Selgunud on Kristjan Raua nimelise preemia 2024 laureaadid

Preemiad suurusega 2800 eurot ja Enn Johannese kujundatud ning Margus Kadariku teostatud medalid antakse laureaatidele üle pidulikul tseremoonial Tallinna Raekojas täna, 20. mail 2024 kell 17.00.

Kristjan Raua nimeline aastapreemia on vanim kunstipreemia Eestis – preemiat annavad juba 50 aastat – ehk alates 1973. aastast – ühiselt välja Eesti Kunstnike Liit ja Tallinna Linnavalitsus.

Kristjan Raua preemia omistatakse eelmise aasta jooksul valminud või esmakordselt avalikustatud loomingu, kunstiprojekti või -sündmuse eest kunstnikule, kunstiteadlasele või loomingulisele rühmale; erandina võidakse preemia määrata ka varem valminud teoste või elutöö eest.

2024. aastal esitati Tallinna Kultuuri- ja Spordiameti, Eesti Kunstnike Liidu volikogu liikmete, Eesti kunstiinstitutsioonide ja kultuuriväljaannete poolt preemia nominentideks 52 kunstnikku ja kunstiteadlast: Art Allmägi, Indrek Grigor, Kristina Grigorjeva, Albert Gulk, Anders Härm, Külliki Järvila, Tõnis Jürgens, Margus Kadarik, Alice Kask, Linda Kaljundi, Raili Keiv, Eve Kiiler, Kristi Kongi, Karel Koplimets, Paul Kuimet, Merike Kurisoo, Raoul Kurvitz, Vilen Künnapu, Urve Küttner, Peeter Laurits, Maria Izabella Lehtsaar, Sarah Nõmm, Kris Lemsalu, Enn Lillemets, Holger Loodus, Urmas Lüüs, Maasike Maasik, Kersti Markus, Marge Monko, Tanja Muravskaja, Urmas Muru, Hans-Otto Ojaste, Kaido Ole, Aet Ollisaar, Al Paldrok, Katrin Piile, Laura Põld, Tanel Rander, Mari Roosvalt, Anne Rudanovski, Tõnis Saadoja, Ülle Saatmäe, Maret Sarapu, Margit Säde, Diana Tamane, Marje Taska, Kadri Toom, Timo Toots, Andreas Trossek, Mari Vallikivi, Raili Vinn, Toomas Volkmann.

Vastavalt preemia statuudile omistatakse Kunstnike Liidu volikogu liikmetest ja Tallinna linna esindajast koosneva žürii otsusel 2024. aasta Kristjan Raua nimelised preemiad:

 

Linda Kaljundi ‒ mahuka teadus- ja kuraatoritöö eest kultuurimälu uurijana.

Linda Kaljundi (1979) on ajaloolane, kuraator ja Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi professor. Ta on tegelenud Eesti keskaja ja varauusaja ajalooga, viimasel ajal aga peamiselt kultuurimälu uuringutega. Lisaks teadusartiklitele ja teaduskogumike toimetamisele on Kaljundi avaldanud teadust populariseerivaid kirjutisi, teadus- ja ilukirjanduse kriitikat ning kunstikriitikat. Kaljundi uurimisfookuses on ajaloopildid ning nende osa ajaloomälus. Ta on kirjutanud arvukalt teadusartikleid, raamatuid ning kureerinud näituseid, teiste seas „Ajalugu pildis – pilt ajaloos“ (2018, näitus ja monograafia, koos Tiina-Mall Kreemiga); „Vallutaja pilk. Lisa Reihana „In Pursuit of Venus““ (2019, Kumu kunstimuuseum, koos Kadi Polli ja Eha Komissaroviga); Kumu kunstimuuseumi püsinäitus „Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945“ (2021, Kumu kunstimuuseum, koos Kadi Polliga), „Kunst või teadus“ (2022, Kumu kunstimuuseum, kaaskuraatorid Jaanika Anderson, Linda Kaljundi, Kadi Polli, Kristiina Tiideberg, Ken Ird) ning 2023. aasta suurnäitus „Kunst antropotseeni ajastul“ (2023, Kumu kunstimuuseum, kaaskuraatorid Eha Komissarov, Ulrike Plath, Bart Pushaw, Tiiu Saadoja).

 

Aet Ollisaar ‒ silmapaistvalt särava loomingulise tegevuse eest 2023. aastal.

Aet Ollisaar (1966) on tekstiilikunstnik ja õppejõud, kes on pühendunult suunanud tekstiilikunstialast haridust alates 1992. aastast Tartu Kunstikoolis ja alates 2000. aastast professorina ja tekstiiliosakonna juhatajana Tartu Kõrgemas Kunstikoolis (praegu Kõrgem Kunstikool Pallas). Aet Ollisaare jõuliselt omapärast kunstnikukäekirja iseloomustab värviküllane kontrastsus ja abstraheeritud kujundikeel, kus seosed ümbritsevaga jõuavad vaatajani läbi nappide ja täpsete viidete. Kunstnik valitseb tekstiilikunsti töövahendeid nõtke ja pühendunud meisterlikkusega. Aet Ollisaare tegevus kunstniku ja õpetajana on sillaloome olnu ja oleva vahel. Aastal 2023 toimus Ollisaarel viis isiknäitust, lisaks olid tema teosed eksponeeritud kümnel žüriiga näitusel ja kuraatoritööna valmis Eesti Tekstiilikunstnike Liidu aastanäitus „Ettevaatlik“ ARSi Kunstilinnakus. Käesoleva aasta alul pälvis Ollisaar ka Aasta Tekstiilikunstnik 2023 tunnustuse.

 

Mari Roosvalt – pikaaegse väljapaistva loomingulise tegevuse eest kunstniku ja õppejõuna.

Mari Roosvalt (1945) lõpetas 1969. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi maali erialal, näitusetegevusega alustas juba 1970. aastal. Roosvalt on Eesti Kunstnike Liidu auliige, Eesti Akvarellistide Ühenduse liige ning Eesti Maalikunstnike Liidu juhatuse liige. Aastatel 1963–1964 oli ta Tallinna 7. Keskkooli kunstiõpetaja, 1969–1975 Tallinna 46. Keskkooli kunstiõpetaja ning aastatel 1975–1996 Tallinna Kunstikooli õpetaja. Aastatel 1985–1992 töötas Tallinna Pedagoogilises Instituudis vanemõpetajana ning hiljem Tallinna Kunstiülikooli dotsendina ning üldmaali õppetooli ja kunsti üldainete keskuse juhatajana. Alates 1998. aastast on Roosvalt Eesti Kunstiakadeemia erakorraline professor. Aastatel 2001–2006 oli Roosvalt Eesti Kunstiakadeemia Avatud Akadeemia juhataja ja 2006–2015 eelõppe koordinaator ja õppekava juht. Ühtlasi on Mari Roosvalt 2002. aastal loodud Evald Okase Muuseumi juhatuse liige. Loomingus väljendab Roosvalt tundeid ümbritsevasse maailma. Tema abstraktne looming esindab individuaalset, romantilist ja autentset romantilis-modernistlikku maalilaadi.

 

Andreas Trossek ‒ ajakirja Kunst.ee pikaajalise ja tulemusliku juhtimise eest.

Andreas Trossek (1980) on lõpetanud 2007. aastal magistrikraadiga kunstiteaduse eriala Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse instituudis, täiendanud end aastatel 2001–2002 Helsingi Ülikooli kunstide uurimiskeskuses ja astunud 2007. aastal Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse instituudis doktorantuuri. Trossek töötas aastatel 2003–2006 Eesti Raadio (praeguse Eesti Rahvusringhäälingu) uudistetoimetuses toimetajana ja aastatel 2005–2012 Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuses kunstiajaloolasena. Aastatel 2003–2006 oli Trossek Klassikaraadio iganädalase kunstisaate kaassaatejuht. Trossek on alates 2002. aastast kirjutanud kunstikriitikat eri ajakirjandusväljaannetele, teinud kaastöid galerii- ja muuseuminäituste kataloogidele, toimetanud kunstiteaduslike materjale nüüdiskunstnikest ja Eesti kunsti lähiajaloost ning akadeemilises võtmes uurinud Eesti joonisanimatsiooni ajalugu. Alates 2009. aastast on ta olnud Eesti kunsti ja visuaalkultuuri kvartaliajakirja Kunst.ee peatoimetaja.

 

Preemia laureaatide hulgast leiab muljetavaldava nimekirja eesti kunstnikke ja kunstiteadlasi, kelle tegevus ja looming on pälvinud kunstimaailma tunnustuse ning on Eesti kunsti oluliseks osaks sarnaselt Raua enda pärandile.

 

Fotod:
Linda Kaljundi (Priit Mürk, ERR)
Aet Ollisaar (Margus Ansu, Tartu Postimees)
Mari Roosvalt (EKL arhiiv)
Andreas Trossek (EKL arhiiv)

Eesti Kunstnike Liit
ekl@eaa.ee
www.eaa.ee