Sotsiaalsed garantiid

SOTSIAALKINDLUSTUS JA VABAKUTSELISED
 
Mis on sotsiaalsed garantiid?
 
Riik tagab teenused ja hüved, millest osa on otseselt seotud konkreetse isiku maksulaekumistega. Sotsiaalseteks garantiideks nimetame eelkõige sotsiaalvaldkonna tagatisi nagu ravikindlustus, pensionikindlustus, töötuskindlustus ja nendest tulenevaid hüvesid nagu näiteks arstiabi, haigushüvitised, vanemahüvitis, vanaduspension või töötuskindlustushüvitis.
 
Suur osa sotsiaalkindlustusest sõltub isiku maksulaekumise suurusest, kuid teenuste saamisele rakendub solidaarsusprintsiip – nt raviteenuse kättesaadavus ei sõltu inimese eest makstud sotsiaalmaksu suurusest.
 
2016. aasta 1. jaanuarist jõustus ravikindlustuse tagamine kuupõhise sotsiaalmaksu summeerimise põhimõttel.
 
Vabakutseliste töötasud ja seega maksulaekumine võivad olla ebaregulaarsed, seetõttu täna kehtivate reeglite järgi ei pruugi olla neile garanteeritud sotsiaalseid garantiisid sarnaselt töölepingu alusel töötavate regulaarse sissetulekuga isikutega. Kuid ka täna on võimalik teadlike valikute ja targa planeerimise abil tagada endale sotsiaalne stabiilsus. Selle eelduseks on sissetulekute olemasolu vähemalt miinimumpalga ulatuses.
 
Kes on vabakutseline?
 
Vabakutseline loovisik on loovisikute ja loomeliitude seaduse järgi isik, kelle peamine elatusallikas on professionaalne loometegevus ühel seaduses nimetatud kaunite kunstide valdkonda kuuluval loomealal ja kes ei tööta töölepingu või muu sarnase iseloomuga võlaõigusliku lepingu alusel ega ole avalikus teenistuses.
 
Vabakutseline loovisik võib seejuures olla FIE või kuuluda OÜ juhtorganisse, samuti võib ta osutada teenuseid töövõtu- või käsunduslepingute alusel.
Üldistatumalt võib vabakutselisena käsitleda kõiki neid isikuid, kes on iseenda tööandjateks või töötavad mitmete erinevate, ajutiste ja juhuslike tegevusvormide raames kindla (loome)valdkonna raames.
 
Mis on sotsiaalsed garantiid?
 
Riik tagab teenused ja hüved, millest osa on otseselt seotud konkreetse isiku maksulaekumistega. Sotsiaalseteks garantiideks nimetame eelkõige sotsiaalvaldkonna tagatisi nagu ravikindlustus, pensionikindlustus, töötuskindlustus ja nendest tulenevaid hüvesid nagu näiteks arstiabi, haigushüvitised, vanemahüvitis, vanaduspension või töötuskindlustushüvitis.
 
Suur osa sotsiaalkindlustusest sõltub isiku maksulaekumise suurusest, kuid teenuste saamisele rakendub solidaarsusprintsiip – nt raviteenuse kättesaadavus ei sõltu inimese eest makstud sotsiaalmaksu suurusest.
 
Vabakutselisena töötamise võimalikud vormid:
 
Töötamine füüsilisest isikust ettevõtja, ehk FIEna
 
Mitmed kultuurivaldkondades tegutsejad on valinud oma tegevuse vormiks füüsilisest isikust ettevõtja ehk FIE. Selle juriidilise vormi puhul tagatakse sotsiaalsed garantiid avansiliste sotsiaalmaksu maksete abil ning on võimalus ettevõtluseks tehtud kulutuste tasaarveldamiseks tuludega. Miinuseks on eelkõige vastutus – FIE vastutab ettevõtluse eest kogu oma isikliku varaga (äritegevuse tagatiseks on füüsilise isiku isiklik vara), mis võib olla riskantne arvestades paljude loomevaldkondade väikest tulubaasi. Samuti võib avansiliste sotsiaalmaksu maksete kohustus olla väikeste sissetulekute puhul kohati liiga koormavaks.
 
Osaühing, ehk OÜ
 
Väikeettevõtluseks sobib osaühingu ehk OÜ vorm – äririskid ei laiene nii otseselt asutaja varale ja puuduvad avansilised maksukohustused. Äriühingu juhtorgani liige ei ole automaatselt veel töötaja: töötasu tuleb OÜ-s maksta töölepingu alusel ning seeläbi saab tagada ka ravi- ja pensionikindlustuse olemasolu. Omanik võib ettevõttest tulu välja võtta ka dividendidena, siin tuleb aga tähele panna, et dividenditulu ei saa olla tasu tehtud töö eest ning dividenditulult sotsiaalmaksu ei maksta, seega ei taga see sotsiaalseid garantiisid.
 
Töötamine võlaõiguslike lepingute alusel
 
Eraisikud töötavad üldjuhul võlaõiguslike lepingute alusel. Kõige püsivam ning töötaja õigusi kõige põhjalikumalt arvestav on tööleping, mis sõlmitakse töölepingu seaduse alusel pikema töösuhte korral. Töölepingu alusel töötajatele on tagatud kõik regulaarsete maksulaekumistega tekkivad garantiid. Vabakutselised (sh ka FIE-d ja OÜ-d) tegutsevad tõenäolisemalt käsunduslepingu või töövõtulepingu alusel, mis on kaks teenuse osutamise lepingu liiki. Ka need lepinguvormid eeldavad kõigi maksude tasumist töötasult, tagades seega pikema koostöö puhul ka sotsiaalsed garantiid. Erinevaid lepinguvorme eelistatakse eelkõige töö sisust ja vormist lähtuvalt, mitte maksuerisuste tõttu. Ühe erandiga: juhtorgani liikmetega sõlmitakse alati käsundusleping, aga sellelt ei maksta töötuskindlustusmaksu.
 
Töötamine litsentsilepingute alusel
 
Loomevaldkondades on tavaline ka litsentsilepingute sõlmimine. Oluline on teada, et litsentsileping, millega autor annab õigused oma teose kasutamiseks, on maksustatud ainult tulumaksuga ning sellega ei kaasne sotsiaalseid tagatisi. Uute teoste loomisel tellimusena tuleb tasustada ka teose loomiseks tehtud töö. Tellija võib nt FIE-na või OÜ all tegutsevale loovisikule maksta ettevõtlustuluna käsitletavat tasu (millest ettevõtja võib ise maha arvata töö teostamiseks tehtud kulutused ja maksta maksud), nt töövõtulepingu puhul maksustatakse tulu aga ka sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni maksega seadusega ette nähtud korras. Suuremate loominguliste projektide korral oleks eraisikule kindlasti kasulik sõlmida pigem kogu tööperioodi kattev igakuiste palgamaksetega käsundus- või töövõtuleping, millega oleksid tagatud ka töötaja sotsiaalsed garantiid kogu perioodi lõikes. Autoriõiguse küsimused ja litsentsi andmise saab sätestada lepingu osana. Sama summa töötasuna ühekorraga kätte saades oleksid sellelt makstud küll kõik maksud, kuid sotsiaalseid garantiisid ei tekiks.
 
Töötamine tuleb registreerida töötamise registris, mida peab Maksu- ja Tolliamet.
 
Töötamise registreerimise kohustus on kõigil tööd pakkuvatel füüsilistel ja juriidilistel isikutel, registreerida tuleb kõigi füüsiliste isikute töötamised, mille puhul tekib maksukohustus Eestis, seda olenemata lepingu vormist ning ajalisest kestvusest. FIE iseennast registreerima ei pea, küll aga tuleb registreerida oma töötajad ja FIE abikaasa, kui ta taotleb ravikindlustust – sotsiaalsete garantiide määramise aluseks on muuhulgas registri andmed.
 
Sotsiaalmaks
 
Sotsiaalmaksuga maksustatakse aktiivsest tegevusest (töötamisest, ettevõtlusest) saadud tulu, et tagada maksumaksjale sotsiaalsed garantiid.
Sotsiaalmaksu tulud jagunevad:
ravikindlustus (13%)
pensionikindlustus (20%)
 
Sotsiaalmaksu määr on 33% brutopalgast.
 
2019. aastal on sotsiaalmaksu minimaalne kohustus 165 eurot kuus. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 500 eurot.
 
Mitmed garantiid (nt ravikindlustus) on seotud sotsiaalmaksu regulaarse laekumisega (vähemalt miinimumsummalt igas kuus). Sotsiaalmaksu maksab töötaja brutopalgalt tööandja.
 
Käsundus- või töövõtulepingu korral FIE-ga on poolte kokkuleppel võimalik jätta maksu maksmine ka FIE kohustuseks. FIE maksab sotsiaalmaksu avansilisi makseid neli korda aastas. FIE lõpliku sotsiaalmaksu kohustuse arvutab Maksu- ja Tolliamet tuludeklaratsioonis deklareeritud ettevõtlustulu alusel.
 
Sotsiaalmaksu maksmine vähemalt miinimumsummalt igas kuus tagab küll näiteks ravikindlustuse, kuid paljude teiste garantiide puhul on oluline maksulaekumise suurus – mida suuremalt summalt sotsiaalmaksu makstakse, seda suuremad on vastavad hüved.
 
Näiteks arvestatakse laekumise alusel pensionistaaži. Pensionikindlustusstaaž on oluline tulevase pensioni arvestamiseks, aga see on ka aluseks võimalikul töövõimetuspensioni maksmisel, kui inimene kaotab õnnetuse või haiguse tõttu osaliselt või täielikult töövõime. Kui staaži pole vajalikul määral kogunenud, võetakse töövõimetuspensioni arvestamise aluseks rahvapensioni määr, kusjuures töövõimetuspension arvestatakse protsendina rahvapensioni määrast.
 
Alates 1.07.2016 asendus töövõimetuspension töövõimetoetusega, mille puhul pensionikindlustusstaaž ei ole oluline, kuid töövõimetoetuse maksmisel võidakse eeldada inimeselt tööalast aktiivusust.
 
Ka erinevad hüvitised, nt vanemahüvitis arvutatakse sotsiaalmaksu laekumise alusel. Vanemahüvitise suuruseks kuus on reeglina 100% hüvitise saaja eelmise kalendriaasta ühe kuu keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatud tulust. Kui hüvitise taotleja ei saanud eelmise kalendriaasta jooksul sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, siis makstakse talle Riigikogu poolt riigieelarvega kehtestatud miinimummäära. 2019. aastal on selle suurus 500 eurot.
 
Vabakutseliste jaoks on oluline, et alates 1. jaanuarist 2016 garanteeritakse ravikindlustus kõigile võlaõiguslike lepingute alusel töötajatele, kelle töötasudelt on laekunud sotsiaalmaksu kuus kokku vähemalt miinimummäära ulatuses (2019. aastal 165 eur).
 
Sotsiaalmaks ei pea enam laekuma ühelt tööandjalt, nagu varem, ja tähtis ei ole lepingu tähtaeg, vaid sotsiaalmaksu deklareerimine ühes kuus vähemalt riigieelarvega kehtestatud kuumääralt summeerituna kõigilt tasudelt.
 
Kui isikul on ühes kuus sõlmitud mitu lühikese kestvusega võlaõiguslikku lepingut, siis liidetakse nende alusel tasutud sotsiaalmaksu summad kokku. Ravikindlustuskaitse algab sellisel juhul ilma ooteajata ja peatub ilma garantiiajata (nt töölepingu alusel töötajatel kehtib kindlustus lepingu lõppemise järel veel 2 kuud) ning jätkub kohe, kui sotsiaalmaksu nõutavas määras deklareeritakse.
 
Kindlustuskaitse säilimiseks peab miinimumi täitma iga kuu – ei piisa sellest, et töötaja
eest makstakse ühes kuus näiteks kolmekordne sotsiaalmaksu miinimum ja järgmise kahe kuu jooksul ei maksta midagi.
 
Ravikindlustuse tagamiseks tuleb sotsiaalmaks Maksu- ja Tolliametile tasuda ning deklaratsioon esitada hiljemalt järgneva kuu 10. kuupäevaks.
 
Loovisikutel, kellel puuduvad sissetulekud loometegevusest või on need väga madalad, on võimalik taotleda loomeliitude kaudu vabakutselise loovisiku loometoetust, mis garanteerib kuuest kuust kuni aastani ravikindlustuse ja rahalise toetuse. Toetuse suurus on riiklik miinimumpalk, mille on kehtestanud Vabariigi Valitsus. 2019. aastal on miinimumpalk 540 eurot. Loomeliit maksab lisaks Maksu- ja Tolliametile sotsiaalmaksu 33%. Loomeliitu kuuluvad loovisikud peavad esitama taotluse oma loomeliidule, loomeliitudesse mittekuuluvad loovisikud Kultuuriministeeriumile.
 
Täiendav info Eesti Kultuuriministeeriumi kodulehel
Back to top