Peeter Laurits Toompea lossi kunstisaalis

Kolmapäeval, 22.11.2023 kell 11.30 avab kunstnik, fotograaf, kuraator, lavastuskunstnik, õppejõud ja teoreetik ning 2023. aasta Balti Assamblee kunstiauhinna laureaat Peeter Laurits (1962) Toompea lossi kunstisaalis isiknäituse „Biotoopia – eluvormide parlament“. Näitus jääb avatuks 2. veebruarini 2024. 

Avamisele tulla soovijatel palume teatada tulekust aadressile elin.kard@eaa.ee hiljemalt teisipäeva, 21.11.2023 ennelõunaks. Avamisele palume kaasa võtta isikut tõendav dokument.

Peeter Laurits koondab avatavale näitusele teoseid aastatest 2003 kuni 2022. Laurits vestleb läbi näituseteoste Riigikogus töötavate inimestega meid kõiki puudutavatelt valusatel ja olulistel teemadel ning annab parima dialoogi saavutamiseks kaasa ka juhise: „Selgeks on saanud, et kui inimesed teiste eluvormide huvidega arvestama ei hakka, võib meie pidu lühikeseks jääda. Tuleb ka teised osalised nõupidamislaua taha kutsuda. Kuidas aga seda teha, kui teised eluvormid tunnetavad, mõtlevad ja väljenduvad hoopis teisiti kui meie? Maa on asustatud tohutu hulga väga erinevat tüüpi teadvustega.“

Peeter Laurits sündis 6. märtsil 1962 Tallinnas. Ta on õppinud aastatel 1981–1992 Tartu ja Leningradi riiklikes ülikoolides, Eesti humanitaarinstituudis ja New Yorgi Rahvusvahelises Fotograafiakeskuses (New York International Center of Photography). Töötas aastatel 1987–1990 Eesti Draamateatris fotograafina, aastatel 1992–1996 legendaarse DeStudio loomingulise partnerina ning asutas 1997. aastal koos mõttekaaslastega Kütioru ateljee ning oli kuni 2009. aastani selle tegevjuht. Kütiorus elades arendas ta Kütioru maakunsti rada, mis sisaldab mitmete eesti ja välismaa autorite töid. Alates 2009. aastast töötab Peeter Laurits vabakutselise kunstnikuna ning on Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Fotokunstnike Ühenduse liige ning on olnud Eesti Instituudi ning Eesti Kultuuri Koja juhatuse liige. Aastatel 2005–2011 kuulus ta Erakonda Eestimaa Rohelised.

Peeter Laurist alustas aktiivse kunstitegevusega 1980. aastate aluses, mil keskendus fotograafiale, 1990. aastatel algas tema rahvusvaheline näitusetegevus. Loomingu alguses katsetas ta mustvalgeid eritehnikaid, mis kujutist või pildi faktuuri muutsid (fotomontaaž, pseudosolarisatsioon, emulsiooni destruktureerimine). Samal ajal tegutses Laurits aktiivselt teatrifotograafina, pildistades Eesti Draamateatri uusi lavastusi ja näitlejaid. Aastatel 1991–1992 New Yorgis viibides hakkas Peeter Lauritsat huvitama kontseptuaalkunst ja meediakriitika. Tulnud tagasi Eestisse, asutas ta koos Herkki-Erich Merilaga rühmituse DeStudio, mis sai tuntuks suuremõõtmeliste kollaažide ja meediamanipulatsioonidega. Aastal 1996 kolis Peeter Laurits Võrumaale ja asus elama metsatallu Kütiorus. Seal jätkas ta tööd mitmekihiliste digitaalmontaažidega. 2000. aastate keskel süvenes Peeter Laurits veel enam müütilistesse ainetesse. Teda hakkasid huvitama kiviaegsed mustrid ja sümbolid, koopajoonised, Austraalia aborigeenide kunst ja mitmesugused kirjasüsteemid. 

Laurits on ajakirjanduses avaldanud mitmeid artikleid looduskasutuse, usuvabaduse ja muudel ühiskondlikel teemadel. Mitmed tema monumentaaltööd on paigutatud avalikku ruumi, nende hulgas pannood „Tallinna taastamine“ (2002, Tartu ööklubi Tallinn) ja „Lennart Meri“(2009, Tallinna lennujaam). Ta on töötanud koos Chicago Roy Boyd Gallery, Reykjaviki The Living Art Museumi, Lissaboni Museu dÁgua, Londoni Ragged School Gallery, Berliini Giedre Bartelt Gallery, Groningeni Pavlov Media Labi ja paljude teistega. Peeter Lauritsa töid on paljudes avalikes ja erakollektsioonides, nagu Eesti Kunstimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Norton Dodge'i kollektsioon New York, Chicago Ülikooli Fotomuuseum, KIASMA Helsinki, Lissaboni Museu D'Agua, Siddhartha Art foundation Kathmandu jpt.

Aastatel 2017–2018 oli Peeter Laurits Tartu Ülikooli senati kutsel Tartu Ülikooli vabade kunstide külalisprofessor. Peeter Laurits tegeleb loomingus inimeseks olemise põhiküsimustega ja sellega kaasnevate paradoksidega, biosfääri problemaatika ja suhetega teiste eluvormidega. Laurits teeb koostööd paljude loojatega valdkondade ja põlvkondade üleselt, nii Eestis kui rahvusvahelisel väljal. Erinevate kogemuste ja püüdluste mõtestatud tervikuks ühendamine on Peeter Lauritsa kutsumus. Peeter Laurits  on ka XXVII laulu- ja XX tantsupeo visuaalse kontseptsiooni looja. Aastal 2021 asutas Peeter Laurits viieaastase konverentside ja kunstiürituste sarja Biotoopia, mille eesmärgiks on tekitada sümbiootilisi kontakte teadlaste ja kunstnike vahel. 2023. aastal pälvis Peeter Laurits Balti Assamblee auhinna kunstide kategoorias silmapaistva ja mitmekülgse kunstnikutöö ning projekti „Biotoopia“ eest.

Näituseid Toompea lossi kunstisaalis vahendab Eesti Kunstnike Liit.

Lisainfo:
Toompea loss
Lossi plats 1a
15165 Tallinn
E–R 10.00–16.00