Kunstivaldkonna arengukava KUVA 2021–2025 tõi ligipääsetavuse ja avatuse teema selgelt esile kui ühe valdkonna keskse küsimuse. Selle alla koonduvad nii publiku mitmekesisus ja institutsioonide avatus kui ka regionaalne tasakaal, erivajadustega inimeste võrdne ligipääs ning majanduslikud ja sotsiaalsed barjäärid piletihinnast taristuni.
Seades sihte järgmiseks viieks aastaks, kutsume ühiselt arutama, millised on ambitsioonikad eesmärgid ja prioriteedid, mis aitaksid muuta Eesti kunstivälja senisest avatumaks ja ligipääsetavamaks kõigile.
KUVA II kunstivaldkonna ligipääsetavuse ja avatuse teemaline arutelu toimub esmaspäeval, 8. detsembril kell 16-18 Zoomis.
KUVA II saab olema ühtaegu visioonidokument ja praktiline tegevuskava. Valmistudes KUVA järgmiseks viisaastakuks, vaatame kõigepealt otsa toonastele ootustele ja teeme vahekokkuvõtte. Mõned teemad, millele arutelul osalejate vaateid ja ettepanekuid kogume, on järgmised:
Kunstielus osalemise võimalus kui selline. Kuidas muuta kunstiväli avatuks laiemale publikule ning milliseid konkreetseid tegevusi (kommunikatsioon, taskukohasus, ruumiline ligipääs jne.) tuleks prioriseerida? Kui ligipääsetav on meie kunstielus osalemine regionaalselt, füüsiliselt, finantsiliselt?
- Millist rolli mängivad regionaalsed kunstiinstitutsioonid ja kui toetatuna nad end tunnevad nii omavalitsuste kui suuremate väljal tegutsejate poolt? Kuidas saab kunstipublik jõuda erisuguste kunstikogemusteni? (näiteks kunstibussid nii väiksematesse kohtadesse, kui pealinna; toetuste kättesaadavus; üksikute äärealadel tegutsevate professionaalide toetamine; näituste ringlus ja rändnäitused tõmbekeskustest)
- Kuidas mõjutab publikut piletihind? Milliseid meetmeid kasutada, et lahustada kultuurikogemisel tekkivaid finantsbarjääre? (näiteks muuseumikaart, soodustused jne)
- Kui avatud ja läbipaistvad on kunstiinstitutsioonid ja kuidas suheldakse oma publikuga?
Kuidas saavad kunstivaldkonna tegevused panustada teistesse valdkondadesse?
- Milliseid koolitusi pakkuda õpetajatele ja haridusvaldkonna võtmeisikutele, et kunsti osatähtsus hariduses tõuseks?
- Kuidas olla avatud laiemale publikule kaasates erinevaid sihtgruppe?
- Kuidas mõtestada kohalike omavalitsuste jaoks kunsti ja kultuuri väärtusena?
Kuidas saab kunstiväli muutuda erasektori jaoks avatumaks?
- Mida saab kunstivaldkond ühiselt teha selleks, et avardada potentsiaalsete erarahastajate kunstihuvi?
- Mida saab kunstivaldkond pakkuda eratoetajatele lisaks metseeni- või kunstikoguja kogemusele?
Küsimuste-ettepanekute korral palun kirjutage Kadri Laas-Lepasepale (kadri@ecadc.ee)
Kohtumiseni KUVA aruteludel!
KUVA II eestvedajad
/
KUVA IIkoostamist veavad Eesti Kunstnike Liit, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus ja Kunstiasutuste Liit. Töötubadesse-aruteluringidesse oodatakse osalema kunstivaldkonda kogu oma mitmekesisuses. Järgmised teemafookusega Zoomid, kuhu oodatakse kaasa mõtlema kunstnikke, kunstitöötajaid, kuraatoreid ja teisi valdkonna käekäigust huvitujaid (kellaajad täpsustuvad):
11. detsember katusteemaks “Kunstiteadlik ühiskond kunsti panus ühiskonda”
Arengukava arutelusid modereerib strateegiaekspert Jorma Sarv (Creativity Lab) ning KUVA II valmimist toetab Kultuurkapital.
Flo Kasearu näituse "Ainult mitte minu tagahoovis" avamine Kai kunstikeskuses. Foto: Aron Urb