EKL tegevus 2013-2015

EKL JUHATUSE ARUANNE: EESTI KUNSTNIKE LIIT 2013–2015
 
Juhatuse ehk kunstnike liidu presidendi ja asepresidendi alljärgnev tegevusaruanne toob esile kolme aasta jooksul tehtu-toimunu, joonistab välja rõõmud ja mured seisuga kevad 2016 ning EKLi tegevuse võimalikud fookused ja väljakutsed lähemas ning kaugemas tulevikus.
 
Juhatuse üheks peaeesmärgiks aastatel 2013–2015 on olnud EKLi kui mitmekülgse ja multifunktsionaalse organisatsiooni tegevuse, struktuuri ja seisukorra kaardistamine ning mõtestamine. Võrreldes varasemaga on oluline nihe toimunud EKLi eneseteadvustamise suunas majandusorganisatsioonina. See on ka paratamatu, pidades silmas omatulu osakaalu eelarves ning aastatepikkuse ebapiisava investeerimise tulemusena kujunenud EKLi hoonete murettekitavat ehitus-tehnilist seisundit ja turumajanduslikku keskkonda, milles liit tegutseb.
 
Kui seni on sobinud EKLi organisatsioonina iseloomustama eelkõige sõnad „intuitiivne“ ja „traditsiooniline“ (majandustegevuses ka „kaootiline“), oleme üritanud tuua enam mängu selliseid kvaliteete nagu süsteemsus, efektiivsus ja kaasaegsus – andes samas endale aru, et muudatuste elluviimine suure ja kireva liikmeskonnaga organisatsioonis saab olla eelkõige aega ja püsivust ning erinevate vaatenurkade arvestamist nõudev protsess.
 
Vastavalt EKLi põhikirjale on suurkogude vahelisel ajal liidu kõrgeimaks juhtorganiks volikogu. Aastal 2013 toimus kolm, aastal 2014 neli ja 2015. aastal viis volikogu istungit. Juhatus hindab koostööd volikoguga konstruktiivseks ja viljakaks – üheskoos on kujundatud seisukohti ja suudetud leida lahendusi paljudes keerukates küsimustes.
 
Ajavahemikus 2013–2015 on toimunud mitmeid muudatusi kunstnike liidu meeskonnas. Juhatus on seadnud eesmärgiks töökorralduse parandamise ning töötajate kohustuste ja vastutuse selgema määratlemise. Samas väärtustame ka inimlikku läbisaamist ja sõbralikku koostöövaimu – saateks tõdemus, et ametinimetuses kajastuvale lisaks tuleb kunstnike liidus kõigil olla rohkem või vähem „multitalendid“.
 
Hooned, üürnikud ja tegevused
 
Liidule kuuluvad Tallinnas hooned Vabaduse väljak 6 ja 8, Hobusepea 2 ja Pärnu mnt. 154 ning Uuetalu talu Nõmmkülas, Muhumaal. Vabaduse väljak 6 ja 8 hoonetes paikneb kokku 39 ateljeed, mida üüritakse EKLi liikmetest kunstnikele isikliku sooviavalduse alusel ateljeekomisjoni otsusega.
 
Vabaduse väljak 6 on lisaks kunstnike tööruumidele ja kunstnike liidu kontorile koduks ka Vabaduse galeriile, pikaajaliseks rentnikuks on kunstitarbeid vahendav Galerii-G. Aastast 2015 on majaliseks ka kunstikeskkond NOAR. Hoone hoovipoolsetes keldriruumides avati novembris 2014 Eesti Kunstiakadeemia galerii, mis on jõudnud tänaseks kinnistuda nii tudengite ja kunstnike kui ka kunstihuviliste teadvusse.
 
Vabaduse väljak 8 ehk Tallinna Kunstihoone avaliku tuntuse nurgakiviks on kahtlemata selles paiknevad näituseasutused – Sihtasutus Tallinna Kunstihoone Fond opereeritav Kunstihoone galerii ja Kunstihoone näitusesaalid. Kunstihoone majas tegutseb Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus ja liidu külalisateljee, hoone esimesel korrusel paiknevad Kuku kohvik ja disainipood Nu Nordic. Keldriruumides asub Kuku klubi, mis käesoleva ülevaate kirjutamise hetkel on läbi “taassünnivalude” teel möödunud sajandi 1990. aastatest kaasaega – saamaks 21. sajandi väärilisel moel taas üheks meie kultuurielu keskuseks.
 
EKLi külalisateljees on aastatel 2013–2015 viibinud kokku 43 väliskunstnikku, samuti on ateljeed kasutanud näituste ja projektide ettevalmistamiseks kümmekond kohalikku tegijat. Kõige kaugemad külalised on tulnud Jaapanist, Austraaliast ja Brasiiliast.
 
Hobusepea 2 on leidnud endale asupaiga 29 stuudioruumi ja töökoda, milles tegutseb kokku enam kui nelikümmend kunstnikku. Hoones tegutsevad liidule kuuluvad, nüüdiskunsti esitlev Hobusepea galerii ja rakenduskunstile keskendunud HOP galerii, samuti asub hoones eesti ehtekunstile pühendunud A-galerii.
 
Hobusepea 2 hoones tegutsevad metalli- ja ehtekunstnikud valutavad südant ka maja viletsa seisukorra pärast – nii on mitmelgi korral läbi viidud heategevuslikku ehtekunstiüritust „EHE KATUS” eesmärgiga teenida täiendavaid vahendeid maja katuse parandamiseks.
 
Liidu galeriides (Hobusepea, Draakoni, HOP, Vabaduse) toimus aastatel 2013–2015 kokku 243 näitust, mida külastas 206192 vaatajat ja kus osales 623 kunstnikku ja kuraatorit.
 
Pärnu mnt. 154 ARSi majas ja territooriumil on EKLil seisuga 24.03.2016 sõlmitud 103 üürilepingut, neist ca 70% loovisikute ja –ettevõtetega. Liidu eesmärk on ARS „kunstile tagasi vallutada” – taastada kunagises kunstikombinaadis nüüd juba uuel moel loomemajanduslike rentnike ülekaal ja seeläbi kujundada keskkond, kus idee- ja kogemuste vahetus, teenuste ristkasutus, projektiruumid, koolitustegevus jm. loovad eeldused kaasaegse loomelinnaku arenguks.
 
2014. aasta sügisest 2015. aasta kevadeni kaardistasime loomemajanduse eksperdi Maria Hansari eestvedamisel alaliitude erialaseid soove ja ootusi ning loomemajanduslike tegevuste arendusperspektiive kunstnike liidu valdustes. Samuti vaatlesime EKLi majandusmudeli iseärasusi ja rolli Eesti kultuurimaastikul. Kohtumiste, arutelude ja ajurünnakute tulemusena sündis Ruth-Helene Melioranski ning Geroli Peedu koostatud põhjalik, 49-leheküljeline „ARS 21 strateegia ja äriplaan aastateks 2015–2020”, millele loomemajanduse meetmest toetuse taotlemiseks esitasime peale projekti tutvustamist 18.05.2015 volikogus ka vastava taotluse. Paraku ei leidnud EKLi taotlus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt rahuldamist – see tunnistati küll nõuetele vastavaks ning maabus pingereas 24 taotleja hulgas 9. kohale, ent rahastust jagus vaid esimesele kuuele; kunsti valdkonnas pälvis toetuse Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus.
 
Lühidalt kokku võetuna on ARS 21 eesmärgiks luua ambitsioonikatele algatustele, loovisikutele ja ettevõtetele ligipääs uute tehnoloogiate ja tarkade materjalide kasutamisele tootearenduses ning väiketiraažide tootmises; tulemuseks kõrgema lisandväärtuse ja konkurentsieeliste loomine ning paremad eeldused välisturgudele sisenemisel.
 
Kahtlemata on liidul ilma lisavahenditeta ARS 21 ja teiste loomemajanduslike arendustegevuste finantseerimine äärmiselt keeruline, kuid siiski oleme jõudnud algatada nii mõnedki positiivsed muudatused. 5.06.2015 toimus ARSis esmakordselt Avatud Ateljeede Päev, kus tegevust ja loomingut tutvustasid 33 loovisikut ja -ettevõtet.
 
Novembris 2015 sai Varvara & Mar stuudio eestvedamisel alguse avatud formaadiga üritustesari „ARSi Tegusad Teisipäevad“, mis kutsub osalejaid üksteise kogemustest õppima, looma ja katsetama - eesmärgiks käivitada koostööprojekte ning rakendada loomingulises töös uusi tehnoloogiaid; muuhulgas on aset leidnud 3D-printimise, elektroonika (Arduino) ja loovkoodi (Raspberry Pi) töötoad, oma loomingu köögipoolt on avanud Taavi Suisalu („Heli kui materjal“), Kristi Kuusk („Käsitöö väärtustega targad tekstiilid”) jt.
 
Oluliseks tegevuspaigaks on kujunenud ARSi projektiruum, kus on paljude teiste seas toimetanud 2015. aasta suvest ARSi hoovimajas tegutsev projektiplatvorm Rundum. Kunstiharidusliku poole edendamisel ja senisest laiema huviliste ringi tõmbamisel ARSi alale väärib kindlasti märkimist Nukufilmi Lastestuudio tegevus hoovimajas.
 
Rääkides ARSi uuematest rentnikest, ei saa jätta nimetamata selliseid Eesti tänasel kunstiväljal tuntud nimesid nagu Marge Monko, Raul Keller, Krista Mölder, Taavi Talve, Laura Kuusk, Taavi Suisalu või Robin Nõgisto. Üha enam leiab ARS-ist ka noorema põlvkonna rakenduskunstnikke ja disainereid – näiteks jalatsidisainer Sille Sikmanni ja ehtekunstnik Darja Popolitova, nutikate tekstiilidega tegeleva Kristi Kuuse ja nahadisaini firma Mokoko. ARSi territooriumil on uustulnukana oma töökoja sisse seadnud metallikunstnik Tõnu Narro, kes tegeleb muuhulgas kunstnikele ideede teostamise ja näituste installeerimisega.
 
Tunnustust väärivad kunstitegijad, kes on jäänud ARSile truuks - Arne Maasik, Elna Kaasik, Fideelia-Signe Roots, Laura Põld, Piret Rohusaar jpt. Jätkuvalt tegutsevad ARSis keraamikat ja kõrgkuumus glasuure tootev ARS Keraamika, portselanimaalingutega tegelev ARS Portselan, ARS Vaibastuudio ja paljud teised ajalooliste juurtega ettevõtted.
 
Tänase seisuga on ARSi majas asukoha leidnud ligemale seitsekümmend kunstnikku ja loomevaldkonnas tegutsevat ettevõtet – igatahes võib julgesti väita, et ARS on  varjusurmast väljunud ning kujunemas Tallinna “kuumimaks” kunstnike majaks ja loomekeskuseks.
 
Uuele elule on ärkamas ka Muhu baas ehk Muhumaal Nõmmkülas asuv Uuetalu talu. Muinsuskaitsealune talukompleks paistab silma rookatusega aitade, maakivist abihoonete ja põlispuudega ning väärika ajalooga - rehielamu ja aidad on nähtavad juba 1853. aasta mõisaplaanil. 1970–1990. aastatel kunstikombinaadi ARS puhkebaasina kasutust leidnud talu oli juba pikemat aega pälvinud vaid juhuslikku kasutust – seda tagasihoidlike olmetingimuste ning küllap ka visiooni ja reklaami puudumise tõttu.
 
Alates 2015. aasta kevadest on Muhu baas taas tõusmas kunstnike huviorbiiti – seda paljuski  EKLi liikmete Tiiu Rebase ja Karl-Kristjan Nageli ettevõtliku tegevuse tulemusel. Kaasaegse Muhu Kunstitalu arenguvisiooniks on rahvusvaheline kunstiresidentuur ja valdkondade vaheline loome- ja puhkekeskus. Projektijuht Tiiu Rebase hinnangul on muinsuskaitsealuse talukompleksi väljakutsed sobivaks platvormiks nii kaasaegsetele kunstnikele kui ka ajaloolastele, lastele ja täiskasvanutele, novaatoritele ja restauraatoritele.
 
Aastal 2015 toimus kunstitalus keskse sündmusena rahvusvaheline kunstifestival „Tulevik-Horisont”, mis tõi Muhumaale üle kolmekümne looja Saksamaalt Venemaani; samuti leidis 10 Leedu, Läti ja Eesti maalikunstniku osalusel aset Balti maaliplenäär „Piiririik” ning Eesti Vabagraafikute Ühenduse korraldusel rahvusvaheline graafikanädal „Muhu Print”. Loomealasteks koostööpartneriteks on kujunenud Kultuurivoimala (Oulu), Hirvitalo Kaasaegse Kunsti Keskus (Tampere) ja Rucka Kunstnike Residents (Cesis).
 
2016. aastal on plaanis hoonete arendus- ja heakorratöödega jätkamine, kunstifestivali teemadeks on sedapuhku „Kunstnikelt lastele” ning „Kunst ja energia”. Kunstnike liidu liikmed ja nende sõbrad on oodatud Muhusse puhkama ja looma nii juba planeeritud ürituste raames kui ka iseseisvalt ja omaette.
 
Rääkides rentnikest ei saa paraku jätta märkimata asjaolu, et nii juhatus kui ka EKLi töötajad on pidanud pühendama palju aega ja energiat lahendamaks pikaajaliste (vahel juba 5–10 aasta eest alguse saanud) üürivõlgnevustega seotud küsimusi, mis on raskematel juhtudel tähendanud nii inkassoteenuse kasutamist kui ka liidu õiguste kaitseks kohtu poole pöördumist.
 
Kaardistamine, ehitus ja remont
 
2014. aastal käivitas juhatus ulatusliku protsessi eesmärgiga selgitada välja EKLile kuuluvate hoonete väärtus, probleemid ja perspektiivid, sealhulgas ehitus-tehniline seisukord ja investeeringuvajadused. Selle käigus koostati eksperthinnangud kõigile liidu Tallinnas asuvatele hoonetele. Täiendavalt tellisime ehitusekspertiisi, tuleohutusmonitooringu ja soojusvarustuse auditi Pärnu mnt. 154 hoonetele; ehitustehnilised ekspertiisid Vabaduse väljak 6 ja 8 fassaadide ning Hobusepea 2 sisehoovi rõdude seisukorra hindamise ja palju muud.
 
Võimaldamaks ehitus- ja remonditöödega seotud projekteerimistöid kaasaegsel tasemel ja  operatiivselt teostada, viisime 2014–2015 läbi kõigi EKLi Tallinnas asuvate hoonete ja neis paiknevate ruumide üksikasjaliku inventariseerimise, mille tulemuseks on arhitektide tööks sobivas vormingus digitaliseeritud joonised. Pidades silmas lähiaastatel teostamist vajavaid töid, tellisime mitmed insenertehnilised eriprojektid (tuletõkketsoonid ja automaatne tulekahjusignalisatsioon (ATS) Vabaduse väljak 6 ja 8 hoonetesse, Vabaduse väljak 8 küttesüsteem), samuti Vabaduse väljak 8 fassaadi renoveerimise projekt.
 
Muhu kunstitalule tellisime muinsuskaitse eritingimused, mille aluseks renoveerimise eskiisprojekt (Jaak-Adam Looveer ja Indrek Järve, PAIK Arhitektid). 2015. aasta sügiseks said talukompleksi viimased hooned peale uhiuue rookatuse.
 
Olulisematest ajavahemikus 2013 kuni 2015 teostatud ehitus- ja remonttöödest tuleks kindlasti esile tuua Vabaduse väljak 6 ja 8 ning Pärnu mnt 154 peahoone fassaadide ulatuslikku avariiremonti, eesmärgiga lagunemisprotsesse pidurdada ja ohutust suurendada.
 
Pärnu mnt 154 sai ARSi peahoone keskmine korpus uue katusekatte, hoov osaliselt üle asfalteeritud ja värav uue automaatika. Hobusepea galeriis on nüüd korralik ventilatsioon ja sisehoovist eemaldatud varisemisohtlikud rõdud. Vabaduse väljak 6 hoones tühjendasime ja korrastasime seni hiirte-rottide mängumaaks olnud keldri kunstnike laopindadeks, kolikambrina kasutuses olnud ruumid said aga koostöös EKAga endale uue sisu galerii näol. Värskema väljanägemise ja sisustuse sai liidu külalisateljee.
 
Vältimatute remonttööde hulgas domineerivad amortiseerunud vee-kanalisatsiooni ning küttetorustikega seotud probleemid kõigil liidu kinnistutel, murelapseks on samuti pidevalt rikkis liftid. Ehk pole ülearune mainida, et kolme aasta jooksul on liidus tegeletud tublisti „sahtlite koristamisega“, mille tulemusel on meie valdustest ära veetud 164 m³ kila-kola ja ehitusprahti.
 
Tööde-tegevuste loetelu võiks lõpetada viimaste aastate suurim ettevõtmine ja investeering liidu kinnisvarasse – ARSi ühendamine kaugküttega kogumaksumusega 96 000 eurot, mis tagab selles hoones tegutsevatele loovisikutele ja ettevõtjatele varustuskindluse ja eeldatavalt ka kulude kokkuhoiu – enam ei pea kartma, et kunstnike liidu amortiseerunud katlamaja mõnel talvepäeval „pillid kotti paneb“ ja majatäie rahvast külma kätte jätab.
 
Koostöö
 
EKL osaleb valdkonda puudutavas seadusloomes, sealhulgas kunstiteoste tellimise seaduse, loovisikute ja loomeliitude seaduse ning autoriõiguse seaduse arendusprotsessis, samuti valdkondlike strateegiate ja tegevuskavade väljatöötamisel (sh kultuuripoliitika põhisuunad, kunsti valdkonna arengukava jt).
 
Valdkondliku ekspertorganisatsioonina nimetab EKL riigi ja omavalitsuste, samuti teiste organisatsioonide palvel esindajaid ja osalejaid erinevatesse komisjonidesse, nõukogudesse ja žüriidesse (sealhulgas regulaarselt kunstiteoste tellimise seaduse alusel moodustatavatesse).
 
EKL teeb arutelude, nõupidamiste, infovahetuse ja ühiste projektide tasandil koostööd kõigi Eestis tegutsevate oluliste kunsti ja kultuuri valdkonna organisatsioonide ning haridusasutustega (Eesti Kultuuriministeerium, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus jpt).
 
Eesmärgiga kaardistada ühised väljavaated ja võimalikud tegevussuunad loovisikute huvide eest seismisel, loomemajanduse arendamisel ning kunstihariduse edendamisel, sõlmis EKL 2015. aastal koostöölepingud Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse, Tartu Kunstikooli, laste ja noorte kunstihariduse keskuse Sally Stuudio ja Nukufilmi Lastestuudioga. 
 
Vano Allsalu osales EKLi esindajana IAA Europe kongressidel Oslos 4.–5.10.2013 ja 15.–16.10.2015 Pilsenis (Tšehhi). Edendamaks ühist tegevust sõsarorganisatsioonidega naaberriikides, kirjutati 2.09.2014 Vilniuses alla Eesti, Läti ja Leedu kunstnike liitude loomingulise koostöö ja partnerluse kokkulepe. 6.11.2015 esines Vano Allsalu Leedu Kunstnike Liidu 80. sünnipäevale pühendatud rahvusvahelisel konverentsil „The Significance of Institution in the Processes of Culture” Vilniuses ettekandega „Between Dreams and Details“, kus rääkis muuhulgas Eesti Kunstnike Liidu kui loomeliidu ja majandusorganisatsiooni ees seisvatest väljakutsetest.
 
Konstruktiivne ja vastastikku kasulik koostöö areneb liidu sihtasutusega Tallinna Kunstihoone Fond (TKHF). Sihtasutuse asutajana on kunstnike liidul oluline roll näiteks TKHF-i põhikirja uuendamise protsessis, ühiste jõupingutustega loodame aastal 2016 saada renoveeritud juba pikemat aega halvas seisukorras oleva Kunstihoone fassaadi. Tavapäraselt võimaldab liit sihtasutusele tegevuseks Kunstihoones tasuta ruumid.
 
Lisaks näitusetegevuse korraldamisele Toompea lossi kunstisaalis on liidu asepresident Elin Kard teinud koostööd Riigikogu Kantselei poolt välja antava ühiskondlik-poliitilise ajakirjaga „Riigikogu Toimetised“. Samuti panustanud ERR kunstisaate „OP! kunst” formaadi väljatöötamisse.
 
EKL on üks suurimaid Eesti 17 tunnustatud loomeliidust. 2013. aastal pälvis loomeliitude tegevuses avalikkuse elavat tähelepanu nn Sirbi skandaaliga seoses 20. novembril esitatud liitude ühispöördumine ja sellele järgnenud kultuuriminister Rein Langi tagasiastumine. 19. detsembril toimunud kohtumisele uue ministri Urve Tiidusega läksid loomeliitude ühenduse esindajad juba kindla sooviga taastada minister Jaak Alliku päevil Kaunite Kunstide Nõukoja nime all ellu kutsutud, kuid hiljem soiku jäänud loomeinimeste ning kultuuriametnike regulaarsed nõupidamised.
 
Tänaseks on loomeliitude ja Eesti Kultuuri Koja igakuised kohtumised Kultuuriministeeriumi juhtkonna ja töötajatega kujunenud asjalikuks foorumiks kultuurielus oluliste küsimuste arutamisel ning ühise tegevuse koordineerimisel. Muuhulgas on seal käsitlemist leidnud loovisikute sotsiaalse kaitse ja autoriõiguse küsimused, loomealade esindajate kaasamine sihtasutuste juhtimisse, valdkondlike arendus- ja tegevuskavade väljatöötamine, loomemajanduse arendamine, erialase kõrg- ja huvihariduse edendamise ning kultuuri- ja haridusvaldkonna tihedama lõimimise vajalikkus, kultuuriteemade kajastamine Eesti Rahvusringhäälingu kanalites ja meedias laiemalt. Jõuliselt on väljendatud ühiseid seisukohti meie kultuuri ja ühiskonda oluliselt puudutavates küsimustes – näiteks Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi arengu peatada ähvardanud detailplaneeringu muudatuse või  Gunnar Oki „Eesti ülikoolide, teadusasutuste ja rakenduskõrgkoolide võrgu ja tegevussuundade raporti“ suhtes. 2015. aastal tegutses liit ühtlasi Eesti Loomeliitude Ühenduse koordinaatorina, võttes selleks teatepulga üle arhitektidelt.
 
Eesti Kultuuri Koja liikmena on EKL kunstnike rõõme ja muresid esile toonud erinevates kultuuriaruteludes. EKLi president Vano Allsalu pidas Kultuuri Koja aastakonverentsil „Mis on kultuuri väärtus?” 21.11.2014 Haapsalus ettekande „Kahe vahel”, keskendudes sellel kultuuriorganisatsiooni ees seisvatele valikutele strateegilise planeerimise ja igapäevase probleemilahendamise, missiooni elluviimise ja majandusliku toimetuleku vahel.
 
EKL annab koostöös partneritega välja kunstipreemiaid – Kristjan Raua preemiaid (koos Tallinna linnaga) ning Konrad Mäe preemiat (koos Eesti Kultuurkapitali ja Eesti Maalikunstnike Liiduga).
 
Toetused ja meetmed
 
Toetused ja loovisikute sotsiaalne kaitse
 
Liidu vahendusel kunstnike ja kunstiteadlasteni jõudvate rahaliste vahendite osas on kahtlemata kõige suurema tähendusega riigieelarvest loovisikute ja loomeliitude seaduse alusel makstavad toetused – nii sai 2015. aastal loovisiku toetust 44 inimest kogusummas 107 171 eurot (koos sotsiaalmaksuga) – lisaks sellele jaotati konkursi korras ligemale 27 000 eurot kokku 62 EKLi liikmele loovisiku stipendiumina erialase tegevuse ja enesetäiendamise toetuseks. 2014. aastal oli toetuse saajaid 36, maksete kogusummaks 110 675. Tõdemus, et üha enam kunstnikke vajab sellist nö vabakutselise töötu abiraha, teeb kahtlemata murelikuks – teisalt rõõmustagem, et abivajajad teavad ja oskavad seda võimalust kasutada.
 
20.01.2014 jõustunud „Loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus” tõi eelkõige vabakutselisena tegutsevate ja nö projektipõhist töö- ja elulaadi esindavate kunstnike jaoks kaasa mitmeid positiivseid muudatusi. Muuhulgas ei pea toetuse saaja end enam registreerima FIEks, sotsiaalmaksu tema eest maksab loomeliit.
 
Jõustusid ka muudatused loomeliitude tunnustamise alustes ning loometoetuste taotlemise ja määramise korras – muuhulgas arvestatakse loovisiku mitmesse liitu kuulumise korral riigi poolt makstavat nn pearaha kas kõigile liitudele võrdselt või isiku avalduse alusel ainult ühele liidule. Põhjalikult on reguleeritud ja kirjeldatud loomeliitude andmekoguga seonduv.
 
Käesoleva, 2016. aasta algusest jõustus ravikindlustuse seaduse muudatus, mille kohaselt on nüüdsest võimalik ravikindlustus saada ka neil, kes töötavad ühe või mitme võlaõigusliku lepingu alusel (nt kunstnik, kes teeb väikeste lepingutega tööd mitmele tööandjale). Kindlustuse saamise eelduseks on, et kõigilt lepingutelt kokku arvestatuna on sotsiaalmaksu miinimummäär (tänavu 128,70 eurot) kuus täidetud.
 
Toetused EKLi tegevusele
 
Eesti Kultuuriministeeriumi ja Eesti Kultuurkapitali oluliseks panuseks on EKLi galeriides toimuva näitusetegevuse toetamine – aastatel 2013–2015 toetas Eesti Kultuuriministeerium liidu galeriide tegevust 68 900 EUR-iga, Eesti Kultuurkapital aastatel 2014–2015 60 114 EURiga.
 
Kunstihoone fassaadi remonti, samuti Uuetalu rookatuse uuendamist on toetanud Muinsuskaitseamet, liidu kammerkoori tegevusele on õla alla pannud Kooriühing.
 
Kunstiteoste tellimise seadus
 
Kunstnike erialase sissetulekuallikana on üha olulisemaks kujunenud 2011. aastal rakendunud kunstiteoste tellimise seaduse mõju, mille alusel suunatakse 1 protsent riikliku ehitise maksumusest kunstiteoste tellimiseks ja seeläbi avaliku ruumi rikastamiseks kunstiga. Selle aja jooksul on tellitud juba mitukümmend teost koolidesse, haiglatesse jm asutustesse; enim konkursse on viinud läbi Riigi Kinnisvara AS. Tellimuste rahaline maht on ulatunud 7000 eurost kuni maksimumi ehk 65 000 euroni. Tellitud on nii väliskulptuure, installatsioone, maalikunsti teoseid kui ka fotograafiat.
 
2014. aastal toimunud arutelude kokkuvõttena sõnastas EKL kunstiteoste tellimise seaduse uuendamise ja rakendamisega seoses järgmised prioriteedid:
- tulemuste kvaliteet - avalikku ruumi peab jõudma nii idee kui teostuse osas kõrgetasemeline, ajas kestev ja konkreetsesse keskkonda sobiv kunst;
- tulemuste mitmekesisus (erinevate loominguliste positsioonide ja praktikate esindatus), mille üheks tagatiseks on žüriis olevate isikute kompetents ja vahelduvus;
- ligipääsetavus ja jõukohasus kunstnikele (sh selgemad reeglid ja osalejate teavitamise parandamine, rahastamise etapiviisilisus, piisava pikkusega konkursitähtajad);
- tellijate koolitamine ja toetamine (sh soovituslik dokumentatsioon, näidistingimused);
- paremad produktsioonitingimused ja kaasaegsed loomekeskkonnad seaduse raames valmivate tööde kavandamiseks ja teostamiseks (seos loomemajandusega).
 
01.02.2015 jõustunud muudatustega kujunes seadus osalejate jaoks paindlikumaks ja enam mänguruumi pakkuvaks. Muuhulgas kehtib konkursile miinimumtähtaeg 50 kalendripäeva, mis peaks tagama põhjalikumalt läbimõeldud ja kvaliteetsemad konkursitööd. Samuti peab tellija võimaldama kunstnikule töö eest osade kaupa tasumist – nii ei ole konkursil osalejal kohustust investeerida esmalt projekti kümneid tuhandeid eurosid materjali ja teostuse eest tasumiseks. Kõik konkursi korraldust puudutav on nüüd sätestatud kunstiteoste tellimise seaduse tekstis. Ülevaate hangete tulemustest ja juhendmaterjalid leiab Kultuuriministeeriumi kodulehelt.
 
Vastavalt seadusele nimetavad 2/3 žürii liikmetest kaks loomeliitu: EKL ja Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing. Uuenenud seaduse raames tegutsedes ei pea osalejad läbima ideekonkurssi E-riigihangete keskkonna kaudu koos riigihangete registris registreerimisega, tellija kuulutab konkursi välja oma kodulehe kaudu ning sellest antakse teada nii Kultuuriministeeriumi kui ka asjassepuutuvate loomeliitude vahendusel.
 
Kunstnikupalk
 
Kvaliteeti ja arengut kunsti valdkonnas ei saa tagada üksnes projektipõhiselt või keskendudes turusuhetele. Professionaalne kunstnik vajab sissetulekut ja kindlustunnet samamoodi nagu arst, õpetaja või politseinik. Ettekujutus kunstnikust, kes justnagu peakski  teoseid „külmas ja näljas” looma, on aegunud ja inimvaenulik. Et kunst saaks täita rolli ühiskonnas nii meie ümbruse kujundajana kui ka eluliste küsimuste käsitlejana, on oluline pöörata rohkem tähelepanu selle loojatele.
 
Meie kultuurielus viimastel aastatel üheks enim avalikku tähelepanu pälvinud sammuks kujunes kunstniku- ja kirjanikupalga kehtestamine. 02.11.2015 kuulutati ametlikult välja esimene konkurss, mille tulemusena eraldati 2016. aasta algusest viis kolme aasta pikkust kunstnikupalka. Laekunud 73 taotluse alusel otsustas EKLi juurde loodud laiapõhjaline valikukomisjon, kuhu kuulusid kesksete näituseorganisatsioonide (Kumu Kunstimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Tallinna Kunstihoone, Tartu Kunstimaja, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum), Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse esindajad, nimetada kunstnikupalga saajateks Kaido Ole, Marge Monko, Kris Lemsalu, Mark Raidpere ja Anu Vahtra.
 
Kunstnikupalga saajate valikuprotsessis on rõhuasetus tulevikul – eeskätt peetakse silmas kandidaadi motiveeritust, kolme aasta loometöö plaani ja loominguliste eesmärkide ajakohasust ja uuenduslikkust.
 
Kunstnikupalga eesmärk on võimaldada professionaalsete kunstnike täiemahulist pühendumist loomingulisele tegevusele ja panustada seeläbi Eesti kultuuri arengusse. Palga erinevuseks loomestipendiumitest on lisaks pikaajalisusele ka kaasnevad sotsiaalsed garantiid ja sellest tulenev suurem stabiilsus. Kunstniku brutopalga suurus ühes kalendrikuus aastaks 2016 on 1005 eurot. Kunstnikupalga väärtus ei peitu kaugeltki üksnes rahalises toetuses – samavõrra oluline on ka sõnum, et loovisiku tegevus on ühiskonnas oluline ja oodatud.
 
Traditsioonid, soodustused liikmetele
 
EKLi liikmemaks on aastatel 2013–2015 püsinud muutumatuna: 13 eurot aastas (soodushind pensionäridele 3 eur, auliikmetele tasuta). Liidu eelarves moodustas see aastal 2015 omatulust ei rohkem ega vähem kui 1,36%.
 
Liidu liikmetel on õigus taotleda ateljeepinda liidu majades, näituseaega liidu galeriides ja loometoetusi ning -stipendiume vastavalt kehtestatud korrale. Alates 2015. aasta detsembrist pakub EKL oma liikmetele tasuta esmast õigusabi – seda võimalust on veidi enam kui 3 kuu jooksul kasutanud 9 inimest, mõned neist korduvalt. Tavapäraselt pakub liit oma liikmetele ka abi kunstiteoste transpordil – alates 2014. aastast toimuvad veod  EKLi uue kaubabussiga, mis kindlustab sujuvama kohalejõudmise nii kunstitöödele kui vedajatele.
 
2014. aasta alguses kohendati senist mõnevõrra ebaselget juubelitoetuste korda – nii saavad kõik juubilarid alates 75. sünnipäevast ühekordse toetuse, mille rahaline suurus vastab sünnipäevalapse eluaastate arvule.
 
Loomulikult jätkusid 2013–2015 sellised traditsioonilised sündmused nagu jõuluvastuvõtt Kunstihoones, vastuvõtt seenioridele ning jõulupidu jõuluvanaga tulevastele kunstnikele. Uue kombena on jõuluvana liidu liikmete lastele nüüd juba kolmel korral pühadekingiks toonud kommide asemel kunstitarbeid.
 
Meie alaliidud saavad 2016. aastal peale mõningast vaheaega taas tegevustoetust – esialgu 500 euro ulatuses. Kahtlemata tuleb liidu üheks kõige olulisemaks panuseks oma liikmete loometegevusse lugeda ateljeede, stuudiote ja töökodade võimaldamist EKLi poolt.
 
EKLi ees seisvad väljakutsed 2016–2019
 
EKL on Eestis suurima professionaalsetele kunstnikele suunatud kunstitaristu valdaja ja arendaja. Liidu jaoks on tegevus kinnisvaraomanikuna seotud  organisatsiooni sisuliste eesmärkidega, mis seab tulipunkti kunstiloomeks ja –näitamiseks kavandatud ja ehitatud ruumide sihipärase ja jätkusuutliku arendamise ning üürimise loovisikutele jõukohase hinnaga. Tegemist on keeruka ja kohati lausa võimatuna näiva ülesandega – tagada seejuures hädavajalikud investeeringud viletsas seisukorras olevatesse hoonetesse ning teenida samast, loovisikute tagasihoidlikke rahalisi võimalusi arvestavast üüritegevusest vahendeid liidu erinevate põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks nii täna kui ka tulevikus.
 
Nii mõnelgi EKLi liikmel ja liidu hoonete rentnikul näib olevat idealistlik arusaam, et liidu näol on tegemist imet tegeva organisatsiooniga, mille suhtes ei kehti majandusseadused – ehk isegi mitte loodusseadused. Selline muinasjutuline staatus peaks võimaldama EKLil pakkuda programmiliselt ja otsustuskorras ruume turuhinnast kordades odavamalt ning tasuda seejuures aastakümnete jooksul tegemata kapitaalremondi ja –ehitusega seotud kulutused nüüd ennaktempos. Vajadus viimaseks tuleneb aga tehnosüsteemide, fassaadide jm. kriitilisele piirile jõudnud seisukorrast.
 
Kinnisvara osas on EKL lähtunud põhimõttest võõrandada tarbetult ja kasutamata seisvad halvas seisukorras pinnad, teenimaks vahendeid kinnisvara korrashoiuks ja põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks. Ent sellest üksi ei piisa.
 
Üheks valguskiireks liidu valdustes on kindlasti ARSi loomekeskuse ja kunstilinnaku arendamise kava. EKLi nägemuses ühendab 21. sajandi ARS innovatsiooni ja ajaloo, kaasaegsed praktikad ja tehnoloogia ning eesti professionaalse kunsti traditsioonilised meistrioskused. Kaasaegse loomelinnaku keskmeks on professionaalsete kunstnike stuudiod, töökojad ja galeriid; teenuste ja ressursside ristkasutus toetab efektiivsust, loomeinimeste kokkupuutes sünnivad uued tooted ja teenused.
 
EKLi sooviks on kujundada ARSist tõmbekeskus Tallinnas ja terves Eestis. Professionaalsele tuumikule toetuvad avalikkusele suunatud hariduslikud ja meelelahutuslikud funktsioonid (koolitused, töötoad), erinevad kunsti- ja disainiteoste näituse- ja müügiformaadid, asjakohased tugiteenused käsikäes toitlustusega. Funktsionaalselt terviklik ARSi kompleks peaks toimima ideede kasvulavana, vaba ja loomingulise atmosfääriga kultuurikeskusena – omamoodi värskendava „oaasina“ linnaruumis, kus on meeldiv olla ja töötada kõigil uudishimulikel, loovatel ja tegusatel inimestel.
 
Juhatuse ja volikogu jaoks on aastatel 2016–2019 loomemajandust ja kinnisvara puudutava kõrval kindlasti väljakutseks ka liidu jätkuv arendamine ekspertorganisatsioonina, meeskonnatöö ja projektijuhtimise võimekuse edendamine; mõjukas kaasarääkimine loomeliiduna valdkondlikes küsimustes nii riiklikul kui ka vabakondlikul tasandil; liikmete huvide kaitsmine erialase toimetuleku ning sotsiaalsete tagatiste küsimustes. Esialgu küll rahaliselt tagasihoidliku, kuid hea sõnumi ning eeskujuandva sammuna kavandab EKL alates 2016. aasta kevadest liidu galeriides esinevatele kunstnikele esinemistasu maksmist.
 
 
 
 
 
Back to top