 uut liiget ning lahkus jäädavalt 48 liiget. Seisuga 21.02.2022 kuulub EKLi 990 liiget, neist 440 on pensioniealised.

EKL väljastab liikmetele UNESCO egiidi all tegutseva IAA (International Association of ART) liikmepileteid, mis võimaldavad kunstnikel kuuluda suurimasse rahvusvahelisse professionaalseid kunstnikke ühendavasse võrgustikku, samuti saada osa rohkearvulistest soodustustest maailma muuseumides ja galeriides.

Vastavalt EKLi põhikirjale on suurkogude vahelisel ajal liidu kõrgeimaks juhtorganiks volikogu. Aastal 2019 toimus 5, 2020. aastal 4 ja 2021. aastal 4 volikogu koosolekut, lisaks võeti vastu 5 otsust kirja teel. Juhatus hindab koostööd volikoguga konstruktiivseks ja viljakaks – üheskoos on suudetud leida lahendusi paljudes keerukates küsimustes.

Ajavahemikus 2019–2021 on toimunud mitmeid muudatusi kunstnike liidu meeskonnas.

Detsembris 2019 lõppes tööleping senise majandusdirektori Toomas Johansoniga seoses Johansoni sooviga lõpetada doktoritöö ja siirdumisega teadustöö teemaga enam seotud valdkonda. Liidu juhatus kuulutas eriolukorra möödudes välja avaliku konkursi majandus-

ja haldusvaldkonna eestvedaja leidmiseks. Korraldatud konkursile laekus 16 kandideerija sooviavaldust, kelle hulgast kohtumiste ja töötubade järgselt tegi valiku liidu juhatus koostöös karjäärinõustaja Tiina Saar-Veelmaa ja liidu töötajatega. 2021. aasta jaanuaris tööle asunud haldusdirektor Mati Sillak korraldab koos liidu juhatusega liidu majandus- ja finantstegevust, kinnisvarahaldust, investeeringute planeerimist ja arendustegevust, liidu kinnisvaraga seotud ehitus- ja remonditööde kavandamist ning teostamist. Mati Sillak on eelnevalt töötanud Riigi Kinnisvara AS (RKAS) haldusteenuste direktorina, SA Eesti Kunstimuuseumi haldusosakonna juhatajana, tegelenud erinevate projektide juhtimisega ning olnud aastatel 1992–2012 RE Eesti Lennujaamad ja hiljem AS Tallinna Lennujaam tehnikadirektori asetäitja, projektijuht ja reisiterminali juhataja.

Alates 2017. aastast liidu sekretär-juhiabina lapsepuhkusel viibiva töötaja asenduskohal töötanud Silja Saarepuu lahkus 2019. aasta hiliskevadel sooviga keskenduda loometööle, suvekuudel täitis sekretär-juhiabi kohuseid kunstiteadlane Kati Ots ja 2019. aasta septembrist kuni 2022. aasta veebruarini töötas sekretär-juhiabina kunstiteadlane ja kuraator Madli Ehasalu. Alates Madli Ehasalu siirdumisest tööle sihtasutusse Kunstihoone, töötab liidu sekretär-juhiabina fotokunstnik Hedi Jaansoo.

2021. aasta mais asus liidu hooldusjuhina tööle Illimar Einaste, kelle peamisteks tööülesanneteks on elektripaigaldiste ja seadmete kontroll ja korrashoid, elektritööd, ventilatsiooni- ja kliimaseadmete, soojasõlmede, valve- ja ATS seadmete jms hooldus ja korrashoid, võimalike avariide likvideerimine ja kõrvaldamine ning käidukavade (elektriseadmete korrashoid ja kasutamine vastavalt kehtivatele nõuetele) koostamine ja järgimine. Draakoni galeriis töötab alates jaanuarist 2021 osalise tööajaga konsultant-müüja ametikohal kunstnik Erki Kasemets. Alates aprillist 2021 töötab Draakoni galeriis konsultant-müüja ametikohal Irja Tiri.

Töölepingud on seoses hooldatavate seadmete amortiseerumisega või üleminekuga teenuse sisseostmisele lõpetatud töötajaga, kes tegeles suruõhu kompressori korrashoiuga Hobusepea 2 hoones, samuti ARSi väliala koristaja ja majahoidjaga. Alates juunist 2021 on tööleping lõpetatud majameister Oleg Tähnasega seoses tööjaotuse muutumisega asutuses ning EKLile kuuluva kaubiku halva tehnilise seisukorraga.

Loomemajanduse küsimustes nõustas ja abistas EKLi Ruth-Helene Melioranski, viies koostöös liidu juhatuse ja meeskonnaga edukalt lõpule projektid „Avatud ARS“ ja „Avatud ARS 2: sisutegevused“ EASi toel. Liidu töötajate tegevust on toetanud ja võimaldanud erinevates töölõikudes professionaalsust tagada meie partnerid – näiteks advokaadibürood Sorainen, NOVE ja TGS Baltic õigusküsimustes, Ohutult & Targalt OÜ tööohutuse ja -tervishoiu alal, tunnustatud eksperdid Hannes Kuhlbach ja Hillar-Peeter Luitsalu kinnisvaraga seotud küsimustes jpt.

 

ARENDUSTEGEVUS

Aastatel 2013–2015 võttis juhatus eesmärgiks liidu tegevuse, struktuuri ja seisukorra kaardistamise, toimus ka varasemaga võrreldes oluline nihe EKLi eneseteadvustamise suunas majandusorganisatsioonina. Aastatel 2016–2018 olid peatähelepanu all kinnisvara korrashoid, üüripoliitika ja kliendisuhete korraldus nii planeerimise tasandil kui ka igapäevatöös. Aastatel 2019–2021 keskendusime mahukamatele renoveerimis- ja arendustöödele, enim tähelepanu nõudis aga asutuse stabiilsuse säilitamine kriisiolukorras, töökohtade ja töötasude säilimine, kunstnikest ja loovisikutest rentnike toetamine ning olemasolevate tehnosüsteemide säästlikumaks ning töökindlamaks muutmine.

Süsteemne kinnisvarahaldus koos arendusega peab tagama liidule pideva stabiilse rahavoo, kinnisvaraga seotud funktsioonid peavad olema lõimitud organisatsiooni üldiste strateegiliste sihtide ja eesmärkidega. Juhatuse ja meeskonna viimaste aastate tegevus on olnud suunatud selliste lahenduste otsimisele, mis võimaldaksid liidul hoida ajaloolist kinnisvara ekspluatatsioonikõlblikuna – ning paralleelselt ka investeeringute leidmisele, mille abil saaks hoonete senist elukaart oluliselt pikendada. Pikemas perspektiivis on kahtlemata tõhusaimaks viisiks tõsta liidu majanduslikku võimekust arendustegevustega – panustamine meeskonda, mõtestatud kinnisvaraarendusse ja ka loomemajanduslike teenuste arendamisse.

Aastal 2014 alanud ulatuslik protsess, eesmärgiga selgitada välja EKLile kuuluvate hoonete väärtus, probleemid ja perspektiivid, sealhulgas ehitus-tehniline seisukord ja investeeringu-vajadused, on aidanud arendustegevusi sihitumalt ja ökonoomsemalt suunata sinna, kus vajadused kõige pakilisemad ning mõtestatumad. Muuhulgas oleme tellinud hinnangud kõigile liidu Tallinnas asuvatele hoonetele, viinud läbi hoonete üksikasjaliku inventariseerimine ja valmistanud ekspertide abil projekteerimiseks sobivas vormingus digitaliseeritud joonised. Samuti oleme tellinud erinevaid ekspertiise nii ehituskonstruktsioonide ja tehnosüsteemide seisukorra kui ka muinsuskaitse küsimustes.

Liidu jaoks on tegevus kinnisvaraomanikuna seotud  organisatsiooni sisuliste eesmärkidega, mis seab esikohale kunstiloomeks ja -näitamiseks kavandatud ja ehitatud ruumide sihipärase ja jätkusuutliku arendamise ning üürimise loovisikutele jõukohase hinnaga.

 

Kunstihoone reform ja renoveerimine

Aastatel 2016–2017 viidi EKLi ja Eesti Kultuuriministeeriumi koostöös ellu Kunstihoone reform, eesmärgiga tagada Eesti ühele olulisemale näituseasutusele jätkusuutlik tulevik. Juba 2015. aastal alanud omavaheliste arutelude tulemusena pöördus kultuuriminister Indrek Saar 8.06.2016 Kunstnike Liidu poole ametliku ettepanekuga kaaluda riigi kaasamist sihtasutuse Tallinna Kunstihoone Fond kaasasutajaks.

20.06.2016 andis volikogu juhatusele volitused sihtasutuse Tallinna Kunstihoone Fond (TKHF) reorganiseerimisega seotud õiguslike toimingute läbiviimiseks, sealhulgas koos Eesti Vabariigiga ühise sihtasutuse asutamiseks ning eraldi sihtasutuse asutamiseks EKLi poolt, mille eesmärgiks on kunstnikele, kunstiteadlastele ja kunstitöötajatele paremate töö-, loome- ja esitlustingimuste loomine. 24.11.2016 asutati Eesti Kunstnike Liidu poolt Sihtasutus Kunstitaristu, mille valdusse läks senise sihtasutuse TKHF jagunemise käigus mahukas, sellele 1990. aastatel EKLi poolt üle antud Eesti Kunstifondi kunstikogu.

27.03.2017 kiitis volikogu heaks uue sihtasutuse Kunstihoone asutamislepingu ja põhikirja projekti, asutamisleping kirjutati kultuuriminister Indrek Saare ja EKLi toonase presidendi Vano Allsalu poolt alla 4.12.2017. Detsembris 2017 sõlmiti EKLi ja sihtasutuse Kunstihoone vahel isikliku kasutusõiguse seadmise leping, mille alusel EKL tagab näitusetegevuseks vajalikud ruumid 50 aastaks tasuta, nagu ka varasematel aastatel sihtasutusele Tallinna Kunstihoone Fond. Kultuuriministeerium omakorda on pühendunud Kunstihoone kui näituseasutuse stabiilsema ja tõhusama rahastamise tagamisele. Sihtasutuse nõukogusse kuuluvad vastavalt EKL volikogu 29.11.2021 otsusele EKLi esindajatena  Ketli Tiitsar, Jaan Elken ja Vano Allsalu, Kultuuriministeeriumi esindaja Maria-Kristiina Soomre ja Rahandusministeeriumi esindaja Aare Aun.

Lisaks juba varem TKHFi vahenditega kapitaalselt renoveeritud Kunstihoone fassaadile on tänu sihtasutuse vahenditele korrastatud Vabaduse väljak 8 hoones haridusruum, renoveeritud näitusesaale nii Kunstihoones, Kunstihoone galeriis kui ka Linnagaleriis, paigaldatud kaasaegsed elektroonilised teavitussüsteemid nii galeriiakendele kui ka Kunstihoonesse. Koostöös EKLiga on renoveeritud Kunstihoone lift, mis tagab invajuurdepääsu näitusesaalidesse.

Seoses senise juhataja Taaniel Raudsepa siirdumisega tööle Kultuuriministeeriumisse, valis SA Kunstihoone nõukogu avaliku konkursi teel laekunud kandidaatide hulgast 2020. aasta kevadel Kunstihoone uueks juhatajaks Paul Aguraiuja Nõukogu sõnul sai määravaks Aguraiuja tugev vundament kultuurivaldkonnas ning juhtimiskogemus ja julge visioon.

Riigi kultuurieelarve eelnõu näeb ette Vabaduse väljak 8 hoone põhjalikku kaasajastamist 6,5 miljoni euro suuruse investeeringuga. 2021. aasta hilissügisel kuulutas SA Kunstihoone koostöös Eesti Arhitektide Liiduga välja Tallinna Kunstihoone rekonstrueerimise arhitektuurivõistluse ruumide renoveerimiseks. Ehituse algus on planeeritud 2022. aasta septembrisse, majas töötavad kunstnikud kolib liit praegusesse Riigi Kinnisvara AS-ile kuuluvasse Georg Otsa nimelisse Tallinna Muusikakooli aadressil Müürivahe tänav 12 / Vabaduse väljak 4. Renoveerimistööde eeldatav valmimisaeg on 2024. aasta esimene pool.

11.08.2021 andis liidu volikogu seoses Kunstihoone renoveerimisega liidu juhatusele volituse sõlmida Sihtasutusega Kunstihoone uus isikliku kasutusõiguse seadmise leping,

mis võimaldab sihtasutusel arendada välja täiendavaid ruume nii näituse- kui ka tugitegevusteks ning loob samas võimalused Kunstnike Liidu käsutuses olevate ateljeede kaasajastamiseks.

 

ARSi arendamine

Möödunud aastate üheks töiseks väljakutseks on Kunstnike Liidu juhatuse ning meeskonna jaoks olnud ARSi arendamisega seonduv – detailplaneeringu kavandamine, projektide „Avatud ARS“ ja „Avatud ARS: sisutegevused“ käivitamine ja elluviimine, kaubamärgi ARS Kunstilinnak arendamine, aga samuti ka sündmuste ja koolituste korraldamine ning koostöö arendamine nii kunstnike kui ka EKLi partneritega.

EKLi nägemuses ühendab kunagise legendaarse kunstikombinaadi mantlipärija, 21. sajandi ARS, innovatsiooni ja ajaloo, kaasaegsed praktikad ja tehnoloogiad ning eesti professionaalse kunsti traditsioonilised meistrioskused. Kaasaegse loomelinnaku tuumikuks on professionaalsed kunstnikud, nende stuudiod ja töökojad ning erialane loomemajanduslik tegevus. Millega omakorda on lõimitud avalikkusele suunatud tegevusvormid ja ettevõtmised hariduslikest meelelahutuslikeni. Kujutavate ja rakenduskunstnike ning disainerite kõrval näeme ARSi kunstilinnaku asukate ja külalistena ka teisi kultuuriloojaid, kõiki loovusele avatud ettevõtlikke ning toredaid inimesi. EKLi nägemuses võiks ARSist kujuneda omamoodi loomemajanduslik oaas, mis parandab piirkonna elanike ning töötajate elu- ja töökvaliteeti.

Arendustegevuste ja programmi kavandamisel ARSi Kunstilinnakus on kesksel kohal märksõnad „produktsioon” ja „promotsioon” – EKL loob tingimusi ja võimalusi, et loojad saaksid süveneda erialasesse töösse, loodut esitleda ning vahetada ideid ja kogemusi. Projekti „Avatud ARS“ eesmärgiks oli omaaegse kunstikombinaadi ruumilis-funktsionaalne avamine, keskse promotsiooni- ja koolituskeskuse, projektiruumi ning keraamikakeskuse väljaarendamine. Toetamaks „Avatud ARSi“ visiooni ning võimestamaks loovisikuid ja -ettevõtjaid nende eesmärkide elluviimisel, sündis ka esimesega funktsionaalselt seotud projekt „Avatud ARS 2: sisutegevused“. Mõlemaid toetas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Euroopa Regionaalfondi vahenditest kokku 540 000 euroga.

2020. aasta veebruaris avanes ARS Kunstilinnaku uus keskus – multifunktsionaalne projektiruum, Galerii 125, keraamikakeskus, tarbekunstigalerii ning inspiratsiooni- ja koolituskeskkond Stuudio 53 ja Stuudio 98. Projekti „Avatud ARS“ raames EASi toel toimunud ulatuslike rekonstrueerimistööde tulemusena on legendaarse kunstikombinaadi peahoone muutunud oluliselt kasutajasõbralikumaks nii loojate kui ka kunstipubliku jaoks – pakkudes võimalust vaadata näituseid ja osta kunstiteoseid, samuti tegutseda töötubades, rentida ruume inspiratsiooni- ja koolituskeskuses ning tellida kunstikoolitusi. Valminud ARSi uuest e-poest pood.arsfactory.ee leiab enam kui 100 professionaalse kunstniku ja disaineri loomingut.

ARSi uus keraamikakeskus taastab ajaloolise keraamikatöökoja traditsiooni ARSis ning pakub professionaalidele tuge ainulaadset gaasipõletust võimaldava ahjuruumi, glasuurilabori ning mudelite ja vormide valmistamiseks mõeldud kipsiruumi näol. Keskus loob kaasaegsed töötingimused tootmiseks ja tootearenduseks, aga samuti koostööks ja koolitusteks nii professionaalidele kui keraamikahuvilistele.

Koostöö on toonud ARSi majaliste ja nende loominguga tutvuma ostuhuvilisi kunstisõpru Avatud Ateljeede päevade raames kui ka jõulueelne Hüpikmüük. ARSi Projektiruumis, ARS Showroom galeriis, tarbekunstigaleriis, Galeriis 125, Stuudio 98-s ja ruumis 112 on aastatel 2019–2021 toimunud 79 näitust. Aastatel 2019 ja 2021 jätkus Indrek Kösteri ja Reimo Võsa-Tangsoo kureerimisel ARSi Filmifestival AFF, mis tõi vaatajateni nii aastatetaguseid kui ka värskelt esilinastuvaid teoseid.

Üheks suuremaks projekti Avatud ARS ettevõtmiseks kujunes 22.11.2018 keskuses T1 Mall of Tallinn avatud kunstiesitluskeskkond ARS Concept, kus 40 professionaalse kujutava ja tarbekunstniku looming koondati ühtseks väljapanekuks deviisi all „Mõttega tehtud ja valitud kunst“. ARS Concepti programm pakkus muuhulgas temaatilisi nädalavahetusi „Mõttega materjal” ning kolmekuulise pilootprojekti kokkuvõtteks 26.02.2019 ligemale 20 asjatundja osalusel toimunud vestlusringide pärastlõuna „Turg kunstile – kunst rahvale?”.

EKL algatas lähtudes volikogu otsusest 4.06.2018 Pärnu mnt 154 detailplaneeringu protsessi, mille tulemusena omandab ARS kunstilinnaku arenguvisioon juba lähiaastatel konkreetsema funktsionaalse ja visuaalse vormi. 2021. aasta lõpuks olid mahukad projekteerimistööd ja vajalikud uuringud teostatud, viimastele täiendustele-kooskõlastustele järgnevad loogiliste sammudena detailplaneeringu vastuvõtmine, avalik väljapanek ja arutelud ning arhitektuurikonkurss arendatavale alale. Detailplaneeringu kehtestamise järel on kunstnike liidul võimalik koostöös strateegiliste partneritega astuda järgmisi samme kunstilinnaku kui terviku etapiviisilisel väljaarendamisel.

 

HOONED JA TEGEVUSED

Liidule kuuluvad Tallinnas hooned Vabaduse väljak 6 ja 8, Hobusepea 2 ja Pärnu maantee 154 ning Uuetalu talu Nõmmkülas Muhumaal. EKLi valduste hulka kuuluvad ka Draakoni galerii ruumid Tallinnas, Pikk tänav 18. Vabaduse väljak 6 ja 8 hoonetes paikneb kokku 39 ateljeed, mida üüritakse EKLi liikmetest kunstnikele isikliku sooviavalduse alusel ja ateljeekomisjoni otsusega.

Vabaduse väljak 6 on lisaks kunstnike tööruumidele ja kunstnike liidu kontorile koduks ka Vabaduse galeriile, pikaajaliseks rentnikuks on kunstitarbeid vahendav Galerii-G. Aastast 2000 asub hoones ka liidu poolt toetatava Eesti suurima kunstiajakirja Kunst.ee toimetus.

Hoones toimetavad igapäevaselt ka kaks arhitektuuribürood – TT Arhitektuuribüroo OÜ Tõnu ja Tim Saani eestvedamisel ja Loominguline Kollektiiv OÜ (Ero Puumets, Anneli Tammik).

Hoone hoovipoolsetes keldriruumides avati novembris 2014 Eesti Kunstiakadeemia galerii, mis on akadeemia uue maja valmimise järel saanud endale järglaseks EKA vabade kunstide ja kunstiteaduse kuraatorisuuna üliõpilaste ühise näitusepaiga Vent Space.

Vabaduse väljak 8 ehk Tallinna Kunstihoone avaliku tuntuse nurgakiviks on kahtlemata selles paiknevad näituseasutused – Sihtasutuse Kunstihoone opereeritav Kunstihoone galerii ja Kunstihoone näitusesaalid. Kunstihoone majas tegutseb Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus ja liidu külalisateljee, hoone esimesel korrusel paiknevad kohvik Tuum (endine KuKu kohvik) ja Lugemiku raamatupood, tiibhoones legendaarne Graafikakoda ja selle keldriruumides noorte graafikute poolt asutatud Grafodroom. Keldriruumides tegutseb legendaarne KuKu klubi.

Hobusepea 2 on leidnud endale asupaiga 29 stuudioruumi ja töökoda (Gram, Õhuloss, Sinihabe, Kam jt), milles tegutseb kokku enam kui seitsekümmend kunstnikku, kellest nii mõnedki on juba üle 50 aasta loonud ehteid just selles majas. Aktiivne kunstnike kollektiiv korraldab igal aastal ka meeleolukaid ja rahvarohkeid avatud uste päevi, kus ehtekunsti ja ka graafikahuvilised külastajad saavad osaleda ringkäikudel, kontserditel ning soetada ehteid ja disainiesemeid.

Hoones tegutsevad liidule kuuluvad nüüdiskunsti esitlev Hobusepea galerii ja tarbekunstile ning disainile keskendunud HOP galerii, samuti asub hoones suurim ehtekunstile pühendunud esindusgalerii A-galerii. Majas töötab ka Õigusbüroo Ignatius, mis pakub kokkuleppel liiduga liidu liikmetele tasuta esmast õigusabi. Samuti Pille Lausmäe Sisearhitektuuribüroo OÜ ja Arhitektuuribüroo Studio Paralleel OÜ.

Pärnu maantee 154 tegutsevas ARSi kunstilinnakus on tööpaiga leidnud ligemale 100 kunstnikku, loovettevõtjat ja ettevõtet. Üle 90% siinsetest rentnikest on kunstnikud, disainerid ja loomeettevõtted. Esmajoones ARSis ja Hobusepeas kasutavad ühte ruumi sageli mitu kunstnikku või loovettevõtjat – seega ulatub liidu loomemajanduslike klientide arv üle kahesaja.

 

EKLi galeriides (Hobusepea, Draakoni, HOP, Vabaduse) toimus aastatel 2019–2021 172 isik- ja grupinäitust. Galeriisid külastas aastatel 2019–2021 93 837 vaatajat.

Hobusepea ja Draakoni galeriis esinenud kunstnikud ja toimunud näitused pälvisid möödunud kolme aasta jooksul Kristjan Raua nimelise preemia (Uno Roosvalt, Anu Hint), Eesti Kultuurkapitali kujutava- ja rakenduskunsti preemia (Darja Popolitova, Laivi Suurväli), AkzoNobeli kunstipreemia (Jaan Elken, Veiko Klemmer), Eerik Haameri kunstipreemia (Aksel Haagensen). Samuti jätkus Hobusepea ja Draakoni galerii 2011. aastal alanud koostöö Eesti Kunstiakadeemia Noore Kunstniku preemia väljaandmisel (Keiu Maasik, Karolin Poska, Merlin Meremaa-Piho, Amie Nga Man Chan). Näituste toimumist EKLi galeriides toetasid Kultuuriministeerium, Kultuurkapital ja AS Liviko.

17.06.2019 kinnitas liidu volikogu Eesti Kunstnike Liidu galeriide (Hobusepea, Draakoni, HOP, Vabaduse) nõuandva kogu koosseisus: Jaan Elken, Maarin Ektermann, Pille Kaleviste, Kirke Kangro, Kadri Laas-Lepasepp, Kaire Rannik, Peeter Talvistu. Nõuandev kogu nõustab vajadusel galeriste galeriide identiteedi ja väljundi kujundamises, galeriide erinevate sisutegevuste kava koostamisel ja rahastus- ning turundusvõimaluste leidmisel. Nõuandev kogu lähtub soovitustes ja otsustes galeriide vahelisest hea tava juhendist.

EKLi Muhu kunstitalus on jätkunud 2014. aastal alustatud tegevused nii sisulise programmi arendamisel kui ka ajaloolise talukompleksi korrastamisel projektijuhi Tiiu Rebase eestvedamisel ja talus peatuvate kunstnike kaasalöömisel. Muhu Kunstitalu toimib alates 2014. aasta sügisest kaasaegse kunsti keskse ning valdkondade vahelise loomemaja ning rahvusvahelise kunstiresidentuurina ja töötab nii kunsti- kui ka puhkeasutusena kevad-suvisel perioodil, tulevikuperspektiiviga aastaringsele toimimisele vastavalt 2014. aastal koostatud talu renoveerimisplaanidele. Loomemajana on Kunstitalu alates 2015. aastast rahvusvaheline kunstiresidentuur, mis toimib kaasaegse kunsti ja innovaatika kesksena, keskendudes aktuaalsetele küsimustele kultuuris ning kunsti funktsioonidele ühiskonnas. Puhkekeskusena on Kunstitalu avatud EKL ja alaliitude liikmetele ning kõigile teistele külastajatele, kellele sobivad Kunstitalu spetsialiseeritus kunsti- ja kultuuritegevusele ning talu askeetlikud olmetingimused. 

Kunstitalu heaks koostööpartneriks on Eesti Vabagraafikute Ühendus ja selle poolt korraldatav rahvusvaheline graafikanädal „Muhu Print“. Mitmekesise rahvusvahelise seltskonna on Muhusse toonud ka 2015. aastal algatatud kunstifestival Futu Muhu, mille üheks eesmärgiks on tõmmata tähelepanu selle arhailise arhitektuuripärli olemasolule ja eksponeerida talukompleksi kui funktsionaalset ning huvitava potentsiaaliga keskkonda  kaasaegse rahvusvahelise kultuuritegevuse viljelemiseks.

Kunstifestival oli 2019. ja 2020. aastal pühendatud Muhu saare kalastuskultuurile, selle legendaarsele minevikule ja tänasele päevale. 2019. aastal alanud installeerimise ja restaureerimise protsess päädis 2020. aasta augustis ning Kunstitalu avas kõigile vaatamiseks, mäletamiseks ja edasiseks mõtisklemiseks kakuami kujulise maamärgi.

 

KOOSTÖÖ

EKL osaleb valdkonda puudutavas seadusloomes, sealhulgas Kunstiteoste tellimise seaduse (KTTS), Loovisikute ja loomeliitude seaduse (LLS) ning Autoriõiguse seaduse (AutÕS) arendusprotsessis, samuti valdkondlike strateegiate ja tegevuskavade väljatöötamisel (sh Kultuuri arengukava 2021–2030, Kunstivaldkonna arengukava KUVA 2021–2025, Praxise Mõttekoja poolt läbiviidud vabakutseliste loovisikute, nende majandusliku toimetuleku mudeleid ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavust hõlmav uuring jt).

Lisaks loomeliidu ja loomemajandusliku arenduskeskuse mõõtmele on EKLi üheks oluliseks tegevussuunaks toimimine valdkondliku ekspertorganisatsioonina, sealhulgas osalus esindajate kaudu ning ekspertide nimetamine komisjonidesse ja žüriidesse (nt. kultuuripreemiad ja -stipendiumid, kunstiteoste tellimise seaduse alusel korraldatavad kunstihanked, erinevad avalik-õiguslike organisatsioonide korraldatavad konkursid); osalus seadusloomes; kunstivaldkonda puudutava informatsiooni vahendamine; koostöö kunsti- ja kultuurivaldkonna organisatsioonidega Eestis ja rahvusvaheliselt, samuti Eesti riigi ja kohalike omavalitsustega).

EKL teeb arutelude, nõupidamiste, infovahetuse ja ühiste projektide tasandil koostööd kõigi Eestis tegutsevate kunsti ja kultuuri valdkonna organisatsioonide ning haridusasutustega (Eesti Kultuuriministeerium, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus jpt).

Eesmärgiga kaardistada ühised väljavaated ja võimalikud tegevussuunad loovisikute huvide eest seismisel, loomemajanduse arendamisel ning kunstihariduse edendamisel, on EKL sõlminud koostöölepingud Sihtasutusega Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid ning Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskusega, hariduse poolelt Eesti Kunstiakadeemia, Tartu Kunstikooli, laste ja noorte kunstihariduse keskuse Sally Stuudio, Nukufilmi Lastestuudio ja Eesti Kunstikoolide Liiduga. Muhu Kunstitalu koostöö kavandamiseks kohaliku kogukonnaga sõlmiti koostöölepe külaseltsiga Põhjarannik. ARSi kunstilinnaku edenemist on toetanud kokkulepped osaühinguga Agate Art Mend ARS Showroomi arendamiseks ning Keraamikute Liiduga keraamikakeskuse rajamiseks. 2021. aastal sõlmis liit koostöökokkulepe Eesti Maalikunstnike Liiduga koostöö arendamiseks Draakoni galerii keldrikorrusel. Strateegiliseks partneriks Kunstnike Liidu jaoks on jätkuvalt Kultuuriministeerium, koostööd tehakse Tallinna Linnavalitsuse, loomeliitude, valdkondlike organisatsioonidega ja kultuuriasutustega.

Lisaks loomeliidu ja loomemajandusliku arenduskeskuse mõõtmele on EKLi üheks oluliseks tegevussuunaks toimimine valdkondliku ekspertorganisatsioonina, sealhulgas osalus esindajate kaudu ning ekspertide nimetamine komisjonidesse ja žüriidesse (nt. kultuuripreemiad ja -stipendiumid, kunstiteoste tellimise seaduse alusel korraldatavad kunstihanked, erinevad avalik-õiguslike organisatsioonide korraldatavad konkursid); osalus seadusloomes, strateegiate ja tegevuskavade väljatöötamisel; kunsti valdkonda puudutava informatsiooni vahendamine; koostöö kunsti ja kultuuri valdkonna organisatsioonidega Eestis ja rahvusvaheliselt, samuti Eesti riigi ja kohalike omavalitsustega; eesti kunstnike rahvusvaheliste sidemete edendamine.

Liidu president Elin Kard ja asepresident ning IAA Europe Eesti esindaja Vano Allsalu osalesid EKLi esindajatena 21.11.–24.11.2019 IAA Europe kongressil Bratislavas, tutvustades Eesti kunstimaastikul toimuvaid arenguid ning vahetades ideid ja kogemusi kolleegidega sõsarorganisatsioonidest.

Liidu asepresident Vano Allsalu osales 24.09.2021 IAA Europe ja Soome Kunstnike Liidu poolt korraldatud kunstnike õiglaste töötasude sümpoosionil Helsingis.

Liidu president Elin Kard osales 24.11.2021 keskkonna, rohepöörde ja kunsti teemalises ümarlauas Roomas, kus avati Eesti, Läti ja Leedu parimate raamatuillustraatorite hunditeemalisi töid tutvustav näitus „Joostes huntidega” ja toimus keskkonna, rohepöörde ja kunsti teemaline ümarlaud. Rahvuslooma ümarlaua initsiatiivil andis Eesti Pank oktoobris välja hundi sümboliga miljon 2-eurost meenemünti. Eestit esindas Roomas keskkonna ja rohepöörde teemalisel ümarlaual Maaeluministeeriumi asekantsler Siim Tiidemann. Ümarlaual osalesid ka Eesti Suursaatkonna konsul ja kultuuridiplomaat Marika Lampi, Eesti Suursaatkonna nõunik Anne Mardiste, Eesti Kultuuriministeeriumi kirjandusnõunik Asta Trummel, Rahvuslooma ümarlaua esindajad – Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts, keskkonnaajakirjanik Helen Arusoo ja Ell Sellis Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidust.

 

Koostöö Vabariigi President Kersti Kaljulaidiga

Liidu president Elin Kard ja asepresident Vano Allsalu kohtusid 27.04.2021 Eesti Vabariigi Presidendi Kersti Kaljulaidiga ja andsid ülevaate, kuidas on pandeemiast tingitud muutused kunstnike tegevusele ja kunsti valdkonnale mõjunud. Millised on valdkonnas peamised mured ning kuidas on nende lahendamine ja leevendamine kulgenud. Lisaks valdkonna probleemkohtadele ja nende lahendamise võimalustele rääkisime ka kunstihuviliste noorte pealekasvust, kunsti investeerimisest ja kunsti kogumisest ning muuseumide ja näitusemajade ning galeriide rollist ühiskonnas.

Mõttelise jätkuna toimunud kohtumisele külastas Kersti Kaljulaid 14.05.2021 EKL aastanäitust Tallinna Kunstihoones. Külaskäiguga soovis Vabariigi President kutsuda kunstinäitustest osa saama, et seeläbi toetada kriisi tõttu raskesse olukorda sattunud kunstnikke ja näitusemajasid. Samal päeval kuulutas Vabariigi Presidendi Kantselei koostöös Eesti Kunstnike Liiduga välja esseekonkursi noortele, mis ärgitas näitusekülastustele ja nendest inspireeritud mõtisklustele.

 

Kunstivaldkonna arengukava KUVA 2021–2025

Liidu presidendi Elin Kardi kutsel ja eestvedamisel koos Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskusega 2020. aasta lõpus alanud kunstivaldkonna arengukava kokkupanek on hoolimata pikaajalisest vajadusest esmakordne ja sündinud valdkonnasisese algatusena, valmides kunstiinstitutsioonide ja vabakutseliste tihedas koostöös.

Arengukava koostamisel joonistusid teravalt välja valdkonna peamised kitsaskohad – jätkusuutliku, kunstielu mitmekesisust tagava rahastusmudeli puudumine, kunstnike töö puudulik tasustamine, eelkõige näitusetasude süsteemne puudumine ning sotsiaalsete garantiide ebapiisavus. Kunstielu arengupotentsiaali piirab otsustavalt ka pikaajaliste investeeringute plaani puudumine kohalikul ja üleriigilisel tasandil.

Arengukava peamisteks teemadeks on kunstnike loometegevuse toetamise kõrval ka kunstivaldkond laiemalt – seal tegutsevad erinevad professionaalid, ühendused ja organisatsioonid. Arengukava eesmärgid saavad üheks oluliseks lähtekohaks kultuuripoliitika kujundamisel ja ka valdkondade üleses koostöös ning läbirääkimistel riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil. Valminud arengukava avalik tutvustus toimus 14.01.2022 ARSi Kunstilinnakus.

 

2021. aastal toimusid aruteluringid, kus kaasamõtlejatena osales üle 100 inimese, KUVA koostamise protsessi juhtisid Jorma Sarv (Loomemajanduse ja kultuuripoliitika mõttekoda Creativity Lab), Eesti Kunstnike Liidu president Elin Kard, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse juhataja Maria Arusoo ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse projektijuht Kadi-Ell Tähiste. Arengukava valmimist rahastasid Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kunstnike Liit.

Aruteluringide vestlustest välja joonistunud vajadusest toimus 18.11.2021 esimene kunstihariduse ümarlaud. Kunstihariduse ümarlauda juhtisid Eesti Kunstnike Liidu asepresident Vano Allsalu ja Kõrgema Kunstikooli Pallas õppeprorektor Piret Viirpalu.

Teise tegevusliinina on kunstiasutuste juhtidest algatusgrupp valmistanud ette näituseasutusi, kunstinäituste korraldajaid ja tugistruktuure ühendava Eesti Kunstiasutuste Liidu loomist. Kunstiasutuste Liit on näituseasutusi, kunstinäituste korraldajaid ja tugistruktuure ühendav uus algatus. Liidu eesmärk on panna mõtestatud koostöö toel kunstivaldkonna hääl ühiskonnas senisest enam kõlama ning seista oma liikmete huvide eest. Et tagada Eesti kunstiorganisatsioonide elujõulisus, peab senisest oluliselt aktiivsemalt osalema poliitikakujundamises ning tegema sihipärast tööd selle nimel, et valdkonda tuleks juurde rahalisi vahendeid. Kunstiasutuste Liidu asutamiskoosolek toimus 22.02.2022.

 

Koostöö loomeliitude ja kultuuriinstitutsioonidega

Aastatel 2019–2021 keskendus liit lisaks haldus-, arendus- ja majandusteemadele senisest veelgi enam koostööle loomeliitude ning kunsti- ja kultuuriinstitutsioonidega, eesmärgiga juhtida tähelepanu valdkonna kitsaskohtadele, ebaõiglusele ja vajadustele muudatusteks.

2019. aasta oktoobri viimastel päevadel pöördusid Eesti Kunstnike Liit, Tallinna Kunstihoone, Tartu Kunstimaja ja Tartu Kunstimuuseum ning Narva muuseumi galerii avaliku kirjaga Eesti Vabariigi kultuuriministri, Riigikogu kultuurikomisjoni ja Kultuurkapitali poole ettepanekuga lisada riiklikult tähtsate kultuuriehitiste renoveerimise pingeritta ka Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Tallinna Kunstihoone, Tartu Kunstimuuseum ja Tartu Kunstimaja.

Liidu president Elin Kard käis 2019. aasta oktoobris koos Näitlejate Liidu esindaja Gert Raudsepa ja vabakutselise kunstitöötaja Airi Triisbergiga põhjalikul kohtumisel Sotsiaalministeeriumi asekantsleri Maris Jessega, kus selgitasime süvitsi loovisikute sotsiaalsete garantiide vähesust või nende puudumist ja loojate vanaduspensionide ebainimlikku väiksust. Edastasime, et eeldame ka edaspidi senisest intensiivsemat koostööd riigistruktuuridega.

Detsembris 2019 esitas 146 kultuuriinstitutsiooni, loomeliitu, õppeasutust, teatrit, festivali, ettevõtet ja arhitektuuribürood pöördumise Tallinna linna juhtidele Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi kaitseks. Pöördumise tulemusel peatas Tallinna linn muuseumi tegevuse tõkestamise ja sõlmis muuseumiga esmakordselt tavapärasest pikemaajalise rendilepingu.

Märtsis 2020 esitasid loomeettevõtted, loovisikud ja loomeliidud pöördumise Eesti Vabariigi valitsuse koroonaviirusega tegelevale kriisikomisjonile, kultuuriminister Tõnis Lukasele, majandus- ja taristuminister Taavi Aasale ja väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Kaimar Karule ettepanekutega disaini- ja loomettevõtjate toetamiseks läbi erinevate kriisimeetmete.

Detsembris 2020 esitasid loomeliidud ja kultuurivaldkonna institutsioonid pöördumise Vabariigi Valitsusele seoses Euroopa Liidu välistoetuste jaotuskavast tuleneva Taaskäivitamisrahastuga (RRF). Taaskäivitamisrahastu maht Eestile on 1,106 miljardit eurot, kuid jaotuskavas prioriteetidena kordagi mainitud kultuuri- ja loomevaldkonda. Pöördumisele allakirjutanud liitusid ka Euroopa kultuuri ja loomevaldkonna katusorganisatsioonide pöördumisega Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von der Leyenˈle, asepresident Margaritis Schinasˈele ja volinikele Johannes Hahnˈile, Mariya Gabrielile ja Thierry Bretonˈile.

Jaanuaris 2021 saatis Elin Kard pöördumise koalitsioonilepingut sõlmivatele koalitsioonierakondadele – Reformierakonna ja Keskerakonna fraktsioonidele, meeldetuletusega, et loodav koalitsioonileping võiks käsitleda ka loovisikute ravikindlustuse vajadust ning kriisi poolt senisest enam esile tõusnud kitsaskohtade lahendusi.

Märtsis 2021 kutsus liidu president Elin Kard kunstiinstitutsioone esitama avalikku pöördumist, et juhtida tähelepanu piirangute ebaproportsionaalsele kehtestamisele kunsti- ja kultuuriasutustele. Pöördumisega peaminister Kaja Kallasele, kultuuriminister Anneli Ottile ja Vabariigi Valitsusele liitusid Eesti Kunstimuuseum, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus, Kai Kunstikeskus, Tartu Kunstimuuseum, Tallinna Kunstihoone, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Tartu Kunstnike Liit, Temnikova ja Kasela galerii, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, Narva Muuseum, Juhan Kuusi Dokfoto Keskus, Nelja Nurga Galerii ( MTÜ Hiiumaa Loovisikute Vabaühendus HiKu), Kogo galerii, Rüki galerii ja Haapsalu Linnagalerii.

Märtsis 2021 esitasid 335 kultuurivaldkonna institutsiooni Vabariigi Valitsusele ühised ettepanekud kriisist väljumiseks.

Märtsis 2021 esitasid enam kui 500 isikut ja organisatsiooni pöördumise Eesti Vabariigi Riigikogu poole Tartu Kunstimuuseumi ja Linnaraamatukogu ühendava nüüdisaegse kultuurikeskuse rajamise toetuseks.

Märtsis 2021 esitasid kultuurivaldkonna organisatsioonid pöördumise Eesti Vabariigi kultuuriministrile seoses pingelise olukorraga kultuuriasutuste eelarvetes ja ettepanekud sihtfinantseeringute ning omatulu teenimise nõude osalise kaotamiseks või leevendamiseks.

Aprillis 2021 edastas Eesti Kunstnike Liit Eesti Kultuurkapitali nõukogule kunstiinstitutsioonide ja loomeliitude ühise märgukirja ettepanekutega „Ela ja sära“ stipendiumi suuruse sidumiseks tarbijahinnaindeksiga. Samuti stipendiumi pälvinud loovisiku tegevuse muutmiseks tööga võrdsustatud tegevuseks ja sellelt ravikindlustuse ning vanemahüvitise tagamiseks sotsiaalmaksu maksmiseks. Juhtisime nõukogu tähelepanu asjaolule, et stipendiumi suurus on alates 2012. aastast püsinud muutumatuna.

Vastuseks märgukirjale otsustas Kultuurkapitali nõukogu tõsta „Ela ja sära“ stipendiumi summat ja vaadata edaspidi stipendiumi määra igal aastal üle. Stipendiumi senine kuu summa tõsteti 1300 eurolt 1500 eurole, mis teeb 18 000 eurot aastas. Kaaluti ka, kas siduda stipendiumi summa tarbijahinnaindeksi või keskmise brutopalgaga, aga seda otsustati pigem mitte teha, sest on teoreetiline võimalus, et nende väärtused ka ajas langevad.

Mais 2021 esitasid Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing, Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu (ICOM), Eesti Rahvuskomitee juhatus, MTÜ Eesti Muuseumiühingu juhatus, Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus ja Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus avaliku pöördumise Riigikogu juhatusele, Riigikogu kultuurikomisjonile ja Riigikogu fraktsioonidele seoses tsensuuriilmingutega 3. mai Riigikogu istungil käsitletud Kumu kunstimuuseumi näitusega „Erinevuste esteetika“.

 

Koostöö Riigikogu Kantseleiga

Möödunud aastal täitus 20 aastat Kunstnike Liidu ja Riigikogu kantselei koostöö algusest näitusetegevuses Toompea lossi kunstisaalis. Kahe aastakümne jooksul on toimunud aukartustäratav hulk professionaalsete kunstnike isik- ja rühmanäituseid, mis on loodetavalt tutvustanud ja lähendanud kunstnike loomingut igapäevases riigi juhtimises osalevaid poliitikuid ja Riigikogu külalisi. Aastatel 2019–2021 toimus Toompea lossi kunstisaalis 11 näitust, millest said osa lisaks igapäevaselt Riigikogus viibijatele ka kõik televaatajad Eestis, kuna kriisiaja intervjuud Riigikogu- ja valitusliikmetega toimusid sageli Toompea lossi kunstisaali rahustavas keskkonnas.

 

Open House Tallinn

Open House Tallinn alustas tegevust Eesti Arhitektuurikeskuse algatusena 2018. aastal. Open House on mõeldud linnaelanikele ja kutsub avastama põnevaid paiku, eesmärgiga tutvustada linna, linnaplaneeringut ja hooneid, millesse tavatingimustes sageli ei pääse. 12.-13.06.2021 toimusid giidituurid koostöös Kunstnike Liiduga Vabaduse väljak 6 ja 8 hoonetes, külastati Tallinna Kunstihoonet, liidu kontoriruume, kunstnike ateljeesid, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse kontorit ja KuKu klubi ning 10.07.2021 olid avatud ateljeekorteri J. Koorti 16-54 uksed.

 

RESIDENTUURID

Heaks näiteks rahvusvahelisest koostööst on viimastel aastatel EKLi liikmetele avanenud residentuurivõimalused välismaal. Novembris 2017 alustas Eesti Kunstnike Liit kunstnike vahetuse koostööprojekti Hamiltoni Kunstinõukoguga (Hamilton Arts Council) Kanadas, koostöö partner on ka Eesti Suursaatkond Ottawas, Kanadas. 2019. aasta alguses allkirjastasid Eesti Kunstnike Liidu toonane asepresident Elin Kard, Hamiltoni Kunstinõukogu tegevdirektor Annette Paiement ja Cotton Factory juhtiv partner nõukogus Robert Zeidler edasiseks koostööks omavahelise vastastikuse mõistmise memorandumi. Projekti raames lähetavad organisatsioonid vastastikku kunstnikke resideeruma Hamiltoni, Ontariosse ja Tallinna, soodustades nende enesetäiendamisvõimalusi ja kontaktide vahetamist.

Esimese kunstnikuna resideerus Hamiltoni puuvillavabriku loomekeskuses Marko Mäetamm, Tallinnas resideerus 2018. aasta sügisel Kanada kunstnik Tor Lukasik-Foss, vahetusprogrammi raames viibis Kanadas Peeter Laurits. Vahetusprogrammi raames resideerus 2019. aasta oktoobris Tallinnas Kanada kunstnik Tyler Tekatch ja kunstnik Kai Kaljo Cotton Factory’is. 2020. aastal pandeemia tõttu kunstnike vahetust ei toimunud. 2021. aastal viibis Kanadas residentuuris Britta Benno ja Tallinnas resideerus kunstnik ja õppejõud Vanessa Crosbie Ramsay.

Alates 2019. aastast valitakse residendid avaliku konkursi teel, konkursi korraldab Hamiltoni Kunstinõukogu ja vahendab Eesti Kunstnike Liit.

2018. aasta detsembris alanud läbirääkimiste tulemusel allkirjastasid Rootsi sihtasutuse Stiftelsen Grez-sur-Loing president Bo Myhrman ja Eesti Kunstnike Liidu toonane president Vano Allsalu kokkuleppe Eesti kunstnikele resideerumisvõimaluste loomiseks Prantsusmaal Grez-sur-Loingis Hôtel Chevillonis tegutsevas kunstiresidentuuris.

Grez-sur-Loingi sihtasutuse eesmärgiks on pakkuda kunstnikele ja teistele loomeinimestele korter-tüüpi residentuure ja ateljeesid. Fond ei paku loojatele stipendiume, vaid rendib soodushinnaga ruume partneritele, kes omakorda vahendavad neid avaliku konkursi teel loojatele. Sihtasutuste parteriteks on Rootsi Kultuuri Sihtasutus Soomes, Creative Scotland, Stockholmi Kuninglik Kunstiakadeemia, Kuninglik Kunsti- ja Teadusühing Göteborgis, Norra visuaalse kommunikatsiooni organisatsioon Grafill, Rootsi Etenduskunstide Liit, Eesti Kunstnike Liit ja mitmed teised organisatsioonid.

2019. aasta sügisel viibis residentuuris Sirja-Liisa Eelma. 2020. aastaks kavandatud Eesti kunstniku lähetamine Prantsusmaale lükkus koroonakriisi tõttu korduvalt edasi ning Anna Litvinova viibimine Grez-sur-Loingis on kavandatud 2022. aasta sügisesse.

Eesti Kunstnike Liidu koostöökokkulepe Vantaa Kunstnike Liiduga pakub alates aastast 2020 ühele EKLi või selle alaliidu liikmest kunstnikule aastas võimaluse elada ja töötada kuu aega Soomes Vantaa kunstnike külaliateljees Gjutars. Vastavalt koostöö kokkuleppele viibib igal aastal ka EKL külalisateljees Tallinnas omakorda üks Vantaa poolt lähetatud kunstnik.

Vantaa kunstnike külalisateljees Gjutars elasid ja töötasid Eesti kunstnikest Tiiu Rebane (2020) ja Kai Kaljo (2021). EKL külalisateljees tegutsesid vahetusprogrammi raames Soome kunstnikud Jan Heinonen (2020), Jaana Tuomisto ja Jaana Kangas (2021).

Eesti-siseselt on EKL panustanud valdkondlikesse aruteludesse ja uuringutesse, osaledes muuhulgas Civitta Eesti AS poolt 2017. aastal läbi viidud Eesti loomemajanduse rahvusvahelistumise ja ekspordi uuringus ning olles kaasatud Sihtasutuse Kutsekoda poolt korraldatud OSKA tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringut toetavasse eksperdikogusse.

 

PREEMIAD

EKL annab koostöös partneritega välja kunstipreemiaid – alates 1973. aastast Kristjan Raua preemiaid (koos Tallinna linnaga) ning alates 1979. aastast Konrad Mäe medalit ja preemiat (koos Eesti Kultuurkapitali ja Eesti Maalikunstnike Liiduga). Jätkus ka 2018. aastal alguse saanud liidu aastanäituse publikupreemia, mida rahastavad kunstikollektsionäärid Riivo Anton, Aivar Berzin, Jaan Manitski, Tiit Pruuli ja Rain Tamm. Samuti on Eesti Kunstnike Liit kaasatud AkzoNobeli kunstipreemia ja Wiiralti preemia väljaandmise protsessi ning mitmetesse žüriidesse ning otsustuskogudesse.

 

TOETUSED JA MEETMED

Toetused ja stipendiumid loovisikutele

Liidu vahendusel kunstnike ja kunstiteadlasteni jõudvate rahaliste vahendite osas on kahtlemata kõige suurema tähendusega riigieelarvest Loovisikute ja loomeliitude seaduse alusel makstavad toetused.

Aprillis 2020 jõustus Loovisikute ja loomeliitude seaduse esimene ajutine muutmine. Seadusemuudatus võimaldas ajutiselt toetusi taotleda leevendatud tingimustel ning suurendas oluliselt toetusi saavate loovisikute arv. Koos varem eraldatud summadega toetas riik 2021. aastal loovisikuid koos loomeliitude vahendamisega 8,5 miljoni euroga.

2019. aastal oli loometoetuse saajaid 41, makseid tegime kogusummas 164 739 eurot (neist liidu liikmeid 35, 151 510 eurot), 2020. aastal 259, makseid tegime kogusummas 1 111 724 eurot (neist liidu liikmeid 127, 671 757 eurot) ja 2021. aastal 145 liidu liiget (1 001 836 eurot). 2021. aastal muutus loometoetuste maksmise põhimõte ja loomeliitu mittekuuluvatele kunstnikele maksis toetuseid Kultuuriministeerium.

 

Toetused EKLi tegevustele

Eesti Kultuuriministeeriumi ja Eesti Kultuurkapitali oluliseks panuseks on EKLi galeriides toimuva näitusetegevuse toetamine – aastatel 2019–2021 toetas Eesti Kultuuriministeerium liidu galeriide tegevust kokku 90 000 ning Eesti Kultuurkapital 110 000 euroga.

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakond on toetanud Vabaduse väljak 8 lifti renoveerimist 2019. aastal 1529 euroga; EKLi kunstnike koori tegevust toetab Eesti Kooriühing (2019. aastal 335 eurot, 2020. aastal 580 eurot, 2021. aastal 580 eurot).

Erinevateks projektideks (Muhu Print, ARSi Filmifestival AFF) on EKL taotlenud ja saanud toetust Kultuurkapitalilt (2019. aastal 2 800 eurot, 2020. aastal 7 200 eurot, 2021. aastal 5 100 eurot). Muinsuskaitse Amet toetas 2020. aastal Muhu Kunstitalu sepikoja ja sellega külgneva maakeldri katusetöid 20 000 euroga. Erinevateks kunstiprojektideks on EKL taotlenud ja saanud toetust Tallinna linnavalitsuselt.

Aastal 2020 saime taotlusvoorust „Kriisiabi kunstivaldkonnale“ toetust 100 130 eurot, 2021. aastal taotlusvoorust „Kriisiabi Ida-Viru ja Harju maakonna kultuurikorraldajatele“ 60 000 eurot ja taotlusvoorust „COVID-19 puhangust tingitud erakorraline abi kultuuri-korraldajatele“ 80 207 eurot. Riigilt saadud kriisiabi võimaldas lisaks liidu töökohtade ning töötasude säilitamisele ning asutuse igapäevaste kohustustega toimetulekule kriisisituatsioonis 2020. aastal teha rentnikele meie hoonetes rendisoodustusi (ja vajadusel võimaldada ka maksete ajatamist pikema perioodi jooksul) ajavahemikus märts kuni august 2020, kuid üksikjuhtumite puhul ka 2020. aasta lõpukuudel. Valdavale osale meie rentnikest kehtis kogu kriisiperioodi (märts-august) jooksul rendisoodustus 25%. Aastal 2021 võimaldasime liidu liikmetest rentnikele ja loovettevõtetele, mille juhatuses on liidu liige, rendisoodustusi ajavahemikus jaanuar-märts ja mai-juuni.

Töötukassa toetusega tasusime 2020. aastal palgakulusid aprillis 17 töötajal ja mais 21 töötajal. Kokku kasutasime tööjõukulude toetuseks töötukassa toetust 24 920.98 eurot. Töötajate töötasude ajutine vähendamine ja töötukassa toetus võimaldas jätkata kõiki töölepinguid ja tagada töötajatele sissetulekud ning tööhõive kogu aasta jooksul. Oluline on rõhutada, et loojaid ühendava ja nende huve kaitsva mittetulundusühinguna EKL mingit regulaarset „loomeliidu tegevustoetust“ ei saa, rääkimata vahenditest EKLile kuuluvate hoonete korrashoiuks, kus liidu liikmed ja teised kunstnikud tegutsevad; erandiks on vaid loovisikutoetuste kaasnev administreerimistasu, millega hüvitatakse eelkõige loovisikute koordinaatori töötasu ja kaasnev raamatupidamiskulu.

Mistahes muud EKLi põhikirjalistest eesmärkidest lähtuvad tegevused on rahastatud eelkõige omavahenditest, mille suurimaks allikaks omakorda on ruumide väljaüürimine liidule kuuluvates hoonetes.

 

KUNSTITEOSTE TELLIMISE SEADUS

Kunstnike erialase sissetulekuallikana on jätkuvalt oluline 2011. aastal rakendunud Kunstiteoste tellimise seadus (KTTS), mille alusel suunatakse 1 protsent riikliku ehitise maksumusest kunstiteoste tellimiseks ja seeläbi avaliku ruumi rikastamiseks kunstiga.

Kunstiteoseid on tellitud haridus- ja tervishoiuasutustesse, Eesti Vabariigi välisesindustesse, riigiametite hoonetesse jm asutustesse; enim konkursse on viinud läbi Riigi Kinnisvara AS. Hangete rahaline maht on ulatunud 7000 eurost kuni maksimumi ehk 110 000 euroni. Tellitud on nii väliskulptuure, installatsioone, maalikunsti- ja graafikateoseid kui ka fotokunsti.

Žürii koostatakse lähtuvalt Kunstiteoste tellimise seadusest – žürii peab olema vähemalt viieliikmeline, liikmetest 2/3 nimetab kujutava kunsti alal tegutseva loomeliidu juhatus, täpsemalt Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu juhatus. Tellija saab vajadusel žüriisse kaasata ka hääleõiguseta eksperte, lisaks osalevad üldjuhul ka hoone arhitekt, tellija esindaja ja vajadusel sisearhitekt või maastikuarhitekt.

Loomeliidu poolt esindajaid määrates lähtume nende valikul mitmetest aspektidest – tellitavast teosest (maal, skulptuur, installatsioon, graafika, foto), hoones tegutseva asutuse tegevusvaldkonnast, regionaalsest asukohast (püüame leida tegevusvaldkonna ja ka asukohaga seotud eksperte). Eelkõige püüame leida žüriisse eksperte, kellel on parimad professionaalsed oskused, arvestades kunstiteose tellimise lähteülesannet. Loomeliitude poolt määratavad eksperdid ei pea olema loomeliidu liikmed, vaid eelkõige parimad professionaalid.

Kõigepealt hindab konkursile laekunud kavandeid tellijat esindav tehniline ekspert – kontrollides kavandite nõuetele ja lähteülesandele vastavust. Žürii hindab esitatud anonüümseid märksõnaga varustatud kavandeid, moodustades neist hääletuse ja arutelude teel pingerea. Žürii lähtub pingerea koostamisel paljudest erinevatest aspektidest – esitatud teose esteetilistest omadustest, sobivusest sisearhitektuuri, hoone arhitektuuri ja ka hoones toimuvate tegevustega. Välitingimustesse kavandatud teoste puhul ka mõjusid keskkonnale ja sobitumist maastikukujundusega ning sobivust planeeritud asukohta. Samuti on ülimalt oluline teose ohutus, kasutatavate materjalide eeldatav vastupidavus ja ka ideega sobivus. Kuna kavandid sisaldavad tihti ka keerukaid tehnilisi lahendusi, siis on oluline kaaluda ka teose teostamisega seotud võimalikke takistusi.

Žürii ülesandeks on valida esitatud kavandite hulgast kunstiliselt parim teos, mis lähtub lisaks ka parimal moel asukohast, hoones või selle ümber toimuvatest tegevustest ja ka eeldatavast teosest osasaajast ehk publikust.

Ülevaate hangete tulemustest, käimasolevatest konkurssidest ja juhendmaterjalid leiab Kunstniku liidu ning Kultuuriministeeriumi kodulehtedelt.

 

KUNSTNIKUPALK

Üheks viimaste aastate kõige olulisemaks sammuks kunstiloome edendamisel ning kunstnike tegevuse väärtustamisel on kahtlemata olnud kunstniku- ja kirjanikupalga kehtestamine lähtudes tõdemusest, et kvaliteeti ja arengut kunsti valdkonnas ei saa tagada üksnes projektipõhiselt või keskendudes turusuhetele. Kunstnikupalga eesmärk on võimaldada professionaalsetele kunstnikele pühendumist loomingulisele tegevusele ja seeläbi sisukat panustamist Eesti kultuuri arengusse. Palga erinevuseks loomestipendiumitest on lisaks pikaajalisusele ka kaasnevad sotsiaalsed garantiid.

Alates 2019. aasta algusest suurenes kunstnikupalga saajate arv ja palga suurus. Aastal 2016 alustasime viie kunstnikuga, nüüdseks on kolmeaastane tööleping 15 kunstnikuga. Samas on kunstnikupalga iga-aastase konkursi tase ja kandideerijate arv üha uuesti kinnitanud vajadust, et kunstnikupalga meede võiks ajas kasvada.

2021. aasta jaanuaris, vahetult enne valitsuse vahetumist, jõudsid kultuuriminister Tõnis Lukas ja liidu president Elin Kard ühisele arusaamale ja kokkuleppele, et kunstnikupalga meede vajaks lähiaastatel olulises mahus suurenemist. Kunstnikupalga meede on kaasa toonud suurepäraseid tulemusi kunstnike loomingus, loojate siirast tänu ja inimestele ülimalt olulise tunnustuse. Lisaks ka hädavajaliku, praegu küll vaid kolmeaastase töölepinguga kaasneva sotsiaalse turvatunde ning ligipääsu ravikindlustusele.

 

Aastal 2022 võib öelda, et kunstnikupalga meede on ennast siiani igati õigustanud ja loodame eduka koostöö jätkumist ning palgasaajate arvu järkjärgulist suurendamist koostöös Eesti Kultuuriministeeriumiga.

Kunstnikupalga saajate valikuprotsessis on rõhuasetus tulevikul – eeskätt peetakse silmas kandidaadi motiveeritust, kolme aasta loometöö plaani ja loominguliste eesmärkide ajakohasust ja uuenduslikkust. Laekunud taotluste alusel valib palgasaajad EKLi juurde loodud komisjon, kuhu kuuluvad lisaks liidu esindajatele kesksete näituseorganisatsioonide (Kumu kunstimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Tallinna Kunstihoone, Tartu Kunstimaja, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum) ning Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse esindajad.

 

TRADITSIOONID, SOODUSTUSED LIIKMETELE

Alates 2020. aastast on EKLi liikmemaks senise 13 eurot aastas (soodushind seeniorliikmele 3 eur, auliikmetele tasuta) asemel 20 eurot aastas, soodushind seeniorliikmele 10 eurot, auliikmele tasuta.

Alates 2018. aastast on sellest maksust vabastatud ka liikmed, kes on 75-aastased või vanemad. Liidu omatulust moodustab liikmemaks vähem kui 1,1 %.

Liidu liikmetel on õigus taotleda ateljeepinda liidu majades, näituseaega liidu galeriides ja loometoetusi ning -stipendiume vastavalt kehtestatud korrale.

Liikmemaksu laekumistest moodustub liidu sotsiaalfond, millele liit lisab iga-aastaselt 5000 eurot. Sotsiaalfondi vahenditest toetab liidu sotsiaalkomisjon liikmete avalduste alusel toimetulekut ja kulusid ravimitele ning meditsiiniteenustele ühekordsete eraldustena (200 ja 500 eurot, maksimaalselt 2 korral liikme kohta aastas).

Alates 2015. aasta detsembrist pakub EKL liikmetele tasuta esmast õigusabi, mida osutab kogenud jurist Vahur Glaase (õigusbüroo Ignatius, Hobusepea 2). Juristi teenus sisaldab professionaalseid nõuandeid nii loomevaldkonna ja -ettevõtlusega haakuvates (nt autoriõiguse, kunstiteoste tellimise ja teostamisega seotud lepingute, töölepingute, erialaste koostöölepingute jmt) kui eraelulistes (perekond, vara, üürisuhted jne) küsimustes. Esmane õigusabi hõlmab kaasuse arutelu ja nõuannet, kuidas seda oleks õiguslikult mõttekas lahendada. Juristi ja teenust kasutava EKLi liikme vahel sõlmitakse vajadusel kokkulepe/leping, mis määratleb vastastikused õigused ja kohustused; samuti lepitakse täpsemalt kokku osutatava õigusabi sisu ja vorm. Ning loomulikult on pakutav õigusabi diskreetne ja konfidentsiaalne.

 

EKLi liikmetest juubilarid saavad alates 75. sünnipäevast ühekordse toetuse, mille rahaline suurus vastab sünnipäevalapse eluaastate arvule.

EKLi alaliidud saavad alates 2016. aastast tegevustoetust 500 euro ulatuses, mida saab kasutada näiteks aastanäituse, erialaste seminaride või töötubade korraldamiseks, teoste transpordiks ja muuks vajalikuks. Alates 2018. aastast lisandusid täiendavalt stipendiumid alaliitude juhtidele – toetamaks ja tunnustamaks nende tegevust oma eriala ja valdkonna arendamisel.

Koostöös KuKu klubi köögiga pakkus Eesti Kunstnike Liit raskete aegade leevenduseks aprillist maini 2021 KuKu klubis ja ARSi kohvik-sööklas liikmetele tasuta sooja lõunasuppi.

Kahtlemata tuleb liidu üheks kõige pikaajalisemaks panuseks liikmete loometegevusse lugeda soodushindadega ateljeede, stuudiote ja töökodade võimaldamist EKLi poolt.

 

EESMÄRGID AASTATEKS 2022–2025

Aastatel 2019–2021 nõudis enim tähelepanu asutuse stabiilsuse säilitamine kriisiolukorras, töökohtade ja töötasude säilimine, kunstnikest ja loovisikutest rentnike toetamine ning olemasolevate tehnosüsteemide säästlikumaks ning töökindlamaks muutmine ning liidu senisest mahukam eneseteadvustamine huvikaitseorganisatsioonina. Lisaks eelnenule keskendusime ka jätkuvatele mahukatele renoveerimis- ja arendustöödele kõigis liidule kuuluvates hoonetes. Senisest märkimisväärselt enam suutis liit ennast nähtavaks ja kuuldavaks teha, tuues esile valdkonna tugevusi ja kitsaskohti, mille lahendamiseks ainult liidu tegevusest ei piisa.

Aastatel 2022–2025 on lisaks käimasolevatele arendustegevustele kõige olulisem väljakutse viimasel paaril aastal intensiivistunud koostöö jätkamine liikmete, kolleegide, kunsti- ja kultuuriinstitutsioonide ning loomeliitudega senisest veel suuremas mahus, liikmete huvide kaitsmine erialase toimetuleku ning sotsiaalsete tagatiste küsimustes.

Olulisel kohal saab olema 2022. aasta alul avalikustatud Kunstivaldkonna arengukava KUVA 2021–2025 eesmärkide elluviimine ja eesmärkides lähtuva tegevuskava koostamine koos kunstnike liidu liikmete, valdkonna organisatsioonide ja kolleegidega. Samuti asutatava Kunstiasutuste Liiduga kunstnike töötasude rahastamismudeli väljatöötamine ning elluviimine ning kunstiinstitutsioonidele tegevustoetuste saavutamine koostöös partnerite ja riigiasutustega.

Et tagada Eesti kunstiorganisatsioonide elujõulisus, peame senisest oluliselt aktiivsemalt osalema ühiselt poliitikakujundamises ning tegema sihipärast tööd selle nimel, et valdkonnas tekiksid jätkusuutlikud, kunstielu mitmekesisust tagavad rahastusmudelid; et kunstnike töö oleks tasustatud meie tööd väärtustades ning et suudaksime saavutada olulisi läbimurdeid loovisikutele sotsiaalsete garantiide tagamisel.

EKL on Eestis suurima professionaalsetele kunstnikele suunatud kunstitaristu valdaja ja arendaja. Liidu jaoks on tegevus kinnisvaraomanikuna seotud organisatsiooni sisuliste eesmärkidega, mis seab tulipunkti kunstiloomeks ja -näitamiseks kavandatud ja ehitatud ruumide sihipärase ja jätkusuutliku arendamise ning üürimise loovisikutele jõukohase hinnaga. Tegemist on suure väljakutsega, sest tuleb tagada hädavajalikud investeeringud hoonetesse ning teenida samast, loovisikute tagasihoidlikke rahalisi võimalusi arvestavast üüritegevusest vahendeid liidu erinevate põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks nii täna kui ka tulevikus.

EKLi toetus loovisikutele ja -ettevõtjatele ning seeläbi kunstivaldkonnale tervikuna moodustab soodusrentide ja võrreldes turuhindadega saamata jääva renditulu osas hinnanguliselt enam kui 350 000 eurot aastas. Lisaks panustab EKL omavahenditest galeriide tegevuseks iga-aastaselt enam kui 100 000 eurot, mis koos Kultuuriministeeriumi ja Kultuurkapitali toetusega on võimaldanud hoida galeriisid käigus rendivabadena kunstnike ning tasuta publiku jaoks. Alates 2016. aasta kevadest maksab EKL liidu galeriides esinevatele kunstnikele sümboolset esinemistasu, mis lähitulevikus loodetavasti koostöös Kultuuriministeeriumiga oluliselt õiglasemaks kasvab. Siinkohal on oluline rõhutada, et eelnimetatud hüved ja soodustused ei ole üldjuhul piiratud liidu liikmeskonnaga – liidule kuuluv loometaristu on eelkõige valdkonna kui terviku käsutuses.

Keerukamaks ja vaevanõudvamaks, ent pikemas perspektiivis kahtlemata tõhusaks viisiks tõsta EKLi majanduslikku võimekust on erinevad arendustegevused – panustamine organisatsiooni arendamisse ja meeskonda, mõtestatud kinnisvaraarendusse nii ARSi kunstilinnakus kui ka teistes liidu valdustes; loomemajanduslike teenuste ja programmi arendamine erialakoolitustest publikule suunatud promotsiooniüritusteni, turundus- ja kommunikatsioonitugi. Kõige tähtsamaks märksõnaks siinkohal on koostöö – alustades näiteks ARSi majaliste ja meeskonna vahelisest igapäevasest suhtlusest ja kogukondlikust koostööst ning lõpetades strateegilise koostööga kunstilinnaku väljaarendamiseks koostöös ettevõtjate, Eesti riigi ja selle organisatsioonidega – ja miks mitte välispartneritega. Mõelda tuleb julgelt, ellu viia tasakaalukalt ja järkjärguliselt.

 

Oluline on ka EKLi kui organisatsiooni arendamine ja selle meeskonna tugevdamine, igapäevaste tööprotsesside kaasajastamine ning nende viimine paberivaba toimimiseni. Samuti turundus- ja kommunikatsioonitöö tõhustamine – et nii liidu kui selle liikmete, klientide ja koostööpartnerite sõnumid jõuaksid senisest veelgi paremini ühiskonnani, et kasvaks kunstiteadlikkus ja edeneks nii looming kui ka loomemajandus.