Neljapäeval 07.03. kell 17.00 avatakse Vabaduse galeriis (Vabaduse väljak 6) näitus

Matti Varik Skulptuurid



Näitus jääb avatuks 19. märtsini.



Näitus Vabaduse galeriis koondab tuntud monumentalisti loomingu mõnevõrra vähem tuntud kammerlikumat poolt. Matti Variku erinevatel kümnenditel loodud naisfiguurid mõjuvad ootamatult mänguliselt autori monumentaalse loomingu jõuliselt kompaktse vormikäsitluse taustal. Eksponeeritud on ka valik joonistusi.

Matti Varik (2. III 1939 ? 16. I 2011) lõpetas ERKI skulptuuriosakonna 1964. aastal. Tema esinemine kunstinäitustel algas aastal 1967. Ühisnäitus Riho Kulla, Edgar Viiese ja Ülo Õunaga (1972) Tartu Kunstimuuseumis pälvis oma novaatorlike lahendustega suurt vastukaja. Samast aastast esines ta Riia skulptuuri kvadriennaalil. 1989 toimusid personaalnäitused Tallinna kunstisalongis ja Soomes.

1960. ? 1970. aastail kujunes ta Eesti üheks silmapaistvamaks avalike skulptuuride ja monumentide loojaks. Tema nõukogude aastakümnetel riiklike tellimustöödena valminud monumendid (Fa?ismiohvrite monument Kuressaares 1965, Tehumardi lahingu monument 1967 (mõlemad koos Riho Kullaga), Maarjamäe mälestuskompleksi skulptuuriosa 1975 jt.) olid lahendatud kaasaegselt ja uuenduslikult, tähistades eesti monumentaalkunstis pööret mõjusa lakoonilisuse suunas. Mitmed monumentaalteosed valmisid koostöös arhitekt Allan Murdmaaga.

Matti Variku monumentaalloomingule oli omane jõuline plastiline vorm, kompaktsus ja tasakaalustatud kompositsioon. Parimail selle perioodi teostel, nagu V. I. Lenini mälestussammas Kotkas (Soome, 1979) või samuti koostöös A. Murdmaaga loodud Ernst Särgava mälestussammas (1985) ja Berliini püstitatud avalik skulptuur ?Perekond? (1984) tähistavad uudset vormikõnet eesti monumentaalskulptuuris ja kohanduvad õnnestunult neile algselt mõeldud keskkonnas.

Oma ajastu ootustele vastanud monumentaallooming tõi 1970.-1980. aastail kaasa silmapaistva ühiskondliku tunnustuse. 1976. aastal anti Matti Varikule Eesti NSV teenelise kunstniku ja 1980. aastal rahvakunstniku aunimetus. Talle omistati 1976. aastal Kristjan Raua preemia ja 1980. aastal Nõukogude Eesti preemia.

Matti Varik on loonud õnnestunud monumente ka pärast ideoloogilisi muutusi ja Eesti iseseisvumist. 1989. aastal taastas ta Otepää kiriku Voldemar Melliku loodud pronksreljeefi ja 1990. aastal Vabadussõja Viru-Nigula mälestusmärgi (1936, August Vomm) ja Kuressaare mälestussamba (1928, Amandus Adamson). 1994. aastal lõi II ta maalimasõja ajal Eestist põgenenute mälestusmärgi ?Vabaduse värav? (graniit) Stockholmis.



Juta Kivimäe, galerist, 56618314