Õnnitleme auliiget Enn Põldroosi 90 aasta juubeli puhul!

Kunstnik, kirjanik, õppejõud, liidu endine esimees ja president ning poliitik Enn Põldroos sündis 21. mail 1933 Tallinnas. Põldroos õppis aastatel 1952–1958 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis maalikunsti ja on liidu liige alates 1959. aastast ning auliige alates 2003. aastast. Aastatel 1961–1966 töötas Põldroos õppejõuna Tallinna Pedagoogilises Instituudis ja aastatel 1973–1985 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis ning 1994–1995 Eesti Kunstiakadeemias. Aastatel 1985–1989 ja 1995–1998 oli ta Eesti Kunstnike Liidu esimees ja president. Alates 1998. aastast töötab vabakutselise kunstnikuna. Kirjanikuna sai Põldroos tuntuks 2000. aastatel, 2002. aastal võitis ta romaaniga „Joonik kivi“ Eesti romaani-võistlustel III koha preemia. Põldroos on osalenud ka poliitikas, aastatel 1988–1991 kuulus ta Ülemnõukokku ja oli 1991. aasta 20. augustil üks Eesti iseseisvuse taastamise poolt hääletanuist. Põldroos oli ka Rahvarinde asutajaliige. 

Enn Põldroos on loonud sadu maale ja monumentaalteoseid. Tuntumad monumentaalteosed on „Raadiolill“ (1978, Raadiomaja), „Eestimaa“ (1983, Eesti saatkond Moskvas), „Inimeste elu“ (1985, Tallinna Linnahall) ja „Varju ja valguse piiril“ (1993, Eesti Rahvusraamatukogu). Põldroos on loomingus viljelenud sotsrealismi, rahvusromantismi ja sürrealismi. Alates 2000. aastatest kasutab Põldroos loomingus peamise töövahendina digitaalgraafikat.

Fotod:
Enn Põldroos 2015 (Foto: Ülo Josing, ERR)
Enn Põldroos. „Inimeste elu“, Tallinna Linnahalli gobelääneesriie, 1985 (Enn Põldroosi arhiiv)