Kokkuvõte 2022. aastast

Koos uue aasta saabumisega kaasas käivate heade soovidega läkitame teile kõigile kokkuvõte möödunud aasta tegevustest. Hoolimata meid ümbritseva maailma keerukusest oli aasta 2022 kunstivaldkonnale ja liidule üks kiiremaid ning tulemusrikkamaid:

Kunsti valdkonna arengukava KUVA 2021–2025
Aasta alul, 14. jaanuaril, toimus valminud kunsti valdkonna arengukava KUVA 2021-2025 esitlus ARS Kunstilinnakus. Arengukava eestvedajad tutvustasid valminud dokumenti ja toimus vestlusring. Tutvustasime olemasolevaid ja loodavaid lahendusi küsimustes, mis mõjutavad laiemalt kunstielu tulevikuarenguid ja sõlmpunkte. Eesti Kunstnike Liidu, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse eestvedamisel 2020. aastal alanud kunsti valdkonna arengukava valmis kunstiinstitutsioonide ja vabakutseliste tihedas koostöös.

KUVA sõnastab lahendusi küsimustes, mis mõjutavad laiemalt kunstielu tulevikuarenguid ja sõlmpunkte. Nii ei ole tegu pelgalt dokumendiga, vaid lahendusi käivitava tööriistaga, millest on juba alguse saanud mitmed uued ettevõtmised. KUVA sihiks on teemadega seotud probleeme ja võimalikke arenguid käsitleda viisil, kus kindel roll on nii valdkonnasisesel koostööl kui ka dialoogil erinevate poliitikakujundajate, toetajate ning koostööpartneritega.

Kunstiasutuste Liidu asutamine
Arengukava arutelude tõukel 22. veebruaril asutatud Kunstiasutuste Liit (KAEL) koondab erineva suuruse ja profiiliga asutusi, näituste korraldamisega seotud tugiteenuste pakkujatest suurte kunstimuuseumiteni. Asutajate hulka kuulub 30 Eestis kunstiväljal tegutsevat organisatsiooni, kes septembris valisid avaliku konkursi teel asutuse tegevjuhiks seni Kaasaegse Kunsti Eesti Arenduskeskuses töötanud Kadi-Ell Tähiste. Kunstiasutuste Liidu eesmärk on edendada koostööd, korraldada huvikaitset ja tõsta ühiskonna kunstialast teadlikkust. Kunstnike Liit sai seeläbi pühendunud kolleegi, kellega koos seista kunsti valdkonnas tegutsejate huvide ja võimaluste eest. 

EKL Suurkogu
26. aprillil toimus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdi- ja teatrimajas Eesti Kunstnike Liidu korraline Suurkogu, mis iga kolme aasta möödudes toob kokku liidu liikmed ja valib liidule presidendi, asepresidendi ja 10 volikogu liiget. Kohal viibis 460 liidu liiget, liitu kuulub 2023. aasta jaanuari seisuga 995 kunstnikku, kunstiteadlast ja kunstitöötajat. 

Teiseks ametiajaks valiti liidu presidendiks Elin Kard ja asepresidendiks Vano Allsalu. Volikogu liikmeteks valiti Kirke Kangro, Kristi Kongi, Mare Mikof, Tiiu Kirsipuu, Loit Jõekalda, Jaan Elken, Eve Kask, Krista Leesi, Tanja Muravskaja ja Mihkel Ilus. 

Erialaliitude pöördumine peaministrile, kultuuriministrile ja riigisekretärile
Eesti Kunstnike Liit tegi 8. augustil koos Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Kujurite Ühenduse, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu ning Eesti Maastikuarhitektide Liiduga ühise pöördumise peaministrile, kultuuriministrile ja riigisekretärile seoses riigikantselei poolt moodustatud okupatsioonivõimu sümboleid kandvate monumentide temaatikaga tegeleva töörühma koosseisu, protokollide ja otsuste salastamisega. Demokraatlikus ühiskonnas peavad kõik avalikku ruumi puudutavad otsused olema avalikud ja salastamine üksnes vähendab töörühma otsuste legitiimsust. Ükski allakirjutanutest ei ole vastu olematu kunstiväärtusega mälestusmärkide eemaldamisele, kuid see peab toimuma läbipaistvalt ning otsused peavad olema sisulised, mitte baseeruma emotsioonidel. 

21. septembril kohtusid Andro Mänd Eesti Arhitektide Liidust, Elin Kard Eesti Kunstnike Liidust, Anne Rudanovski Eesti Kujurite Ühendusest, Linda Kaljundi Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingust ning Maarja Gustavson Eesti Maastikuarhitektide Liidust Riigikantseleis riigisekretär Taimar Peterkopi ja monumentide töörühma juhi Asko Kivinukiga.

Meeldetuletuskampaania „Ravikindlustus kõigile!“
Eesti Kunstnike Liit alustas 15. augustil tähtajatut meeldetuletuskampaaniat „Ravikindlustus kõigile!“. Alanud, 2023. aasta 5. märtsil on Riigikogu 15. korralise koosseisu valimised ning valimisplatvormide jõulisematest seisukohtadest jõuab valim ka tulevasse koalitsioonilepingusse ning seetõttu on oluline Eestis tegutsevatele erakondadele taaskord meelde tuletada, kui hapras ja haavatavas olukorras on juba aastaid või ehk isegi aastakümneid olnud loovisikud, ning et olukord halveneb mitte päevade, vaid tundidega. 

Riik on viimastel aastatel tellinud sotsiaaltagatiste kättesaadavust puudutavaid uuringuid. Neist viimane, esmakordselt loovisikute olukorda analüüsiv, 2021. aastal valminud Praxise läbi viidud uuring „Vabakutselised loovisikud, nende majandusliku toimetuleku mudelid ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus“ on senistest uuringutest kõige põhjalikum ja mahukam ning seeläbi ka tulemustelt trööstituim. Uuringu tulemuste ja viiruskriisis eriti teravalt esile kerkinud probleemide tõukel on alanud protsess 2005. aastast kehtiva loovisikute ja loomeliitude seaduse (LLS) kaasajastamiseks seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse loomisega. Loovisikute sotsiaalse kaitse olulisust rõhutab ka kultuuri valdkonna peamisi strateegilisi eesmärke koondav ning järgnevate aastate tegevusi suunav ja neid eesmärke ka riigieelarvega siduv „Kultuuri arengukava 2021–2030“ (Kultuur 2030). 

Kampaania raames on alates augustist lisaks paljudele meedias ilmunud kajastustele toimunud kohtumised erakondade Isamaa, Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Reformierakond ja erakond Eesti 200 esindajatega ning tervise- ja tööminister Peep Petersoniga ja kultuuriminister Piret Hartmaniga. Kampaaniaga on liitunud kõik Eesti tunnustatud loomeliidud ja mitmed institutsioonid ning ühendused.

Ettepanekud kunsti valdkonna olukorra parandamiseks
Augusti viimasel päeval kohtusid kunstivaldkonna KUVA 2021–2025 eestvedajad liidu president Elin Kard, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse tegevjuhi kohusetäitja ja Kunstiasutuste Liidu juhatuse liige Kadi-Ell Tähiste ning vabakutseline kunstitöötaja Airi Triisberg kultuuriminister Piret Hartmaniga. 

Kohtumisel tutvustasime ministrile põgusalt valdkonna eripärasid, arutlesime kampaania „Ravikindlustus kõigile!“ erinevaid võimalikke lahendusi ja esitasime kolm ettepanekut kunsti valdkonna olukorra paremaks muutmiseks: näitusetasude avaliku taotlusvooru loomine ministeeriumi poolt, mis aitaks lahendada aktiivselt näitustel osalevate vabakutseliste loovisikute tasustamise ja sotsiaalsete garantiide kitsaskohti. Ühtlasi aitaks meede teatud määral leevendada kunstiasutuste eelarveprobleeme ja looks võimaluse taotleda sihtotstarbelist toetust kunstniku-tasudeks; näituse- ja kunstiasutuste tegevustoetuste tõstmine ning tegevustoetuse viimine Kultuurkapitalist riigi eelarvevahenditesse; kunstnikupalga saajate arvu suurendamine.
Ettepanekute tulemusel on nüüdseks esimese sammuna pikki aastaid arutluse all olnud muuseumide tegevustoetused liikumas Kultuurkapitalist riigieelarvesse ja kunstnikupalga saajate arv suureneb 2023. aastast oluliselt.

Koostöö Helsingi Kunstnike Liiduga
Liidul käisid 1. septembril külas kolleegid Soomest – Helsingi Kunstnike Liidu (Helsingin Taiteilijaseura) esindajad Satu Kalliokuusi, Taina Kokkonen ja Eija Saarivirta. Kohtumisel liidu asepresidendi Vano Allsaluga jagati vastastikku infot organisatsioonide ajaloost ja tänastest tegemistest, vahetati ideid ja kogemusi liikmete toimetuleku toetamisel ja näitusetegevuse arendamisel, räägiti loomemajandusest ning kunstnike sotsiaalsetest garantiidest siin- ja sealpool lahte. Külastati ka ARS Kunstilinnaku galeriisid ja töökodasid ning kaardistati võimalusi edasiseks koostööks. 2. detsembril toimunud jätkukohtumisel osalesid ka Kuvataiteen Talo esindajad.

Eesti kultuurivaldkonna organisatsioonide avalik kiri Eesti Vabariigi Valitsusele
Septembri esimesel nädalal saatsid kultuurivaldkonna organisatsioonid ja asutused Eesti Vabariigi valitusele avaliku kirja, juhtides tähelepanu kultuurivaldkonna ebakindlale rahastusele, kultuurivaldkonna palgatõusu vajadusele ning tegevuskulude märkimisväärsele tõusule. Kultuurivaldkond hoiab, säilitab ja mõtestab meie ühiseid väärtuseid ning teeb need üldsusele kättesaadavaks, ühendades nõnda oskuslikult minevikku tulevikuga. Samuti on kultuurivaldkond riigile kõige olulisem partner sidususe ja lõimumise vallas.

Merereis Muhu saarele
13. septembril võtsime liidu väikese meeskonnaga ette merereisi ja käisime meie Muhu saare Kunstitalus. Kinnitasime värskelt renoveeritud paargu-sepikoja-keldri seinale kultuurimälestise märgise ja istutasime talu õuele kaks õunapuud.

IAA 16. üldkogu Helsingis
Vano Allsalu ja Elin Kard osalesid 22.-23. septembril Helsingis IAA Europe (International Association of Art) sümpoosionil ja üldkogul. Soome Kunstnike Liidu, IAA Europe ja The Artists Information Company (UK) koostöös korraldatud sümpoosion „Building Artists’ Futures / Strengthening Solidarity“ keskendus pagulaskunstnikele ja kunstnike olukorrale Ukrainas. Arutleti, miks on kunsti loomine ja eksponeerimine sõja ajal oluline, ning mida saavad IAA Europe ja laiem rahvusvaheline kunstikogukond jätkusuutlike tugivõrgustike loomiseks teha. Esinejad (Marita Muukkonen, Teemu Mäki, Julie Lomax, Dana Neilson jpt.) jagasid kogemusi programmidest ja tegevustest, mille eesmärk on toetada paguluses kunstnikke loomingulise tegevuse jätkamisel. 

IAA Europe 16. üldkogul tehti kokkuvõtteid möödunud aastal Helsingis toimunud õiglastele tasudele keskendunud sümpoosionist „Fair Pay for Artists“ ning võrreldi liikmesmaade olukorda ning käimasolevaid protsesse loovisikute olukorra parandamiseks. Samuti võeti vastu IAA tegevusega seotud otsuseid ning valiti uus juhatus. IAA Europe presidendiks järgnevaks kolmeks aastaks valiti Soome Kunstnike Liidu president Teemu Mäki. 

Saksamaal 2002. aastal asutatud IAA Europe on võrgustik, mis koondab 43 professionaalseid kunstnikke esindavat liikmesorganisatsiooni Euroopas ja ka mujal. IAA toetab rahvusvahelist koostööd ja kunstivahetust ning teeb koostööd UNESCOga.

Taike kolleegid Tallinnas
6. oktoobril käisid külas kolleegid Taikest (Arts Promotion Centre Finland). Rääkisime kunstnike töötingimustest, sotsiaalsetest garantiidest ja ravikindlustusest siin ning sealpool lahte. Kohtumise peamiseks eesmärgiks oli kogemuste vahendamine seoses kunstnikupalgaga, mis on kolleegidele Soomes suureks eeskujuks sarnaste võimaluste loomisel. Kunstnik Tanja Muravskaja rääkis enda töökogemusest ning emotsioonidest kunstnikupalga saamise perioodil, Elin Kard selgitas tööandja rolli kunstnikupalgalistega töötades, põgusalt külastasime ka Paul Kuimeti ateljeed, kus Paul tutvustas käimasolevaid projekte.   

Loomeliitude pöördumine vabariigi valitsusele
9. novembril saatsid loomeliidud pöördumise Eesti Vabariigi Valitsusele seoses Justiitsministeeriumi algatatud ehitusseadustiku ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga, mille eesmärk on tõhustada nn punamonumentide teisaldamist avalikust ruumist ja laiendada eemaldatavate objektide ulatust, kaasates ka arhitektuuri- ja kunstiteosed. Loomeliitude hinnangul on vajalik otsustuste laiapõhjalisus, mis on demokraatliku riigi aluspõhimõte. Hädavajalik on kultuurivaldkonna, st erialaliitude esindajate määramine komisjoni, kaasates erinevate loomeliitude eksperte kui oma eriala ja valdkonna professionaale. Avaliku ruumiga seonduvad arutelud peavad olema samuti avalikud, demokraatlikud ja võimalikult laiapõhjalised.

Avanes Kunstihoone Lasnamäe paviljon
18. novembril saatsime koos Tallinna Kunstihoone meeskonnaga remonti Tallinna Kunstihoone legendaarse peamaja. Riiklikult tähtis kultuurimälestis suundus kapitaalremonti, et tagasi tulla rahvusvaheliselt hinnatud ja suurte sihtidega kunstikeskusele väärilises uues kuues. Seniks kolis Kunstihoone meeskond näitusetegevuse äsja valminud paviljoni Lasnamäel, Jaan Koorti 24. 

Pidulik avaprogramm algas Kunstihoone ajaloolises hoones, kus esinesid kõnedega Kunstihoone kuraator Siim Preiman ja liidu president Elin Kard. Telesilla vahendusel edastas head soovid ja tervitused kultuuriminister Piret Hartman ja seejärel avasid sõnavõttudega pidulikult Lasnamäe paviljoni uksed Kunstihoone juhataja Paul Aguraiuja ja Lasnamäe linnaosavanem Julianna Jurtšenko. Ühiselt suunduti Vabaduse väljakult bussidega Lasnamäele, kus toimus Tamara Luuki kureeritud Lasnamäe paviljoni avanäituse „Mis saab neist armsatest tüdrukutest?“ avamine. 

EKL aastanäitus toimus sel aastal juba 22. korda. Näitusel Kunstihoones ja Kunstihoone galeriis osales 72 kunstnikku. Kevadnäituse 5000 euro suuruse publikupreemia panid välja Riivo Anton, Aivar Berzin, Jaan Manitski, Tiit Pruuli ja Rain Tamm ning selle pälvis Mauri Gross.

Ka sel aastal andsime välja Kristjan Raua nimelised aastapreemiad. Tegemist on vanima kunstipreemiaga Eestis – seda annavad alates 1973. aastast ühiselt välja Eesti Kunstnike Liit ja Tallinna Linnavalitsus. Kristjan Raua preemia omistatakse eelmise aasta jooksul valminud või esmakordselt avalikustatud loomingu, kunstiprojekti või -sündmuse eest kunstnikule, kunstiteadlasele või loomingulisele rühmale; erandina võidakse preemia määrata ka varem valminud teoste või elutöö eest. Paljudele auväärse preemia pälvinutele lisandusid sel aastal laureaatidena Mai Levin, Terje Ojaver, Lembit Sarapuu ja Ludmilla Siim.

Konrad Mäe sünniaastapäeval, 1. novembril kuulutasime koos Eesti Kultuurkapitali ja Eesti Maalikunstnike Liiduga välja Konrad Mäe preemia 2022. aasta laureaadi. Alates 1997. aastast välja antava ja kõigi maalikunstnike jaoks ihaldusväärseima preemia pälvis sel aastal maalikunstnik Ludmilla Siim.

Kunstnike Liidu galeriides (Hobusepea galerii, Draakoni galerii, HOP galerii, Vabaduse galerii) toimus 2022. aastal 53 näitust ning näituseid külastas 28 832 vaatajat.

Liidu liikmeks valiti 2022. aastal 27 uut liiget: Alyona Movko-Mägi, Rita Randmaa, Francesco Rosso, Evelin Saul, Maryliis Teinfeldt-Grins, Marko Toomast, Hedi Jaansoo, Margus Kontus, Annely Köster, Hanna-Liisa Lavonen, Kaisa Maasik, Taavi Talve, Sandra Kosorotova, Taavi Varm, Solveig Lill, Kärt Maran, Kaisa Eiche, Keiu Maasik, Olev Kuma, Hansel Tai, Aleksei Kornilov, Ingrid Helena Pajo, Külli-Kerttu Siplane, Taavi Teevet, Ruudu Ulas, Marta Vaarik, Ivar Veermäe.

Meie hulgast lahkus 2022. aastal 19 liiget: Mari-Liis Küla, Viivi Viilmann, Mari Kanasaar, Jaak Adamson, Leonhard Lapin, Ilme-Anu Neemre, Heli Kohk, Ninell Tugi, Aime Jürjo, Helge Pihelga, Mare Vichmann, Jüri Hain, Jaak Vaus, Jaak Kangilaski, Leo Rohlin, Elo-Mirjam Peil, Jüri Arrak, Enno Holm, Lia Tüür ja 2023. aasta esimesel päeval lahkus ehtekunstnik Kadri Mälk.

Laste jõulupidu. 17. detsembril toimus ARS Kunstilinnakus liidu liikmete lastele kauaoodatud jõulupidu koos etenduse, jõuluvana ja kingipakkidega. Kingipaki said 105 kuni 12-aastast last, ARSi jõulupeole kogunes ligikaudu 50 last koos vanematega. Nauditi etendust, söödi piparkooke ja loeti luuletusi. Lavastusega „Rüütel Robert ja viimane ükssarvik“ esines Teater Sõber.

Seenioride jõululõuna. 29.detsembril toimus KuKu klubi uutes ruumides liidu seenioride jõululõuna. Jõululõuna on pikki aastaid kestnud traditsioon, mis viiruse tõttu paaril viimasel aastal kahjuks ei ole saanud toimuda. Seetõttu koguneski pärast pikka ootust jõululõunale sel korral 100 liidu seeniorliiget. Vahetasime kolleegide ja sõpradega muljeid lõppevast aastast, soovisime üksteisele häid aastalõpusoove ning kuulasime Are Jaama ja Tõnu Raadiku muusikalisi vahepalu. Õnnitlused, lillekimbu ja diplomi ulatasime ka värskele auliikmele Sirje Eelmale.

Täname kõiki liidu liikmeid jätkuva usalduse eest, liidu väikest aga ülimalt pühendunud meeskonda ning paljusid koostööpartnereid!

Head uut aastat!