Olete väga oodatud Jüri Arraku näituse "Elukella sees" avamisele neljapäeval, 13. oktoobril kell 17.00 Vabaduse galeriis.

Näitus on avatud 14.10.-01.11.2016.

"Elukella sees" on 24. oktoobril 80-aastaseks saava kunstniku teine juubeliväljapanek. Esimene avati teisipäeval, 11. oktoobril Vaalas.
Vaala galerii näitus "Võrse" on lahti küll vaid nädala ja ega mahtki pole teab mis suur - õlimaal ja viisteist graafilist lehte -, kuid sellele vaatamata on see sündmus. Galerii pressitekstis seisab, et kunstniku valikus avaldub tema, "meie nimekama omamüüdi looja peegeldus tema senisest elukaarest".
Ka Vabaduse galerii väljapanekut, juba selle pealkirjale mõeldes, võib vaadata omamoodi tagasivaatena, elukaare peegeldusena. Jüri Arraku viimase aja maalides on hakanud korduma kaitsva, hoidva naise motiiv.
Ürgnaise või ka ürgemana on see temal, omamüüdi loojal ikka ja jälle esile kerkinud, viimase aja töödesse on sellesse aga enam lisandunud isiklikku mõõdet, tagasivaadet oma minevikku ("Hoidja", aga ka "Meie kaitsja"), mehe elu tõlgendamist lähedaste naiste kaudu. Tagasivaatele osutab ka kunstniku sekkumine oma varasemasse loomingusse. Värvilise pliiatsiga graafiliste lehtede täiendamist võib vaadata maalikunstniku soovina kõike, varem loodutki, näha ja näidata värvide läbi ning ka (varasemas) mustvalges maailmas leida värve (nüansse), aga ka tiraa?ina loodud kunsti väärtustamisena, sest kunstniku käepuudutus on teinud just sellest lehest ühe ja ainsa, unikaalse töö.
Jüri Arrak on ikka pööranud oma pilgu mütoloogilise maailma, müütide kui meie kultuuri lõppematu varasalve poole, kandnud seda lausa jäärapäise visadusega endaga kaasas. Kuid ei Vaalas ega veel vähem Vabaduse galeriis esitatud narratiiv ei mahu kuidagi ainult tagasivaate, senise elukaare peegelduse, aga veel vähem müütidest nopitud manitsus-, õpetussõnade alla. Tema viimase aja maalides ("Meie hunt" või "Kaksikud" või "Enne puudutust", rääkimata "Mood 2036.aastal") on elujõudu, kohalolekut, soovi vaatajaga dialoogi astuda - talle sügavalt otsa vaadata, aga teda ka õrritada. Või vähemalt ei ole kunstniku tähendussõnad enam nii krüptilised; koodi annab üsna hõlpsasti lahti muukida. Kunstnik ei esita oma vaatajale elukella, vaid ta on ise oma elukella sees.
Vaala galeriis kaasnes näitusega konverents, kus kõneldi Jüri Arrakust ja omamüüdist. Vabaduse galeriis räägib Jüri Arrak ise omamüüdist ja oma müüdist. Kunstnikuga kohtumine on neljapäeval, 27.10. kell 18.00

Pressiteate koostas
Reet Varblane
Galerist
tel 55655014


JÜRI ARRAK

24. 10. 1936 sündis Tallinnas
1944 - 1951 õppis mitmes erinevas koolis üle Eesti sõjajärgse keerulise olukorra tõttu.
1951 - 1955 Tallinna Mäetehnikum. Mäeelektromehhaaniku kutse.
1955 - 1958 Teenistus Nõukogude armees. Autojuht Leningradis.
1958 - 1960 Elas ja töötas Leningradis joonestaja-konstruktorina ning taksojuhina; astus Leningradi Mäeinstituuti, kuid ei õppinud seal.
1961 - 1966 õppis Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis metallehistöö erialal.
1967 - 1968 Tallinna Metallitoodete tehas. Töötas kunstnikuna.
1969 võeti vastu ENSV Kunstnike Liitu, sellest alates vabakutseline kunstnik.
1972 - 1973 kunstnike liidu graafikasektsiooni esimees
1982 - 1987 kunstnike liidu maalisektsiooni esimees Alates 1992 Eesti Maalijate Liidu liige
1996 - 1997 Tartu Ülikooli kaunite kunstide kutsutud professor Alates 2003 Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia liige Korraldanud 79 personaalnäitust, sh. USAs, Kanadas, Inglismaal, Saksamaal, Taanis, Islandis, Norras, Rootsis, Soomes, Poolas, Kreekas, Ungaris, Lätis, Leedus, Venemaal.

OLULISEMAD TÖÖD
Halliste kiriku altar 1990
Eesti Usuteaduste Instituudi kodukabeli kujundus ja altarimaal (2000).
Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia oreli tiibade maalid (2001).
Maalid Estonia Kontserdisaalile "Muusika vägi", "Taevane muusika" (1998).
Portreemaalid. "President Lennart Meri" (2007), "Andrus Ansip" (2004), "Riigikogu esimees Eiki Nestor" (2014), "Riigikohtu esimees Märt Rask" (2013), "Mikk Mikiver" (2007), "Kompositsioon Neeme Järviga" (1998), "Rektor Peeter Tulviste" (1995), "Professor Jüri Lotman" (1994).
Maalid. "Jüri võitlus lohega" (1979), "Mees Lõviga" (1986), "Kandjad" (1980), "Aabrahami ohver" (1999), "Mägede" (1985), "Püha Hieronymus" (2002), "Antoniuse kiusatused" (2012).
Joonisfilmi "Suur Tõll" peakunstnik (1980).
Artiklikogumiku "Võsa, aas ja mägi" (2003) autor ja illustraator.
lmunud on ka raamat Arraku kirjavahetus Ilmar Venega "Ilma naljata" (2016).
Plaadikujundused ansamblile Metsatöll

TÖÖD TÄHTSAMATES KOGUDES
Eesti Kunstimuuseum, Moodsa Kunsti Muuseum New York, Tretjakovi Galerii Moskva, Krakowi Rahvusmuuseum Poola, Ludwigi Kunstimuuseum Köln, New Yorgi Rahvusraamatukogu, Valge Maja Washington, Randersi Kunstimuuseum Taani.

VALIK AUTASUSID
1977 ENSV Kunstnike Liidu Maalikunsti Aastapreemia
1986 ENSV Kunstnike Liidu Maalikunsti Aastapreemia
1988 ENSV Teeneline kunstnik
1990 Kristjan Raua nimeline Aastapreemia
1996 Eesti Rahvuskultuuri Fondi Aastapreemia
1997 Konrad Mäe nimeline medal
1999 Sajandi sada suurkuju, valitud kümne kunstniku hulka
2000 Valgetähe teenetemärk,II klass
2006 Eesti Kultuuriministeeriumi preemia
2007 Eesti Rahvuskultuuri Fondi Elutööpreemia
2007 EELK Teeneteristi III järk
2008 Isamaa ja Respublica Liidu Rahvuskultuuri Ühenduse Aastapreemia
2009 Kaitseministeeriumi Kuldrinnamärk
2015 EELK Toomkoguduse Maarja Medal ja Kultuuripreemia