Breadcrumb
EKLi jõulutervitus
21.12.2021
Kallid kunstnike liidu liikmed, head kolleegid!
Ajalooks on saamas juba teine pandeemiast räsitud erakordne ja keeruline aasta. Hoolimata keerulistest aegadest on ka peatselt lõppevast aastast palju meeldejäävaid sündmusi nii rõõmsalt kui ka nukraks tegevalt küljelt. Kuna ka sel aastal ei saa me tähistada vana aasta lahkumist ja uue saabumist pidulikult üheskoos Kunstihoones, aga kohtume põhjalikumateks kokkuvõteteks teiega liidu üldkogul juba algava aasta 19. aprillil, visandame siinses kaaskirjas märksõnadena vaid valiku lõppeval aastal toimunust.
Kunsti valdkonna arengukava KUVA 2021–2025
Liidu eestvedamisel koos Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskusega 2020. aasta lõpus alanud kunsti valdkonna arengukava kokkupanek on hoolimata pikaajalisest vajadusest esmakordne ja sündinud valdkonnasisese algatusena, valmides kunstiinstitutsioonide ja vabakutseliste tihedas koostöös.
Arengukava koostamisel joonistusid teravalt välja valdkonna peamised kitsaskohad – jätkusuutliku, kunstielu mitmekesisust tagava rahastusmudeli puudumine, kunstnike töö puudulik tasustamine, eelkõige näitusetasude süsteemne puudumine ning sotsiaalsete garantiide ebapiisavus. Kunstielu arengupotentsiaali piirab otsustavalt ka pikaajaliste investeeringute plaani puudumine kohalikul ja üleriigilisel tasandil.
Arengukava peamisteks teemadeks on kunstnike loometegevuse toetamise kõrval ka kunstivaldkond laiemalt – seal tegutsevad erinevad professionaalid, ühendused ja organisatsioonid. Arengukava eesmärgid saavad üheks oluliseks lähtekohaks kultuuripoliitika kujundamisel ja ka valdkondadeüleses koostöös ning läbirääkimistel riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil. Valminud arengukava avalik tutvustus toimub 14.01.2022 ARSi Kunstilinnakus.
Liidu eestvedamisel koos Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskusega 2020. aasta lõpus alanud kunsti valdkonna arengukava kokkupanek on hoolimata pikaajalisest vajadusest esmakordne ja sündinud valdkonnasisese algatusena, valmides kunstiinstitutsioonide ja vabakutseliste tihedas koostöös.
Arengukava koostamisel joonistusid teravalt välja valdkonna peamised kitsaskohad – jätkusuutliku, kunstielu mitmekesisust tagava rahastusmudeli puudumine, kunstnike töö puudulik tasustamine, eelkõige näitusetasude süsteemne puudumine ning sotsiaalsete garantiide ebapiisavus. Kunstielu arengupotentsiaali piirab otsustavalt ka pikaajaliste investeeringute plaani puudumine kohalikul ja üleriigilisel tasandil.
Arengukava peamisteks teemadeks on kunstnike loometegevuse toetamise kõrval ka kunstivaldkond laiemalt – seal tegutsevad erinevad professionaalid, ühendused ja organisatsioonid. Arengukava eesmärgid saavad üheks oluliseks lähtekohaks kultuuripoliitika kujundamisel ja ka valdkondadeüleses koostöös ning läbirääkimistel riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil. Valminud arengukava avalik tutvustus toimub 14.01.2022 ARSi Kunstilinnakus.
Koostöö Vabariigi President Kersti Kaljulaidiga
Liidu president Elin Kard ja asepresident Vano Allsalu kohtusid 27.04.2021 Eesti Vabariigi Presidendi Kersti Kaljulaidiga ja andsid ülevaate, kuidas on pandeemiast tingitud muutused kunstnike tegevusele ja kunsti valdkonnale mõjunud. Millised on valdkonnas peamised mured ja kuidas on nende lahendamine ja leevendamine kulgenud. Lisaks valdkonna probleemkohtadele ja nende lahendamise võimalustele rääkisime ka kunstihuviliste noorte pealekasvust, kunsti investeerimisest ja kunsti kogumisest ning muuseumide ja näitusemajade ning galeriide rollist ühiskonnas.
Mõttelise jätkuna toimunud kohtumisele külastas Kersti Kaljulaid 14.05.2021 EKL aastanäitust Tallinna Kunstihoones. Külaskäiguga soovis Vabariigi President kutsuda kunstinäitustest osa saama, et seeläbi toetada kriisi tõttu raskesse olukorda sattunud kunstnikke ja näitusemajasid. Samal päeval kuulutas Vabariigi Presidendi Kantselei koostöös Eesti Kunstnike Liiduga välja esseekonkursi noortele, mis ärgitas näitusekülastustele ja nendest inspireeritud mõtisklustele.
Liidu president Elin Kard ja asepresident Vano Allsalu kohtusid 27.04.2021 Eesti Vabariigi Presidendi Kersti Kaljulaidiga ja andsid ülevaate, kuidas on pandeemiast tingitud muutused kunstnike tegevusele ja kunsti valdkonnale mõjunud. Millised on valdkonnas peamised mured ja kuidas on nende lahendamine ja leevendamine kulgenud. Lisaks valdkonna probleemkohtadele ja nende lahendamise võimalustele rääkisime ka kunstihuviliste noorte pealekasvust, kunsti investeerimisest ja kunsti kogumisest ning muuseumide ja näitusemajade ning galeriide rollist ühiskonnas.
Mõttelise jätkuna toimunud kohtumisele külastas Kersti Kaljulaid 14.05.2021 EKL aastanäitust Tallinna Kunstihoones. Külaskäiguga soovis Vabariigi President kutsuda kunstinäitustest osa saama, et seeläbi toetada kriisi tõttu raskesse olukorda sattunud kunstnikke ja näitusemajasid. Samal päeval kuulutas Vabariigi Presidendi Kantselei koostöös Eesti Kunstnike Liiduga välja esseekonkursi noortele, mis ärgitas näitusekülastustele ja nendest inspireeritud mõtisklustele.
Loomeliitude märgukiri Eesti Kultuurkapitali nõukogule
Eesti Kunstnike Liit edastas 16.04.2021 Eesti Kultuurkapitali nõukogule kunstiinstitutsioonide ja loomeliitude ühise märgukirja ettepanekutega „Ela ja sära“ stipendiumi suuruse sidumiseks tarbijahinnaindeksiga. Samuti stipendiumi pälvinud loovisiku tegevuse muutmiseks tööga võrdsustatud tegevuseks ja sellelt ravikindlustuse ning vanemahüvitise tagamiseks sotsiaalmaksu maksmiseks. Sotsiaalmaksu tasumine võiks kaasneda ka teiste kultuurkapitali stipendiumidega, mille puhul eeldatakse loometööle pühendumist. Juhtisime nõukogu tähelepanu asjaolule, et stipendiumi suurus on alates 2012. aastast püsinud muutumatuna.
Märgukirjaga ühinesid vabakutseline loovisik ja huvikaitse spetsialist Airi Triisberg, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus, Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kirjanike Liit, Eesti Kinoliit, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Teatriliit, Eesti Lavastuskunstnike Liit, Eesti Sisearhitektide Liit, Eesti Interpreetide Liit, Eesti Maastikuarhitektide Liit, Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit, Eesti Heliloojate Liit, Eesti Disainerite Liit, Eesti Kujundusgraafikute Liit, Eesti Balletiliit ja Eesti Näitlejate Liit.
Eesti Kunstnike Liit edastas 16.04.2021 Eesti Kultuurkapitali nõukogule kunstiinstitutsioonide ja loomeliitude ühise märgukirja ettepanekutega „Ela ja sära“ stipendiumi suuruse sidumiseks tarbijahinnaindeksiga. Samuti stipendiumi pälvinud loovisiku tegevuse muutmiseks tööga võrdsustatud tegevuseks ja sellelt ravikindlustuse ning vanemahüvitise tagamiseks sotsiaalmaksu maksmiseks. Sotsiaalmaksu tasumine võiks kaasneda ka teiste kultuurkapitali stipendiumidega, mille puhul eeldatakse loometööle pühendumist. Juhtisime nõukogu tähelepanu asjaolule, et stipendiumi suurus on alates 2012. aastast püsinud muutumatuna.
Märgukirjaga ühinesid vabakutseline loovisik ja huvikaitse spetsialist Airi Triisberg, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus, Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kirjanike Liit, Eesti Kinoliit, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Teatriliit, Eesti Lavastuskunstnike Liit, Eesti Sisearhitektide Liit, Eesti Interpreetide Liit, Eesti Maastikuarhitektide Liit, Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit, Eesti Heliloojate Liit, Eesti Disainerite Liit, Eesti Kujundusgraafikute Liit, Eesti Balletiliit ja Eesti Näitlejate Liit.
Kultuurkapitali nõukogu otsustas tõsta „Ela ja sära“ stipendiumi summat ja vaadata edaspidi stipendiumi määra igal aastal üle. Stipendiumi senine kuu summa tõsteti 1300 eurolt 1500 eurole, mis teeb 18 000 eurot aastas. Kaaluti ka, kas siduda stipendiumi summa tarbijahinnaindeksi või keskmise brutopalgaga, aga seda otsustati pigem mitte teha, sest on teoreetiline võimalus, et nende väärtused ka ajas langevad.
Jaanuaris alustas liidu haldusdirektorina tööd Mati Sillak. Liidu majanduse- ja haldusvaldkonna eestvedaja leidmiseks korraldatud konkursile laekus 16 kandideerija sooviavaldust, kelle hulgast kohtumiste ja töötubade järgselt tegi valiku liidu juhatus koostöös karjäärinõustaja Tiina Saar-Veelmaa ja liidu töötajatega. Haldusdirektor korraldab koos liidu juhatusega liidu majandus-tegevust, kinnisvarahaldust, investeeringute planeerimist ja arendustegevust, liidu kinnisvaraga seotud ehitus- ja remonditööde kavandamist ning teostamist. Mati Sillak on eelnevalt töötanud Riigi Kinnisvara AS (RKAS) haldusteenuste direktorina, SA Eesti Kunstimuuseumi haldusosakonna juhatajana, tegelenud erinevate projektide juhtimisega ning olnud aastatel 1992–2012 RE Eesti Lennujaamad ja hiljem AS Tallinna Lennujaam tehnikadirektori asetäitja, projektijuht ja reisiterminali juhataja.
Tallinna Kunstihoone kuulutas detsembris välja peamaja rekonstrueerimise arhitektuurivõistluse. Võistluse eesmärk on Tallinna Kunstihoone kaasajastamine ja kapitaalremont valmib 2024. aastal.
EKL aastanäitus toimus sel aastal juba 21. korda. Näitusel Kunstihoones ja aastanäituse kuraatoriprojektides Kunstihoone galeriis ja Linnagaleriis osales 71 kunstnikku. Kevadnäituse 5000 euro suuruse publikupreemia panid välja Riivo Anton, Aivar Berzin, Jaan Manitski, Tiit Pruuli ja Rain Tamm ning selle pälvis Anne Türn.
Ka sel aastal andsime välja Kristjan Raua nimelised aastapreemiad, preemia on vanim kunstipreemia Eestis – preemiat annavad alates 1973. aastast ühiselt välja Eesti Kunstnike Liit ja Tallinna Linnavalitsus. Kristjan Raua preemia omistatakse eelmise aasta jooksul valminud või esmakordselt avalikustatud loomingu, kunstiprojekti või -sündmuse eest kunstnikule, kunstiteadlasele või loomingulisele rühmale; erandina võidakse preemia määrata ka varem valminud teoste või elutöö eest. Paljudele auväärse preemia pälvinutele lisandusid sel aastal laureaatidena Elo Liiv, Jaan Pärn, Tiit Pääsuke ja Rein Raamat.
Konrad Mäe sünniaastapäeval, 1. novembril kuulutasime koos Eesti Kultuurkapitali ja Eesti Maalikunstnike Liiduga välja Konrad Mäe preemia 2021. aasta laureaadi. Alates 1997. aastast välja antava ja kõigi maalikunstnike jaoks ihaldusväärseima preemia pälvis sel aastal maalikunstnik Anne Parmasto.
On hea meel tõdeda, et 2015. aastal koostöös kultuuriministeeriumiga alguse saanud kunstnikupalga meede on tõestanud enda möödapääsmatut vajalikkust ning tänavu lisandus taas 5 loojat, kes saavad järgneval kolmel aastal pühenduda loometegevusele: Edith Karlson, Kristi Kongi, Kadri Mälk, Hanno Soans, Jaan Toomik.
Liidu liikmeks on sel aastal valitud 8 uut liiget: Art Allmägi, Paul Beaudoin, Martin Buschmann, Madlen Hirtentreu, Raul Keller, Kaupo Kikkas, Kivi Larmola, Ann Mirjam Vaikla. Aasta viimasel volikogu koosolekul vaatab liidu volikogu läbi aasta teises pooles laekunud liitumisavaldused.
Meie hulgast on sel aastal lahkunud on 20 liiget: Ülle Meister, Bruno Tomberg, Jaak Johanson, Rein Ereb, Jüri Marran, Ede Peebo, Heldur Viires, Tiiu Mürk, Ruth Heidok, Vilma Reinholm, Ene-Mai Luur, Silva Eher, Jutta Matvei, Hannes Starkopf, Heini Paas, Silvia Raudvee, Lilian Härm, Rafael Arutjunjan, Ove Büttner, Urve Varik.
Aprillis jõustus loovisikute ja loomeliitude seaduse ajutine muutmine. Seadusemuudatus võimaldas ajutiselt toetusi taotleda leevendatud tingimustel ning suurendas oluliselt toetusi saavate loovisikute arv. Koos varem eraldatud summadega toetas riik loovisikuid koos loomeliitude vahendamisega 2021. aastal 8,5 miljoni euroga. 2021. aastal on seeläbi liidult abi saanud juba 235 loovisikut.
Koostöös KuKu klubi köögiga pakkus Eesti Kunstnike Liit raskete aegade leevenduseks aprillist maini KuKu klubis ja ARSi kohvik-sööklas oma liikmetele tasuta sooja lõunasuppi.
Kaalume sarnast toetusmeedet piirangute pikaajalisel kestmisel liikmetele jätkata ka 2022. aasta alguses.
Täname kõiki kunstnike liidu liikmeid jätkuva usalduse eest, kunstnike liidu väikest aga ülimalt pühendunud meeskonda ning paljusid koostööpartnereid. Ajal, kui vana aasta ennast vaikselt kokku pakib, elame ja tegutseme hoolimata kõigest siiski parema homse lootuses ja ka tänulikkuses selle eest, kui palju oleme praeguseks ajahetkeks juba saavutanud.
Tervist ja keerulistes aegades vastu pidamist soovides,
Elin ja Vano
