In memoriam Arnold Laugus

2. VIII 1917 – 7. V 2013
2. VIII 1917 – 7. V 2013

Lahkunud on Eesti Kunstnike Liidu auliige, peamiselt akvarellitehnikas ja akrüülmaalis ennast väljendanud vanema põlve armastatud kunstnik Arnold Laugus.
Kunstnik-pedagoog A.Laugus sündis 2. augustil 1917. aastal Tartumaal, Puurmanni vallas põllupidaja perekonnas. Teise maailmasõja ja Saksa okupatsiooni ajal õppis Laugus Haapsalu Õpetajate Seminaris, jätkates hiljem õpinguid Tartus. Aastatel 1944-1963 töötas ta õpetajana Tallinna Jakob Westholmi Gümnaasiumis, 1963-1976 aga kunstiõpetajana Tallinna Pelgulinna Keskkoolis. Pedagoogitöö kunstikallakuga koolis innustas Arnold Laugust alustama kunstikatsetusi akvarellitehnikas, hiljem aga ka teistes kättesaadavates maalimeediates. Laiemalt teatakse tema naivismi kalduvaid töid alates 1980ndatest, mil professionaalne kunstimaailma hakkas naivismi kui strateegia vastu laiemat huvi tundma. Kunstnikule oli läbi elu inspireerivaimaks olnud Eesti loodus oma erinevate aastaaegade ja paikadega, loodus kui ainevald jäi aastakümneteks Lauguse põhialaks.
Aastast 1981 esineb ta aktiivselt üleriigilistel aastanäitustel, teiste seas Tallinna kunstnike kevadnäitustel, Vabariiklikel akvarellinäitustel Narvas, näitustel Tartus, Võrus jm.
A. Lauguse töödest kiirgab vastu relvitukstegev kunstiline siirus ja maastikupiltide emotsionaalne terviklikkus ja intensiivsus. Tema detailirikastes maalides on tegelikkust üksikasjalikult kirjeldava tasandi kohal alati hoomatav tervikvisioon meid ümbritsevast kõiksusest. Aastakümneid pedagoogina töötanud Laugus esindas uuemal ajal kadumakippuvaid ideaale – isamaa-armastust ja ühtekuuluvustunnet. Kaunid Eestimaa maastikud, isiklikest traagilistest seikadest johtuvad viited kaduvikule ja teispoolsusele, mütoloogiline aines – kunstniku teemakäsitlust hoiab koos eetiline harmooniatunnetus, kus ilu on hardusttekitav ja tõsiseltvõetav kategooria. Eelmise vabariigi hõngust kantud rahvusromantilist meeleolu väljendavad selgelt tööd Lauguse krestomaatilised tööd nagu „Kui Kunga rahvas...“, „Kalevi tulek Viru randa“ jt., Lauguse kui naivistile ainuomane isikupärane käekiri tuleb eredalt esile töödes, kus on kasutatud figuraalseid elemente: „Balti kett“ (1990), „Ketrav eideke I, II“, „“Esimesed sammud“.
Lauguse kunstitööd jõudsid ka üle kodumaa piiride, 1990-ndate alguses olid tema teosed kaasatud mitmele Eesti kunsti näitusele Pransusmaal, Balti Akvarellitriennaalidel Riias esines ta vähemalt neljal korral – 1986, 1990, 1992 ja 2001, jõudes seal ka preemiateni. Isikunäitused on A.Laugusel olnud nii Eesti Kunstimuuseumis, Tallinna Linnamuuseumis, Tallinna Kunstisalongis, Draakoni galeriis, Tallinna Lasteloomingu Majas, Tallinna Õpetajate Majas, endises Sakala Kultuurikeskuses, Nõmme Galeriis jm.
Arnold Lauguse gua¹¹i- ja temperatehnikas maalid said aastakümneid kestnud loometegevuse jooksul paljude kunstisõprade lemmikuks, 2001. a. instseneeris kunstnike liit Arnold Lauguse ja noore kunstniku Jasper Zoova ühisnäituse Kastellaanimaja galeriis, mis leidis kunstpublikult heathtlikku vastuvõttu.
Lauguse loomingut iseloomustavad kõige paremini märksõnad nagu vahetu, siiras, südamlik, samu karakteristikuid võiks kasutada ka tema kui kauaaegse pedagoogi kohta, lisades eelöeldule – järjekindel, süsteemne, kohusetundlik, nõudlik.
Arnold Lauguse nimi on läinud ka Eesti teatrikunsti annaalidesse kui rahvatükkide kirjutaja – veel enne sõda ilmus temalt neljavaatuseline näidend „Lunastatud põld“ (Tallinn, 1940). Lauguse sulest on tema vanapõlves ilmunud kooliõpetaja mälestused "Maa sool" (2007) ja mahukas romaan "Elav maa" (2008).

Arnold Lauguse ärasaatmine toimub laupäeval, 18. mail kell 12.00 Kaarli kirikus Tallinnas

Eesti Kunstnike Liit
Eesti Akvarellistide Ühendus