Õnnitleme auliiget Olav Maranit 90 aasta juubeli puhul!

Maalikunstnik Olav Maran sündis 20. oktoobril 1933 Tartus. Aastal 1951 töötas Maran Tallinna Trammi-Trollibussi Trustis, aastal 1952 Tallinna Ehituskontoris. Pärast seda asus õppima Eesti NSV Riiklikku Kunstiinstituuti graafika erialale. Tema grupikaaslaste seas olid Peeter Ulas, Herald Eelma, Heldur Laretei ning tulevane abikaasa Sylvia Liiberg. Maran lõpetas instituudi 1959. aastal, aastatel 1959–1965 töötas ta ajakirjas Pikker kunstniku ja karikaturistina. Alates 1965. aastast töötab vabakutselise kunstnikuna. Olav Maran on Eesti Kunstnike Liidu liige alates 1965. aastast, ta on kuulunud liidu juhatusse ja olnud liidu presiidiumi liige ning maalisektsiooni büroo esimees.

Näitustel hakkas esinema alates 1959. aasta esimesest noortenäitusest, peamiselt maalidega. Maran tundis loometee alguses suurt huvi moodsate kunstivoolude vastu. Esimesed abstraktsed maalid valmisid aastail 1957–1959, esimene sürrealistlik maal 1959. aastal. Näitustel eksponeeris Maran enamasti lihtsustatud vormikäsitlusega linnavaateid ja vaikelusid. Murranguliseks kujunes 1968. aasta, kui kunstniku maailmakäsituses toimus pööre religioossuse suunas. Sellest peale on ta maalinud natuuritruid poeetilisi pilte Põhja-Eesti loodusest, lilli, eelistatavalt amarülluseid, liiliaid ja pojenge, ning vaikelusid. 

Fotod:
Olav Maran 1982 (Foto: Tõnu Tormis, Tallinna Linnamuuseum)
Olav Maran. Vaikelu köömnetopsiga, 1989 (Foto: Loit Jõekalda, EKL kunstikogu)