Tagasivaade aastale 2023

Aasta 2023 oli liidule erakordne ja ajalooline aasta – märtsis kogunes Estonia kontserdisaali liidu erakorraline Suurkogu, et viia ajaloolise järjepidevuse taastamise otsus liidu põhikirja. Suurkogul osales rekordarv inimesi ja sellist pidulikku üksmeelt ning ühtehoidmist, kui sel päeval ja õhtul kogesime, kohtab keerukas kultuurivaldkonnas harva. Aitäh teile kõigile selle erakordse kogemuse eest!

Eesti Kunstnike Liit 101 ja EKL erakorraline Suurkogu: detsembris 2022 võttis liidu volikogu juhatuse ettepanekul vastu otsuse taastada ajalooline järjepidevus Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühinguga ning märtsis 2023 kogunes Estonia kontserdisaali liidu erakorraline Suurkogu, et viia tehtud otsus ka liidu põhikirja. 2019. aastal alguse saanud juriidilise protsessiga leidsid lahenduse aastakümneid kestnud vaidlused ja arutelud.

Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing asutati Tallinnas 1922. aastal Eesti kutselisi kunstnikke ühendava keskorganisatsioonina. Esimesed sammud Peterburis kunsti õppinud eesti soost kunstnike ühendamiseks tegid Noor-Eesti rühmitus Tartus ning Kunsti Selts Tallinnas. Aastatel 1912–1922 korraldati aktiivsemate kunstnike eestvedamisel mitmeid näitusi, üha teravamaks osutus vajadus organiseeruda; 1918. aastal asutati Tartus kunstiühing Pallas.

1919. aastal kutsusid Anton Starkopf, August Jansen, Ado Vabbe, Roman Espenberg ja teised kokku Eesti kunstnike I ülemaalise kongressi, kus teoreetiliste küsimuste kõrval arutati ka majanduslikke ning erialase tööga seotud muresid. Eesti kunstnike II ülemaalisel kongressil 1921. aasta sügisel tehti komisjonile, kuhu kuulusid Peet Aren, Jansen, Espenberg, Johannes Greenberg ja Rudolf Sepp, ülesandeks töötada välja kunstnike ühingu põhikiri. Valminud põhikirja raskuspunktiks oli kunstnike kutsehuvide kaitsmine ja kunstikultuuri levitamine. EKKKÜ põhikiri registreeriti Tallinna-Haapsalu rahukogus 14.03.1922. EKKKÜst kujunes suurim Eesti kunstnikke ühendav ja riigi poolt partnerina tunnustatud kunstnike organisatsioon. EKKKÜ likvideeriti 1940. aasta riigipöörde järel koos teiste seniste kunstiorganisatsioonidega.

4.01.1943 asutati Nõukogude valitsuse korraldusel Jaroslavli, Teise maailmasõja tagalasse koondatud kunstnike poolt seal Eesti Nõukogude Kunstnike Liit (ENKL). Seda nime kandis organisatsioon 1957. aastani, mil nimetati ümber ENSV Kunstnike Liiduks. Eesti Kunstnike Liiduna tegutsetakse alates 1990. aastast.

Meeldetuletuskampaania ja loovisikute toimetulek: Eesti Kunstnike Liit alustas 15. augustil 2022 tähtajatut meeldetuletuskampaaniat „Ravikindlustus kõigile!“. Kampaania raames on lisaks paljudele meedias ilmunud kajastustele toimunud kohtumised erakondade Isamaa, Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Reformierakond, erakond Eestimaa Rohelised, Parempoolsed ja erakond Eesti 200 esindajatega. Vabakutseliste loovisikute olukorra parandamise ettepanekud jõudsid valimiste eel nelja erakonna valimisplatvormidesse. Loovisikute muredega seoses on toimunud kohtumised tervise- ja tööminister Peep Petersoniga, kultuuriminister Piret Hartmaniga, kultuuriminister Heidy Purgaga, Kultuurkapitali juhi Margus Allikmaaga, Eesti Ametiühingute Keskliidu juhi Kaia Vaski ja poliitikasekretäri Jaan-Hendrik Toomeliga, aga ka sihtasutuse Liberaalne Kondanik (SALK) asutaja Tarmo Jüristoga. Loovisikute olukorra keerukust avas liidu sünnipäeval ja ka Eesti Vabariigi aastapäeva kõnes president Alar Karis.

Veebruaris toimus Kinomajas valimiste eelne kultuuridebatt erakondade esindajatega, märtsis esitles Kultuuriministeerium valminud uuringut „Loometöö tasustamine Eestis ja loomepalkade mõju hindamine“, 23. märtsil toimus Stenbocki maja ees loovisikute pikett „Loometöö rahastamine koalitsioonileppesse!“, juulis valmis Kultuuriministeeriumis Loovisikute ja loomeliitude seaduse kaasajastamise raames vahekokkuvõte loovisikute toimetuleku ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavuse parandamise teemal.

Augustis toimus Paide Arvamusfestivali Tööelu laval arutelu „Vabakutseliste loovisikute toimetulek“.

Arutelul osalesid Riigikogu liige ja Keskerakonna fraktsiooni esimees Tanel Kiik, rahvusvahelise uuringu- ja konsultatsiooniettevõtte Civitta vanemanalüütik Kaupo Koppel, kunstnik Paul Kuimet, Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees ja Eesti Reformierakonna fraktsiooni liige Õnne Pillak ning terviseminister ja Sotsiaaldemokraatlikku Erakonna aseesimees Riina Sikkut. Vestlust juhtis ajakirjanik Brent Pere ja arutelu valmis Eesti Kunstnike Liidu, Kunstiasutuste Liidu, Eesti Teatriliidu ning Eesti Kinoliidu koostöös, arutelu toimumist toetas Riigikantselei.

Oktoobris otsustas Riigikogu kultuurikomisjon algatada Kultuurkapitali seaduse muudatuse, mille vajalikkusest on räägitud juba aastaid. Kultuurkapitali seniste maksuvabade stipendiumite ja toetuste süsteemi kõrvale luuakse võimalus maksta loominguliselt aktiivsetele kultuuriloojatele loometöötasu. Novembris 2023 kohtusid loomeliitude esindajad Riigikogu kultuurikomisjoniga, et ühiselt rääkida loovisikute ravikindlustusest, sotsiaalsetest garantiidest ja õiglastest töötasudest ning käimasolevat Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmist. Seadusemuudatus on esimene oluline ja hädavajalik samm koos käimasoleva loovisikute ja loomeliitude seaduse kaasajastamisprotsessiga loovisikutele sotsiaalsete garantiidele ligipääsu võimaldamiseks ja lihtsamaks tegemiseks ning loometöö tunnustamiseks tööna. Käimas on ka sotsiaalmaksu seniselt kuupõhiselt arvestuselt pikemale perioodile viimine, mis võimaldaks väikeste ja hajusate töötasudega kergemat ja pikemaajalist ligipääsu sotsiaalsetele garantiidele.

Alates käesoleva aasta detsembrist jõuab kampaania raames kvartaliajakiri KUNST.EE lisaks tavalugejatele Eesti Kunstnike Liidu vahendusel järgneva aasta jooksul ka Riigikogu hoones töötavate inimesteni. Aasta jooksul tutvustame neljas ajakirja numbris loomevaldkonna eripärasid ja probleeme, mis on loomevaldkonda pikki aastaid saatnud ja vajavad kiireid lahendusi. Käesoleva aasta viimasest numbrist leiate lühiülevaate vabakutseliste loovisikute sotsiaalkaitse keerukusest ja kronoloogilise ülevaate Eesti Kunstnike Liidu algatatud meeldetuletuskampaaniaga „Ravikindlustus kõigile!“ senistest seotud tegevustest ja sündmustest.

Kunsti valdkonna arengukava KUVA 2021–2025 visioonipäev: septembris toimus ARS Kunstilinnakus Eesti Kunstnike Liidu, Kunstiasutuste Liidu ja Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse eestvedamisel kunstivaldkonna arengukava „KUVA 2021–2025“ vahekokkuvõtete tegemise visioonipäev. Päeva ja vestlusringe juhtis Creativity Lab'i juhatuse liige ja partner Jorma Sarv.

Päeva avavestluses avas kultuuriminister Heidy Purga dialoogis Maarin Ektermanniga enda kultuuripoliitilisi seisukohti ja jagas infot lähitulevikus ees ootavate arengute kohta. Elin Kard, Piret Viirpalu, Maria-Kristiina Soomre, Erle Loonurm ja Kadi-Ell Tähiste arutasid, kuidas on läinud arengukava ellu rakendamine kava nelja põhilise teemavaldkonna (kunstnike loometegevuse toetamine, valdkonna organisatsioonide koostöö, kunstivälja avatus, kunstiharidus) vaatest ja Kaarel Oja, Stella Mõttus, Mari-Liis Rebane, Mari Vallikivi ja Maria Arusoo võtsid vaatluse alla kunsti rolli rahvusvaheliselt, kohalikes omavalitsustes ja kogukondades.

Hobusepea galerii 20 ja Draakoni galerii 40: 10. jaanuaril tähistas kahekümnendat tegevusaastat liidu Hobusepea galerii. Paarikümne aasta jooksul on galeriis toimunud üle 400 näituse, milles on osalenud üle 1200 kunstniku ja kuraatori ning näituseid on külastanud enam kui 400 000 vaatajat. Hobusepea galeriis on kunstnikukarjääri alustanud valdav enamus hetkel nii siinsel nüüdiskunsti väljal kui ka rahvusvaheliselt aktiivsed tegevkunstnikud.

14. aprilli tähistas neljakümnendat tegevusaastat Draakoni galerii. Juba aastaid peamiselt nüüdiskunsti tutvustamisele pühendunud galerii avati 1983. aastal ja tegutses algusaastatel Kunstifondi Kesksalongi ARS galerii-kauplusena. Galerii näitusetegevus keskendus esimestel tegevusaastatel peamiselt Vabagraafikute Ühenduse liikmete loomingu tutvustamisele.

ARSi Avatud Ateljeede Päev ja Hüpikmüük: 19. mail toimus ARS Kunstilinnakus traditsiooniline avatud ateljeede päev. Ateljeede uksed avasid paljud majas tegutsevad kunstnikud, vaadata sai mitmeid näituseid ja Tarbekunstigaleriis oli avatud keraamika näitusmüük ja toimusid erinevad töötoad Animakoolis, Keraamikakeskuses ning IKIGI köitegaraažis. 9. detsembril toimus traditsiooniline ARSi Hüpikmüük, Hüpikmüügi alal ja avatud ustega ateljeedes osales tänavu üle 70 autori ja kaubamärgi.

Anu Raual külas: 22. mail käisime kolleegidega liidust, volikogust ja Tekstiilikunstnike Liidust Heimtalis Anu Raua juubelinäituse „Elumustrid. Vaibajutud” avamisel ja külastasime koos Anuga ka muuseumi erinevaid hooneid. Anu näitusel Heimtalis astusid omavahel keskustellu mitmed eri sõnumit kandvad vaibad. Iga elu on ainulaadne muster, mis on segu inimese elusündmustest, tegudest, suhetest, tunnetest ja mõtetest. Sama on Anu Raua vaipadesse kootud mustriga – igaüks neist jutustab oma lugu, mida vaataja saab lugeda kujutatud sümbolite abil.

EKL aastanäitus toimus sel aastal juba 23. korda. Näitusel Kunstihoone Lasnamäe paviljonis osales 50 kunstnikku. Kevadnäituse 5000 euro suuruse publikupreemia panid välja Riivo Anton, Aivar Berzin, Jaan Manitski, Tiit Pruuli ja Rain Tamm ning selle pälvis Kati Kerstna.

Sel aastal andsime välja juubelihõngulised Kristjan Raua nimelised aastapreemiad. Tegemist on vanima kunstipreemiaga Eestis – seda annavad alates 1973. aastast ühiselt välja Eesti Kunstnike Liit ja Tallinna Linnavalitsus. Kristjan Raua preemia omistatakse eelmise aasta jooksul valminud või esmakordselt avalikustatud loomingu, kunstiprojekti või -sündmuse eest kunstnikule, kunstiteadlasele või loomingulisele rühmale; erandina võidakse preemia määrata ka varem valminud teoste või elutöö eest. Paljudele auväärse preemia pälvinutele lisandusid sel aastal laureaatidena Sirja-Liisa Eelma, Juhan Maiste, Tiina Sarapu ja Marje Üksine.

Konrad Mäe sünniaastapäeval, 1. novembril kuulutasime koos Eesti Kultuurkapitali ja Eesti Maalikunstnike Liiduga välja Konrad Mäe preemia 2023. aasta laureaadi. Alates 1997. aastast välja antava ja kõigi maalikunstnike jaoks ihaldusväärseima preemia pälvis sel aastal maalikunstnik René Kari.

Oktoobris pälvis maineka Balti Assamblee kunstiauhinna silmapaistva ja mitmekülgse kunstnikutöö ning projekti „Biotoopia“ eest kunstnik Peeter Laurits.

Jaanuaris avati ARS Kunstilinnakus Tartu Kunstikooli õppegrupp. Õppegrupp on loodud disaini valdkonnast huvitatud Ukraina noorte jaoks ja selle eesmärgiks on integreerida Ukraina õpilased Eesti keskkonda ning õpetada eesti keelt, tehes seda läbi kunsti ja disaini.

Veebruaris külastasid liitu Moldova diplomaadid – suursaadik Ion Stavila ja nõunik Victor Palii. Kohtumisel asepresidendi Vano Allsaluga arutati võimalusi koostööks kunsti valdkonnas nii näituste vahetuse kui kunstnike mobiilsuse osas.

Augustis külastasid liitu kolleegid Soomest – Teemu Mäki (Soome Kunstnike Liit), Annukka Vähäsöyrinki (Soome Kunstnike Liit), Siiri Haarla (Soome Maalikunstnike Liit), Anna Niskanen (Fotokunstnike Liit), Sampo Malin (Soome Skulptorite Liit), Juhani Räisänen (Kunstnike Ühendus Muu) ja Margarita Rosselló Ramón (Soome Kunstiliitude Liit). Rääkisime kolleegidega kunstnike toimetulekust ja sotsiaalsetest garantiidest ning tutvustasime neile ARS Kunstilinnakut.

Vaid nädal hiljem külastas meid Läti loomeliitude delegatsioon – Inga Brūvere (Läti Loomeliitude Nõukogu ja Läti Kunstnike Liit), Maija Pavlova (Läti Teatritöötajate Ühing), Māris Lasmanis (Läti Heliloojate Ühing), Česlija Čable Zibene (Läti Disainerite Liit) ja Uģis Glāzītis (Läti Rockmuusika Liit). Eesti loomeliite esindasid Andro Mänd (Eesti Arhitektide Liit), Urmas Ambur (Eesti Esitajate Liit), Ilona Gurjanova (Eesti Disainerite Liit) ja Vano Allsalu (Eesti Kunstnike Liit). Ühise arutelu keskmes olid erinevate kultuurivaldkondade probleemid ja rahastusmudelid, samuti loovisikute toimetulek ja sotsiaalsed garantiid Eestis ja Lätis.

Oktoobris resideerus liidu külalisateljees Cotton Factory Nordic Artist Exchange nimelise kunstiresidentuuri koostööprogrammi raames Tallinnas kunstnik Andrew McPhail, Kanadas resideerus samal ajal kunstnik Taavi Talve. Cotton Factory Nordic Artist Exchange nimeline kunstiresidentuuri vahetusprogramm sai alguse Eesti Kunstnike Liidu ja Hamilton Arts Council'i koostöös 2017. aastal, et edendada Eesti ja Kanada kunstnike koostööd visuaal- ja meediakunsti vallas. EKLi partnerresidentuuris Prantsusmaal, Grez-sur-Loingis viibis septembris Urmas Lüüs, Soomes Vantaa kunstnike külalisateljees Gjutars käis Kelli Valk.

Liidu liikmeks on sel aastal valitud 15 uut liiget: Kelli Gedvil, Mariliis Kenkmaa, Tõnis Kenkmaa, Brenda Purtsak, Katariin Mudist, Katrin Piile, Johanna Ulfsak, Eero Alev, Richard Denny, Sten Eltermaa, Raili Keiv, Marit Mihklepp, Tiina Tiitus, Andreas Trossek, Liina Leo.

Uuteks auliikmeteks valis liidu volikogu Ehalill Halliste, Leida Ilo, Kai Koppeli, Raili Vinna ja Ekke Väli.

Meie hulgast lahkus sel aastal 11 liiget: Kadri Mälk, Silvi Lindmaa-Pihlak, Anne Sander, Nora Raba, Silvi Liiva, Raul Paabo, Anne Kahar, Vjatšeslav Semerikov, Tõnu Soo, Esti Kittus, Reet Varblane.

Tänud liidu liikmetele, liidu väikesele aga ülimalt pühendunud mees- ja naiskonnale ning paljudele koostööpartneritele. Ajal, kui vana aasta ennast vaikselt kokku pakib, elame ja tegutseme hoolimata kõigest siiski parema homse lootuses ja ka tänulikkuses selle eest, kui palju oleme praeguseks ajahetkeks juba saavutanud.

Fotod: Cloe Jancis, Meeli Küttim, Indrek Sirkel, Elin Kard, Siim Lõvi/ERR