In English Esileht  |   Sisukaart       
  
AVALEHT > LIIT > levaade > Uudised >
EESTI KUNSTNIKE LIIT 90 - KEVADNITUS TALLINNA KUNSTIHOONES

EESTI KUNSTNIKE LIIT 90 - KEVADNITUS TALLINNA KUNSTIHOONES

1920-30ndatel asus Eesti kunstnikkond organiseeruma, kunstil tuli ktte videlda koht mberkujunevas Eesti hiskonnas.

llatavalt tnapevaselt klab iseloomustus tollasele kunstielule – „kunsti kandepind oli kitsas, ldine arusaam ja kunstivajadus ootasid veel tublisti harimist, eriti jid publikule kaugeks eesti kunstis esilekerkinud uuemate kunstivoolude sihid“ (Mart Eller, “Eesti Kunsti Ajalugu I”, “Kunst”, Tallinn 1977)

Kuigi olud ei olnud soosivad, asus kunstnikkond hoogsalt kunstihinguid looma, 20-ndate aastate keskpaigaks olid loodud ka kik muud kunstielu normaalse funktsioneerimiseks vajalikud struktuurielemendid - kunsihingud, -koolid, muuseumid, Kultuurkapital.

Kunstnikud organiseerusid vajadusest kaitsta oma huve - kiki kunstnikke hendav htne organisatsioon oli algusest peale eesmrgiks. Tartus asutati 1918.aastal „Pallas“ – enamik silmapaistvatest kunstnikest olid pikemat vi lhemat aega selle hingu liikmed, kuigi “Pallase” liikmeskond ei kasvanud kunagi vga suureks, psides keskmiselt paarikmne juures.

Kevadnitus on phendatud Eesti Kunstnike Liidu eellase Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskhingu 90. aastapevale.
Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskhing (EKKK) rajati Tallinnas 1922.a. mrtsis eesti professionaalseid kunstnikke hendava keskorganisatsioonina.
Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskhing registreeriti 14. mrtsil 1922, phikiri veti vastu 19. aprillil 1922 toimunud Eesti kunstnike kolmandal lemaalisel kongressil. EKKK-st kujunes suurim Eesti kunstnikke hendav ja riigi poolt partnerina tunnustatud kunstnikeorganisatsioon. 1940. aastal korraldas EKKK Kr. Raua nimelise kunstiaasta
.

EKKK lesseatud eesmrgid klavad ka tnapeval aktuaalselt:

1) kigi eesti kunstnike koondamine nende vaimsete ja materiaalsete huvide kaitseks 2) kunstikultuuri propageerimine rahva seas ja kunsti kandepinna tstmine, selleks otsustati korraldada nitusi nii kodu- ja vlismaal, loenguid ja kursusi 3) aidata kaasa kunstimuuseumi rajamisele.

EKKK liikmete arv ei olnud tollal psiv, ka ei moodustanud ta sellist htset liikmeskonda nagu „Pallases“ – siia kuulusid nii vanameelsed, uuenduste pooldajad, Venemaalt mberasunud kunstnikud jpt. Peagi hinesid pallaslased, EKKK-sse kuulusid 1923.aastal ka Eesti Kunstnikkude Rhma liikmed – nii oli Keskhing mnda aega tepoolest eesti kunstnike paremikku koondavaks katusorganisatsiooniks.

Tsi kll, sisetlide tttu li hingu algusaastail EKK-st lahku grupp vanamoodsaid ja eesti kunstielus vhest rolli omanud kunstnikke, kes asutasid Eesti Kunstnike Liidu, mis omakorda pretendeeris eesti kunstnike lemaalise esinduse nimele, kuigi kunstielus sellist osa ei suutnud nad kunagi tita.

EKKK vttis aktiivaselt osa eesti kunstielu kujundamisest, sealhulgas ka Kultuurkapitali seaduse vljattamisest.

Aktiivsust oma huvide kaitsel vljendasid kunstnikud 1939.aastal kokkukutsutud kunstnike peval, kus mrgukirjas peaministrile nuti tollal kehtestatud kunstnike registreerimise ramuutmist (kutseoskus diplomi alusel), nuti ka kultuurkapitali summade suurendamist, kunstimuuseumile hoone ehitamist.

Ka tarbekunstnikud saavad thistada olulist daatumit – 2012 aastal mdub 80 aastat Rakenduskunstnike hingu (RaK) loomisest. RaK-ga on seotud kogu eesti professionaalse tarbekunsti areng, ka tarbekunsti nituste korraldamine. Selle eellane 1928.aastal tarbekunsti esimene organiseerumiskatse koondis „Dekoor“ lpetas sna pea tegevuse. Alles RaK kujunes elujuliseks organisatsiooniks, millesse kogunes kogu eesti tarbekunstnike paremus ning mis andis suuna ja ilme kogu meie tolleaegsele tarbekunstile. RaK korraldas oma 7 tegevusaasta jooksul iga-aastased le-eestilised tarbekunstinitused.

1940ndad olid Eesti kunstiajaloos kaugeleulatuva prdelise thendusega. Kik senised kunstiorganisatsioonid likvideeriti 15. novembril 1940 kui sotsialistliku riigi kunstieluga sobimatud. Eesti NSV Rahvakomissaride Nukogu juurde moodustatud Kunstide Valitsusel oli oluline osa uue kunstnikkonna organisatsiooni – Eesti Nukogude Kunstnike Liidu loomisel.

Uue organisatsiooni eesmrgid snastati jrgnevalt: 1) igaklgne aktiivne kaast sotsialismi lesehitustks kujutavate kunstnike kasutada olevate abinudega, 2) tihe side ttava rahvaga ja nukogude kunsti propageerimine laiemates rahvakihtides, 3) kigi kunstialade arendamine sotsialistliku realismi alusel, 4) kujutavate kunstnike poliitiline ja kultuuriline kasvatamine ning nende hiskondlik-poliitilise aktiivsuse suurendamine.

Seega mrati aastakmneteks eesti kunstielu reeglid. Sja puhkemise tttu pooleli jnud tegevus lpetati 4.jaanuaril 1943.aastal Jaroslavlis, kus peeti Eesti Nukogude Kunstnike Liidu pidulik asutamiskoosolek.

Neid aegu jb kirjeldama ka tarbekunstnike algatusel sept 1940 loodud Kunstnike Kooperatiiv, mille liikmeskond kosus sna kiiresti 1941 aastaks 200-ni, ning mis muude ettevtmiste krval (nitused, ateljeede asutamine) titis tellimusi nn. linnatnavate dekoreerimisel riiklikeks ja revolutsioonilisteks thtpevadeks.

Kui kunstiorganisatsioonid allusid hiskonnakorralduse diktaadile ning leidus ka uude ideoloogiasse uskujaid ja innukaid elluviijaid, siis kunstilooming elas oma arengufaasi, mida ei olnud nii lihtne suruda pealesunnitud ideoloogilisse vormi.

Tuleme tnasesse peva, oleme siia tulnud 2012 aasta EKL 12.aastanituse avamisele.

Eesti Kunstnike Liidu aastanitused on toimunud jrjestikku 11 korral, toimumispaikadena on Tallinna Kunstihoonele lisaks kaasatud aastate likes erinevaid eksponeerimispindu alates Rotermanni Soolalaost ja Tartu Kunstimajast kuni arvukate galeriipindade ja avatud linnaruumini. Kontseptsiooninituste kuraatoritena, mis reeglina on tstatanud ksimusi kogu eesti kunsti hetkeseisu vi probleemistikku puudutavates ksimustes, nii heas kui halvas, on les astunud kunstiteadlased ja kunstnikud Toomas Vint, Johannes Saar, Peeter Allik, Reet Varblane, Jaak Soans, Hanno Soans, Kiwa, Anders Hrm, Jaan Toomik, Paul Rodgers, Eve Kiiler, Erki Kasemets, Ants Juske, Andrus Joonas, Harry Liivrand, Elin Kard, Heie Treier, Jaan Elken, Vano Allsalu, Katrin Pere, Enn Pldroos, Leonhard Lapin.

Eelmisel aastal valis 2012 nitust korraldav toimkond (Anu Kalm, Karin Hallas-Murula, Andres Tolts (kevadnituse kujundaja), Mari-Liis Tammi, Jaan Elken) laekunud ettepanekutest vlja Ants Juske leskutse korraldada vahelduseks ks n kuraatorita kevadnitus.


Vljavte A. Juske leskutsest:

Oleme viimased aastakmned kunstielus elanud killustunult, isegi kunstikriitikud ei suuda panna kokku eesti kunsti tervikpilti, rkimata kunsti lhimate arengute prognoosimisest. Killustumisega on kinud kaasas nii kuraatorite diktaat kui ka sulgumine oma siseringi, vastaste halvustamine ja mahategemine, soolisuse ja plvkondlikul pinnal les ketud vastasseisud. Iga uus plvkond on ninud vhegi laiaphjalisema nituse puhul nukogude-aegse levaatenituste restauratsiooni, kuigi nad ise pole sel ajal elanud ja neid nitusi ninud. Sel ajal olid mletatavasti kevad- ja sgisnitused – esimene Tallinna-keskne, teine vabariiklik. Postmodernism on kll snades pluralismi ja kikelubavust deklareeriv, kuid tema demokraatlikkuses viks siiski kahelda. Igasuguste siltide all kib halastamatu vimuvitlus – muidu vga head kunstnikud ei suuda end maksma panna, kuna nad ei valda turumajanduslikke nippe ega oska ra arvata, mis trend kuraatoreid parasjagu huvitab.

Siit ka, ja ma ei karda neid snu, idee teha ks eesti kunsti levaatenitus. Kui juba 1919. aastal saime just eesti kunsti levaatenitusel aimu, mis toimub ja mis hakkab toimuma, siis miks mitte nd? Kuraatorita kevadnitus ei ole nostalgiline meenutus ebademokraatlikust hiskonnast, vaid tnase kunstielu demokratiseerimise katse.

Esineda soovinud kunstnike arvukuse tttu korraldatakse nitus kahes osas, mis on demokraatlikult jaotatud alfabeedi jrgi: esimene osa „A-L“ toimub 3.-25. mrtsini ja „M-“ 29. mrtsist - 15. aprillini.

A-L: Christel Allik, Vano Allsalu, Siim-Tanel Annus, Jri Arrak, Ivi Arrak, Marju Bormeister, Ove Bttner, Sirje Eelma, Herald Eelma, Silva Eher, Jaan Elken, Tiia Elken, Anna Hbeme, Jarna Ilo, Tiit Jaanson, Aleksander Jakovlev, Aot Jegikjan, Enn Johannes, Eeva-Aet Jnes, Elna Kaasik, Kristiina Kaasik, Peeter Kaasik, Kalli Kalmet, Kadri Kangilaski, Rene Kari, Mati Karmin, Andrus Kasemaa, Markus Kasemaa, Erki Kasemets, Jri Kass, Tiiu Kirsipuu, Riina Kivirt, Veiko Klemmer, Maire Koll, Andres Koort, Orest Kormaov, Ilmar Kruusame, Mari Kurismaa, Aime Kuulbusch, Toomas Kuusing, Juka Krmann, Andro Kp, Tiia Klv, August Knnapu, Mati Ktt, Urve Kttner, Tarrvi Laamann, Leonhard Lapin, Peeter Laurits, Peeter Leinbock, Malle Leis, Elo Liiv, Silvi Liiva, Lola Liivat, Jaan Luik, Airi Luik, Marje Taska.

M-: Toomas Lunge, Mara, lle Marks, Herkki-Erich Merila, Lilian Mosolainen, Peeter Mudist, Leili Muuga, Tnu Msak, Meiu Mnt, Lemming Nagel, Naima Neidre, Mall Nukke, Terje Ojaver, Maret Olvet, Enno Ootsing, Tiiu Pallo-Vaik, Hille Palm, Priit Pangsepp, Mall Paris, Anne Parmasto, Kaie Parts, Erika Pedak, Urmas Pedanik, Katrin Pere, Per Petersen, Sirje Protsin- Petersen, Aapo Pukk, Kaisa Puustak, Anu Pder, Enn Pldroos, Matti Prk, Tiit Psuke, Mrt Rannast, Saima Randjrv, Toomas Rein, Piret Rohusaar, Tarmo Roosimlder, Mari Roosvalt, Uno Roosvalt, Andrus Ruk, Sven Saag, Reti Saks, Hermes Sarapuu, Lembit Sarapuu, Valev Sein, Lauri Sillak, Ktlin Stahl, Anatoli Strahhov, Olev Subbi, Merike Sule-Trubert, Vladimir Taiger, Tiina Tammetalu, Mari-Liis Tammi, Rein Tammik, Marje Taska, Evi Tihemets, Margus Tiitsmaa, Tuuliki Tolli, Andres Tolts, Maria-Kristiina Ulas, Aili Vahtrapuu, Silver Vahtre, Urmas Vaino, Kelli Valk, Benjamin Vasserman, Lev Vassiljev, Einar Vene, Vergo Vernik, Eve Viidalepp, Epp Viires, Vello Vinn, Valeri Vinogradov, Mare Vint, Aili ja Toomas Vint, Maara Vint, Ekke Vli, Marje ksine.

Kunstikollektsionridel ja kunstispradel on erakorraline vimalus nitusel eksponeeritud tid ka osta, saadud materiaalseid vahendeid kasutatakse Tallinna Kunstihoone remondiks ja kunstikogu seisukorra parendamiseks.


Jaan Elken



Malle Leis. heksavgised. 2012. Fragment (Maria Tromp)


Aili ja Toomas Vint. Aili vaatamas oma unengu. li, luend. 2011 (Maria Tromp)


Hille Palm. Integratsioon. Metall, klaasmosaiik. 2012 (Maria Tromp)


Peeter Mudist. Vaade kaldalt. li, luend. 2012. Fragment (Maria Tromp)


Terje Ojaver. Kaamel. Silikoon, segatehnika. 2012 (Maria Tromp)


Tiit Psuke. Romulus. Akrl, luend. 2012. Fragment (Maria Tromp)


Valeri Vinogradov. li, luend. 2012 (Maria Tromp)


Aili Vahtrapuu. Nuanded Eestist lahkujatele. Segatehnika. 2012 (Maria Tromp)


EKL Kevadnituse lespanek Tallinna Kunstihoones 29.02.2012 (Maria Tromp)


EKL Kevadnituse lespanek. Laurentsius & co. Allegooriline I. li, kuld MDFil. 2012 (Maria Tromp)


Fotod: Maria Tromp


Print   
EAA © 2005 Aadress: Vabaduse vljak 6, 10146 Tallinn | Tel: 6 273 630 | Faks: 6 273 631 | ekl@eaa.ee