In memoriam Jüri Hain

4. VI 1941‒16. VII 2022

16. juuli varahommikul lahkus meie seast hiljukesi kunsti- ja raamatuteadlane, Eesti Kunstnike Liidu auliige Jüri Hain ning koos temaga oleme kaotanud ühe neist vähestest, kes kandis oma peas kogu eesti kultuuri. 

Jüri Hain sündis Tallinnas haritlasperekonnas. Tema inglise filoloogist ema Viktoria, kes oli hiljem keeleõpetaja riiklikus kunstiinstituudis, andis pojale terakese tasakaalukat, aga tegusat armeenia temperamenti ja vaikselt tuksuva huumorimeele. 1944. aasta märtsipommitamisel sai Hainide maja tabamuse, kuid nii ema kui ka poeg pääsesid eluga; isa oli mobiliseeritud punaarmeesse. 1949. aastal jäi Jüri seitsmeks aastaks vanemateta ning elas kuni nende naasmiseni Siberist õpetaja Leili Juurikase peres Pärnus. 

Aastal 1959 lõpetas ta Tallinna 7. keskkooli ja kümme aastat hiljem kaugõppes Tartu Ülikooli. Magistriväitekirja „Graafikamappidest eesti graafikas 1920.‒1930. aastail“ kaitses ta 1995. 

Olnud aastail 1961‒1965 Riikliku Kunstimuuseumi uurija ja töötanud aastatel 1972‒1974 ka Kunstnike Liidus, sai Jüri Haini meelispaigaks siiski tollase Kunstifondi graafika eksperimentaalateljee (praegune Eesti Graafikakoda), kus ta aastatel 1959‒1961 oli ametis meistri abilisena ning aastail 1966‒1972 ja 1979‒1985 juhatajana. See kogemus võimaldas vahetult tundma õppida kõiki klassikalisi graafikatehnikaid, mis suurendas Haini usaldusväärsust kunstiarvustajana.

Jüri Hainist saigi 1960. aastail eesti moodsa graafika eestkõneleja, graafikute tsunfti kirglik kaitsja ja võtmeisik Tallinna graafikatriennaalide korraldamisel. Selle eest pälvis ta 1989. aastal Kristjan Raua nimelise kunstipreemia. Tema tähelepanust ei jäänud kõrvale ka plakat kui visuaalkultuuris teenäitaja rolli mängiv rakendusgraafika haru. Arvamusliidrina oli Hain eesti uue kunsti kaanoni mõjukamaid kujundajaid 1960.‒1980. aastail.

Jüri Hain on koostanud ja saatesõnastanud sadakond graafikamappi, albumit ja näitusekataloogi ning avaldanud üle poole tuhande kunsti- ja kultuurialase kirjutise, mille eest on teda tunnustatud erinevate auhindadega. Ta süvenes August Weizenbergi, Eduard Wiiralti, Ado Vabbe, Märt Laarmani, Rasmus Kangro-Pooli, Hanno Kompuse, Villem Raami, Herald Eelma ja paljude teiste loomingusse. Akadeemilise „Eesti kunsti ajaloo“ köiteile kirjutas Hain 20. sajandi graafikat käsitlevaid peatükke.
Eriraamatuna on temalt ilmunud lühimonograafia Herald Eelmast (1980) ja „Usutlusi kunstnikega“ (1995), mis sisaldab ka autori tehtud portreefotosid. Fotokunst oligi Jüri Haini üks harrastusi, mille ta tõi avalikkuse ette mitmel näitusel. Tähtteoseks kujunes „Väikene Wiiralti-raamat“ (2010), kus esitleti mitmeid Eduard Wiiralti elu ja loominguga seotud uudisleide ning tehti pildiliselt kättesaadavaks kunstniku seni varjule jäänud töid. Artiklikogus „Raamatulehitseja“ (2011) keskendus Hain kunstist kirjutamise spetsiifikale ja raamatuillustratsioonile, rõhutades pildi ja sõna teineteist täiendavat sõltuvust kultuuris. Kahe viimati mainitud raamatu eest omistati talle 2012. aastal Jaan Krossi nimeline kirjandusauhind.

Oma elu viimastel aastakümneil tegi Jüri Hain tihedat koostööd Eesti Rahvusraamatukogu ning Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskusega tutvustamaks avalikkusele nende asutuste rikkalikke kunstikogusid. Töö viljaks oli kümmekond suuremat näitust, kus kunst oli enamasti seostatud raamatukultuuriga. Jüri Haini võis õigusega nimetada parimaks kirjandustundjaks kunstiinimeste ja parimaks kunstitundjaks kirjandusinimeste seas. Tema erioskus oli näidata kultuurilooliste nüansside alustrajavat ilu.
Jüri Haini elu kulges pealtnäha tasapisi, kuid ikka rööbiti mitmel helireal ja suure seesmise intensiivsusega. Ühte tööd tehes korjas ta materjali teise ja kolmanda jaoks ning visandas juba neljandat või viiendat. Tema väliselt monoloogiline esinemisviis kätkes endas polüfooniat, mis pidas alati silmas kolleegide arvamusi ja soove. Inimestele, keda ta usaldas, võis ta neid aidates kulutada häbematult palju kallist aega. Kõige mõttetumaks asjaks maailmas pidas ta oma hiiglaslikku teadmistekoormat enesega hauda viia. See kuulus jagamisele meie kõigi vahel. Oleme talle selle eest lõpmata tänulikud.

Eesti Kunstnike Liit
Eesti Kirjanike Liit
Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus
Eesti Kunstimuuseum
Eesti Rahvusraamatukogu
Eesti Vabagraafikute Ühendus
Eesti Kultuuriministeerium

Jüri Haini ärasaatmine toimub neljapäeval, 21. juulil kell 14.00 Tallinna Jaani kirikus.
Palume lilli ja pärgi mitte tuua.