14.00 Festivali avaperformance Pärnu Raekoja ees (Uus tn. 4)
14.30 Näituse avamine Pärnu Raekoja linnagaleriis (Uus tn. 4):
IN Graafika esitleb: Festivali peanäitus Pärnu Raekojas - „Tuntud ja tundmatu PEETER ALLIK“
Peeter Alliku graafika ja videoretrospektiiv „Künnivaod“
Festivali peanäitus eksponeerib eelmise aasta viimasel päeval igavestele künnivagudele siirdunud Peeter Alliku ulatuslik graafikalooming, mida elustavad tema poolt ja temaga tehtud laiemalt esitlemata videomaterjalid – intervjuud, tema lavastatud lühifilmid.
„Peeter Allik oli maamees. Kolm aastakümmet tagasi tuli ta Puurmani külast linna ja siiamaani nägi ta välja täpselt samasugune maamees, aga mitte nagu maamehed nüüd, vaid nagu maamehed kolmkümmend aastat tagasi. Tema meeleruum ei olnud Emajõe Veneetsias, vaid Puurmani põldude vahel, sajanditepikkustes künnivagudes, seenemetsas ja jõhvikaväljadel. Oma maameheliku paksu sõrmega sonkis ta ühiskonna sotsiaalses kliitoris, erutades ülimuseni, kompides taluvuse tasandeid viimse piirini. Peeter oli justkui Eestimaa Prometheus, ta tegelikult ei tahtnud elada linnas, mõista mõistusevastast, kohanduda olemasolevaga, aga ta oli altruistlikult lasknud end aheldada urbanistliku kolossi külge. Tehismaailma hüäänid õgisid igapäevaselt ta maksa, kuid talle on antud missioon – rahva harimiseks, talupojatarkuse alalhoidmiseks, mõistuse säilitamiseks. Oma esiisade kombel ajas temagi oma vagusid, päevast päeva, nädalast nädalasse ja aastast aastasse. Vastupidi põhjamaa seadustele ei olnud tema põllul vaja oodata kevadet, maa sulamist, päikest, linoolivagudel ei olnud ajalist limiiti, ei olnud ikaldust. Ta ei osalenud sotsiaalses kamraadluses, oma Filosoofi tänavalt ja Vanemuise ateljeest käis ta all-linnas vaid tärpentini ostmas. Tal polnud ka tingimata vaja isegi tehnikat – mahajäetud majadest rebitud linoolile kantud sõnumid siirdati sealsamas kodupõrandal suurte jalalabade abil paberivirnadele. Vana hea graafika on võimalus isegi siis, kui kõik muu kaob – täieliselt vaba eneseväljendus, igamehe trükitud omaajakirjandus, mistahes demokraatliku või totalitaarse korralduse tingimustes. Ta luges läbi iga raamatu, mis ilmus, vaatas läbi iga filmi, kultuurilehe, ta tundis oma tööpõldu läbi ja lõhki, peensusteni. Ta oli rehepapina kaval ning omandas kaasaegse maailma tööriistakasti kogu oma mitmekesisuses – ta ei manifesteerinud oma tõde populistlike loosungite ja lihtsate sõnakõlksudega, tema pildikeel oli täis meisterlikkust, romantikat, koomikat ja absurdi, nagu elu ise. See oli vastupandamatu ja kõikehõlmav, sellesse jäi vaataja kinni nagu kärbes ämblikuvõrku, olenemata oma taustast või haritusest, need pildid olid kõigile. Teda oodati kui Messiat nii Hiina paleedes kui Ameerika lõputuil avarustel, tema piltide ees sulasid nii anarhistlikud punkkommuunid Mehhikos kui Vana Maailma tipptriennaalid. Rahvas sellest muidugi midagi ei teanud, Maarjamaa kroonilises kriitilise massi defitsiidis sai olla igal alal vaid üks tõeline meister, üks tegija. Nii arvasidki kõik õndsad kodumaised, et selline lihtsalt peabki üks kunstlõikaja olema, sest ainuke võrdlusobjekt talle endale oli tema ise. Meistrit see ei seganud, tal oli ajada oma vaod igavikulises liikumises, ajatu universumi alustaladesse, nuga libisemas katkematult kummi, telekaekraan silmade ees ja õllekruus käeulatuses, lapsed jooksmas tema ümber. Kunst on tõsine asi.“
Al Paldrok
15.00 Pärnu Keskraamatukogu / Pärnu Central Library (Akadeemia 3):
Näituste avamine / Rahvusvaheline Graafiline Disain – HGDF 2020 rahvusvaheline näitus „ÜHENDUS / CONTACT“
Haapsalu Graafilise Disaini Festivali 2020 rahvusvaheline konkurss-näitus „Isikupära/Individuality '20“ teemal ÜHENDUS / CONTACT. Konkursil osalejad rakendasid graafilise disaini kujundusvõimalusi väga laial skaalal, kasutades tüpograafiat, kalligraafiat, illustaratsiooni, fotot, erinevaid maalivõtteid ja palju segatehnikat. Konkursile laekus kokku 358 teost 114 autorilt Euroopa Liidust, Venemaalt, Ekvadorist, Kolumbiast, Mehhikost, Uruguaist, Argentiinast, Tšiilist, Uzbekistanist, Valgevenest, Ukrainast, Hiinast, Iraanist, Indoneesiast, USA-st, Kanadast ja Suurbritanniast. Eriala professionaalide zhürii valis konkursilt esitlemiseks 84 finaalteost.
Näitusel osalevad: Alejandro Criollo Hernandez (MEX), Alexandra Rascovan (EST), Ander Avila EST, Andrei Kormashov (EST), Anna Black (UKR), Anna Koroljova (EST), Anna Lukyanova (RUS), Ardo Sägi (EST), Atefeh Biyajiyan (IRN), Aurėja Jucevičiūtė (LTU), Berta Kisand (EST), Bukheyproject (RUS), Christopher Scott (ECU), Cihan Tamti (DEU), Cristopher Rogotovski (EST), Daria Grekova (RUS), Dariush Allahyari (IRND), David Castillo (COL), Dmitri Makonnen (EST/RUS), Dmitry Mirilenko (RUS), Dmitry Rekin (RUS), Eduardo Davit (URY), Elizaveta Zykova (RUS), Erik Teemägi (EST), Evelina Puntussova (EST), Faldin family (RUS), Gatis Vanags (LVA), Gholamreza Saffari (IRN), Huang Kai (CHN), Janno Preesalu (EST), Jennifer Mcknight (USA), Jouri Toreev (BLR), Juho Kalberg (EST), Julia Golovina (BLR), Kaia Rähn (EST), Kaisa Reimand (EST), Kamilla Hu-Yang /Kornel Faludi (GBR/HUN), Kaspar Kuus (EST), Kata Káldor (HUN), Katalin Simo (HUN), Katariin Mudist (EST), Keith Kitz (USA), Konstantin Kornakov (RUS), Kristjan Tramberg (EST), Laura Hein (EST), Liis Todesk (EST), Lucrezia Di Carne (ITA), Luis Rivera (MEX), Maret Põldre (EST), Mario Fuentes (ECU), Marko Kekishev (EST), Marko Levin (EST), Mart Erman (EST), Mátyás Grünczeisz (HUN), Milica Dopudja (SRB), Miloš Despenić (BIH), Muzaffar Yulchiboev (UZB), Mykola Kovalenko (UKR), Natalia Volpe ARG, Naufan Noordyanto (IDN), Nikolay Shtok (RUS), Olga Severina (USA), Olga Skomorokhova (EST), Patrycja Longawa (POL), Peter Javorik (POL), Poramit Thantapalit (THA), Raido Laasi (EST), Rico Greb (DEU), Rose Ansari (IRN), Santino Calvo (ITA), Sasha Bychenko (UKR), Sebastian Aravena (CHL), Silver Vahtre (EST), Sousan Samanifar (IRN), Vello Lillemets (EST), Victor Kovalenko (RUS), Villu Järmut (EST), Vladimir Pegov (RUS), Vladimir Pomytkin (RUS), Xiaofeng Chen / Shishi Xu (CHN), Zhang Yong (CHN).
Keskraamatukogu trepigalerii: Nordic Waves: Taani graafikute ühisnäitus: “Vertical Borders”
Näituse kuraator: Rasmus Dano
Osalevad kunstnikud: Henriette Camilla Hansen, Martin Askholm, Lars Heiberg, Christina Hamre, Anders Brinch, Rasmus Danø.
16.00 Endla Teater / Theatre Endla (Keskväljak 1):
Endla teatri kohvik: Toomas Kuusing „Unenäod”
Kuusingu töid iseloomustab teatav nooruslik mässumeelsus ja revolutsioonile kutsumine, poliitiliste valupunktide esitamine kõverpeeglis, allegoorilised olukorrad. Oma ühe eeskujuna nimetab kunstnik Hollandi renessansi meistrit Hieronymus Boschi. Maali ja graafika kõrval on Kuusingu loomingus olulisel kohal ka tegevuskunst.
Kunstniku peamine inspiratsiooniallikas on inimesed. Kuusing loob (sür)realistlikke ja mütoloogilise sisu ning väljanägemisega situatsioonilisi pilte, mis osutavad sõrmega otse kirju inimloomaaia poole. Autori käsitletud teemad on siirad ja lihtsad, jäädvustades ühtmoodi nii justkui teolt tabatuna mõjuvaid ärihaisid ja poliitikud kui ka allpool vaesuspiiri elavaid kodutuid. Kunstnik ei jäta puudutamata ka iseennast, naabreid, tuttavaid, inimesi tänavalt. Naivistlikus kunstis paelub Kuusingut selle ausus.
Toomas Kuusing´s works exhibit a sense of youthful rebellion, a call for revolution. He often uses allegory and distorting mirrors to address politically problematic issues. Kuusing sees the master of the Netherlands’ renaissance, Hieronymus Bosch, as one of his main role models. In addition to painting and printmaking, performance art holds a firm place in Kuusing´s artistic activity.
Toomas Kuusing (born 1976) has studied art in Academia Non Grata, Estonian Academy of Arts College in Pärnu and in the Estonian Academy of Arts.
Prizes: Printmaking IN Festival Grand Prix, Pärnu, Estonia (2006, 2010), Artist of the Year, Pärnu, Estonia (2008), Graphic Artist of the Year, Estonia (2013) Prize of the Public – Estonian Artist Union Year Exhibition 2019
Endla Teatri Sammassaal:
„Valgevene Steam Punk / Müstika”
Ulatuslik Valgevene trükikunsti näitus Pärnu teatri Mekas: Salamandrid, Kaotatud Paradiis, Vana Vana-India ja Kreeka Jumalad tänapäeva Maailmas, Mustad Kuningannad Aja Horisondil, Dj Shadow ja Unenäopüüdjad!
Kunstnikud: Roman Sustov, Fjodor Šurmeljov, Andrei Jaroševitš,, Ljudmila Novakovskaja ja Marina Žvirblja.
Steve Vanoni „Vertikaalsed piirid / Decade in Estonia“
My work may be considered to be ''old school / hands-on'' or ANALOG, when compared to the ''high-tech / digitized / ephemeral / technological-based'' approaches to art and art-making that are currently inundating the artworld and everyday consciousness...
People have been saying "God is dead, art is dead, painting is dead" for decades, if not since the invention of photography in 1837. I think the non-digital / hands on / plastic arts are just as vital, valid and relevant today, perhaps even more as the Art Institutions clamor to embrace the newest "flavor of the month / jump on the art band wagon" tech-new-logy that may only further alienate individuals from each other. Like the text on this page or any language, any artform has potential for meaningful communication when used by the right heads, hearts and hands. It's nice to get your hands dirty with some hard and sweaty honest work...
17.00 Pärnu Rannahotell: Leonhard Lapin „Unenägu / Inimene ja Masin“
Leonhard Lapin on üks sõjajärgse eesti kunsti olulisemaid autoreid. Ta alustas loomist 1960. aastatel, tõustes kiiresti juhtivaks avangardkunstnikuks, aga ka organisaatoriks ja teoreetikuks. Rahvusvahelist tähelepanu äratas tema graafika, eriti seeria, kus ta käsitles inimese ja masina kokkukasvamist. Masinate maailm ja masinate loodud kultuur on selgelt väljendunud struktuuriga täiesti uus ja sõltumatu osa loodusest. See struktuur hõlmab mitte ainult üksikuid masinaid (lennuk, kassaaparaat) vaid ka kunstlikke objekte ja materjale, suhteid ja protsesse kõige laiemas mõttes moodsate hierarhiate ja industriaalsete ühiskondadeni välja. Struktuur areneb, laieneb ja muutub keerulisemaks. Koos sellega areneb ja eemaldub inimesest ka masinate maailma iseseisev elu.Seitsmest sarjast koosneva tsükli avab masinate ja nende poolt loodud maailma antoloogiline analüüs. Kasutades universaalseid sümboleid (rist, ruut, kolmnurk, ovaal) jutustab kunstnik meile uue loodusliku struktuuri arenguloo, alates alamatest organismidest ja lõpetades täiuslike, inimmõistuse poolt lihvitud vormidega, mis on valmis igaveseks eksisteerimiseks. Sealjuures ei püüa Lapin oma seerias seda n-ö “masinate loodust” peegeldada ega analüüsida, vaid esitab sümboolselt selle maailma vastupeegelduse. Oma loomingu algtõukeks loeb Lapin Malevitši, Mondriani, Lissitzky ja Rodstšenko töödest saadud muljeid. Ka nüüd, ligi 40 aastat peale viimaste “Masinate” seeriate valmimist on teosed endiselt värsked ja päevakohased. Maailmas, kus argipäeva saadavad lakkamatud tehnilised probleemid, tajume nii mentaalset kui ka füüsilist ühinemist masinate maailmaga rohkem kui eales varem. Siiski ei saada inimese ja masina kooseksisteerimist idülliline sünergia - samal ajal on masinate individuaalne eksistents meist iga hetkega distantseerumas. Käesoleval hetkel peab inimkond tunnistama, et ei suudeta võidelda loodussaastega ning masinad kontrollivad pigem meid kui vastupidi. Kõik see kinnitab Lapini teooriat igavesti eksisteerivast ja meie tahtest eraldiseisvast masinate loodusest.
19.00 Performance Kunstnike maja (Nikolai 27) näituse avamine
Fausto Grossi (Itaalia/ Hispaania) “The only project I have as a human being is to live.”
Fausto Grossi – keskealise valge heteromehe tegevuskunstiline elu.
Fausto Grossi was born in Arce, Frosinone, Italy in 1954. He is licensed as a sculptor by the A.A.B.B. of Frosinione, Italy and by the U.P.V. of Lejona in the Basque Country, Spain. In 1992, with the whole family, he moved to
Bilbao where he live and develos his artistic activity. He is a multidisciplinary and intermediate artist, chef, interpreter, writer and graphic designer. As a cultural manager, he programs the activity of Spazio Grossi that shares place with Pasta and Pizza Grossi. He collaborates with ex! Poetry (Biennial of Experimental Poetry of Euskadi) and the international festival MEM. He is also a mail artist, with works in several international anthologies of visual poetry. Grossi has been invited and has participated in multiple cultural events in France, Spain, Germany, Portugal, Italy, Poland, Switzerland, Argentina, Brazil, United States, Serbia, China, Canada, Philippines, Northern Ireland, Vietnam, Hungary Mexico, Tailand and Inner Mongolia.
20.00 Rahvusvaheline performance programm Pärnu Kunstnike Majas
IN GRAAFIKA loomingulised TASUTA töötoad linnakodanikele
Pühapäev 2. August / Pärnu Laste Kunstikool, P. Kerese tn 3
Loomingulised töötoad: 16.00–20.00 Vergo Vernik / Skulptuur
Esmaspäev 3. August / Pärnu Laste Kunstikool, P. Kerese tn 3
Loomingulised töötoad: 10.00–18.00 Vergo Vernik / Skulptuur
12.00 – 18.00 Meelis Friedenthal–Loova kirjutamise kursus
Teisipäev 4. august Pärnu Kunstnike Maja
Loomingulised töötoad: 10.00–16.00 Al Paldrok / Siiditrükk
16.00 Luulerünnak–JAAK KÄND–Nordic Wave / Põhjamaade suurkujud - Knut Hamsun (Norra)
Samoilovi pingil Rüütli tn. 0 punkti kõrval pargis
Kolmapäev 5. August Pärnu Kunstnike Maja / Pärnu Artist House
Loomingulised töötoad: 12.00–18.00 Taje Tross / Puulõige
Neljapäev 6. August Pärnu Kunstnike Maja
Loomingulised töötoad: 12.00–16.00 Toomas Kuusing linoollõige / Linocut workshop
Reede 7. August Pärnu Kunstnike Maja
Loomingulised töötoad: 10.0 –14.00 Jürgen Rooste / Luuleworkshop
Pühapäev, 9. August Pärnu Kunstnike Maja
14.00 Pärnu Kunstnike Maja: Txema Agiriano (Spain) Lecture
“A trip by the river trough punk & new media art in Bilbao”
15.00 Pärnu Kunstnike Maja: Alberto Lomas, Txema Agiriano (Basque Country) – MASK workshop
Festivali kujundaja on Taje Paldrok. Näitused jäävad avatuks kuu lõpuni.
IN Graafika festival on toimunud Pärnus aastast 1998. See on kõige pikema traditsiooniga siiani toimuv iga-aastane kujutava kunsti festival Eestis.
Näitusi ja publikuprogrammi toetavad Pärnu linn, Eesti Rahvakultuuri keskus, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kujundusgraafikute Liit. 8