AJA PUUDUTUS -- AJAN KOSKETUS -- TOUCH OF TIME
Heikki Hamarila ? Liisa Harkkomaa


?Oleme soome kunstnikepaar ja korraldame oma ühise näituse Eesti Kunstnike Liidu Vabaduse galeriis mõtteseoses ?Aja puudutus?

Meie puutepunktid ajas on lähtunud meie endi elust, omaenda identiteedist ja omaenda elu ajaloost, ka omaenda vanavanemate ja esivanemate eludest.


Liisa Harkkomaa:

Astun ajaväravast ruumi, kus kohtun oma mõlema vanaemaga. Elisabeth-mummi Vaasast ja Silju-mummi Viiburist. Mulle on olnud selle ajavärava võtmeks vanaemade tehtud käsitööd. Leidsin need oma ema pööningult, kus nad terve ühe sugupõlve jooksul olid pakituna kastis seisnud. See oli pühalik hetk, mil lõpuks avasin need kastid ja leidsin eest uskumatult peeneid pitse ning pitside ja broderiiga kaunistatud kleite, pidulikke laudlinu ja pitsiribasid.

Minu vanaemad ei kohtunudki teineteisega. Silju-mummi sündis Viiburis ja Elisabeth-mummi Ameerikas, kust siirdus lapsena Pohjanmaalle. Tema suri juba enne minu vanemate abiellumist, kuid minu kujutelmades on ta elav.

Paari aasta eest abiellus minu tütar ja mõlema vanaema tehtud laudlinad katsid tema pulmalauda. Tundus, et aeg on nihkunud ja mõlemad mu vanaemad on sel pulmapeol osalised.

Ka sellel näitusel kohtun oma vanaemadega. Vanaemade käed on puudutanud siin iga pitskraed ja lauanõude kilde. Sugupõlvi ühendav pitsiriba suundub minu kaudu edasi tulevikku, järgmisele põlvkonnale. Minu teosed sel näitusel on ka lugupidamisavaldus naiste käsitööle, mis on ühendanud eri nevaid põlvkondi.


Heikki Hamarila:

Valgus liigub ajas minevikku kui tulevikku valgustades

Kui võlukristall, mis puudutab nii ajalikku kui ajatut

Näen ilmsi ja unes

Minevikuta poleks praegust hetke ja tulevat

Näitusel on eksponeeritud maalid ning seinapindd ja ruumi ühendavaid installatsioone

Oleme oma teoseid luues töötanud samas ateljees ja arutlenud tööprotsesse ajal hetkemälestusi ning kuis oleme kogenud aega. Oleme liikunud ajas ja lasknud ajal end kanda.