Olete oodatud Evi Tihemetsa näituse "Hüvasti, kuuekümnendad" avamisele Vabaduse galeriis kolmapäeval, 18. märtsil kell 16.00.
Avamisel esitletakse kunstniku samanimelist raamatut.

Teisipäeval, 24. märtsil kell 18.00 vestlevad Evi Tihemets ja kunstiteadlane Vappu Thurlow kunstniku 1960ndate alguse loomingulistest komandeeringutest Karjalasse, Krimmi, Armeeniasse, sealsest atmosfäärist, reisikaaslastest, aga ka tollasest reisijäädvustamisviisidest.
Näitus on vaadata 19.03.-07.04.2015.

1958. aastal, kui Evi Tihemets kunstiinstituudi lõpetas, oli üks võimalusi erialase tööga tegelda - sõita loomematkale. Selliseid reise võimaldati kunstnikele Nõukogude Liidu erinevatesse piirkondadesse. Tihemets läks Koola poolsaarele ja Karjalasse koos maalikunstnike Elmar Kitse, Viktor Karruse ja Priidu Aavikuga. Hiljem on ta seda reisi nimetanud oma sõja- ja elukooliks. Ametlikult nõuti tollal muidugi tööstuspiirkondade kujutamist; samal ajal huvitasid kunstnikke endid pigem looduslikult põnevad ja eksootilised kohad. Evi Tihemetsa eripära võrreldes teiste kujutajatega on tekstid, mille ta nüüd meie üllatamiseks välja on toonud: geograafilistest paikadest ja motiividest, mida ta visandab, kirjutab oma käega ka päeviku- ja kirjakatkendites. See muudab samad asjad tänase vaataja-kuulaja jaoks tunduvalt ilmekamaks ning põnevamaks. Karjala-reisi pildimaterjal on väga rikkalik. Murmanskis, Arhangelskis, väikses Pegrema külas, Sortavala linnas ja Valamo saarel saadud kogemused võttis kunstnik endaga ellu kaasa.
Kaks aastat hiljem oli tal võimalus elada ja töötada sügisese Krimmi lõunarannikul Gurzufis vene kunstniku Konstantin Korovini endises majas, mis oli olnud kuulus kunstnike kogunemise koht, kuuekümnendatel aga juba üleliiduline loominguline baas. Kui seal suvekuudel puhkasid valitud isikud Moskvast, siis eestlastele anti see võimalus septembris. Krimmi salapärased metsistunud aiad, mäed, viinamarjaistandused, Jalta ja eriti Bahtshissarai jätsid noorele Tihemetsale kustumatu mulje. 1961. aastal käis Evi Tihemets Armeenias, kus viibis tuttava kunstniku Knarik Vardanjani külalisena. Kolleeg tutvustas talle Armeenia kultuuri ja vanu arhitektuurimälestisi, samuti käis ta külades joonistamas, ning tõi sealt kaasa suurepäraseid maastikuvaateid ja portreid.
Neil reisidel tehtud päevikumärkmed ja sealt Eestisse saadetud kirjad andsid idee koostada neist kõigist kokku raamat pealkirjaga "Hüvasti, kuuekümnendad!". Fotode asemel on selles reisiraamatus elusad ja spontaansed joonistused, ning nende juurde kuuluvad kohapeal spontaanselt tekkinud tekstid, kirjeldused, hinnangud, mis on pärit ajastust, kui inimestel oli veel kombeks kirjutada pikki erakirju, kus nad analüüsisid nähtusi ja nende põhjusi, oma mõtteid nende asjadega seoses jne. Raamatu sissejuhatava teksti on kirjutanud Vappu Thurlow, raamatu on kujundanud Katrin Kaev.

Pressiteksti on koostanud Vappu Thurlow.

Veel teavet
Reet Varblane
55 65 501