In English Esileht  |   Sisukaart       
  
AVALEHT > LIIT > levaade > Uudised >
Vimalus anda toetav allkiri Tartu Kunstimuuseumi toetuseks. Tartu Kunstimuuseumi prdumine (16.09.2011). Artiklid. Kunstiteadlaste hingu avalik prdumine Kultuuriministeeriumi poole (27.09.2011)

-----Algsnum-----
Saatja: Reet Pulk-Piatkowska
Aeg: Kolmapev, 21. september 2011 12:45

Austatud kultuuriinimesed!

Tname teid senise toetuse eest! Alates tnasest on vimalus seda vljendada ka Tartu Kunstimuuseumi kodulehel http://tartmus.ee/et/home/avaldus.html allkirja andes.

Tartu Kunstimuuseum
facebook.com/tartmus

---

Lugupeetud kunstnikud

Edastame Tartu Kunstimuuseumi 16. septembril 2011.a. saadetud prdumise.
Lisaks leiate allpool Eesti Pevalehes 20. septembril ilmunud artikli "Tartu kunst ja kinnisvaramahhinatsioonid" (M. Toompere) ja Postimehes 5. septembril ilmunud artikli "Halvad mtted heade mtete linnast. Riik klmutas Tartu kunstimuuseumi eelarve, kuid linn tstab ri" (J. Elken)
ning Eesti Kunstiteadlaste hingu avaliku prdumise Kultuuriministeeriumi poole (27.09.2011).

Eesti Kunstnike Liit

---

Tartu Kunstimuuseumi prdumine
16.09.2011

Austatud kultuurirahvas

Tartu Kunstimuuseum on talletanud, kogunud, tutvustanud Eesti Vabariigi kunstivarasid nii kodumaal kui ka vljaspool juba le 70 aasta. Me oleme kiki neid lesandeid titnud endast maksimumi andes, seda hoolimata
majanduslikest ja reaalsetest takistustest.
Muuseumis hoiustatavad kunstiteosed on Tartus Vallikraavi 14 hoones asunud juba 1940. aastatest alates ja nende eest on hoolt kantud krgel professionaalsel tasemel. Tartu Kunstimuuseumi loomise idee prineb kunstihingult ja –koolilt Pallas, kes seadsid eesmrgiks luua Eest Vabariigi kaasaegsete kunstnike loomingut koguv , silitav ja tutvustav institutsioon. Tartu Kunstimuuseum on missioonitundega tegutsenud kik need aastakmned. Meie kogud, mille omanikuks on Eesti Vabariik, ei ole taskurtik, mida taskusse panna ja punktist A punkti B asetada.
Kunstikogude asumine Tartus ja Tallinnas on he riigi jaoks nii riskide hajutamine kui ka respektiga suhtumine Tartu kui meie riigi kultuuri- ja hariduskeskuse vastu. Eesti Kunstimuuseumi hoonet ei ehitatud Tallinnasse Tartu Kunstimuuseumi varade paigutamiseks ning nende kogud
on seal hoiustatavast kunstist pungil. Tuletame meelde, et sja lppes arhitektuurikonkurss Tartusse raamatukogu ja kunstimuuseumi uue maja ehitamiseks, kuhu on sisse planeeritud nii muuseumi nitusepinnad kui ka hoidlad. Kas tegu oli farsi ja riigiraha raiskamisega?
Kas asutusel, kes oma ttulemuste prast ei pea hbenema, kes on teenindanud Tartu linna ja kogu Luna-Eestit ei vri respekti meie kultuuriministrilt, et tema kui vrdvrse osapoolega arutatakse tema tuleviku perspektiive. Me ei soovi lugeda ajalehest, et meie le
otsustatakse kui pahandust teinud jnglase vi poolearulise le, kellega ei saa lbirkimisi pidada. Eesti Vabariigis rgitakse kodanikuhiskonnast, me tahame ja oskame olla selle hiskonna esindajad.
Soovime diskussiooni ning kuulda phjendatud argumentatsioone ja kalkulatsioone, miks on vaja Tartu Kunstimuuseum muuta Eesti Kunstimuuseumi filiaaliks ja miks on vaja lammutada tugeva identiteediga asutus. Kahe kunstimuuseumi pikaajalise koost taustal on phjust
kneleda partnerlusest, mitte konkurentidest. Ksime, kuidas saab kujutava kunsti puhul rkida dubleerimisest, kus iga kunstiteos ja kunstinitus on unikaalne. Ei ole ju erinevates teatrites lavastatud Oskar Lutsu „Kevade“ duplikaat vaid originaal, millele hingamise annab lavastaja, muuseumis nitusetegija. Muuseum on tervik, mille moodustavad kunstikogu ja sellest tulenevad funktsioonid. Galerii on vaid nitamisega tegutsev asutus, kes ei oma kunstikogu. Tartu kui professionaalse eesti kujutava kunsti snnilinn on Tartu Kunstimuuseumile ainuomaseks asukohaks ja linnale vriliseks visiitkaardiks. rge langetagem kultuurriigis tormakalt otsuseid, respekteerige oma ala professionaale, austage kunstiprandit ja rge kasutage demagoogiat, mis solvab oma td sdamega teinud inimesi. Me oleme pidevalt testanud, et suuri tegusid vib teha ka vikeste rahaliste vahendite ja vikese inimressursiga kui stiimuliks on kaitsta oma muuseumi head mainet. Kerge on haavata hsti funktsioneerivat asutust, kuid raske seda taastada.
Kas Vallikraavi hoone mk hekordse tuluallikana, vga ebasoodsas turusituatsioonis, aukude titeks ja kolimine ajutistele ripindadele on ikka majanduslikult phjendatud?
Loodame, et terve mistus vidab ! Eesti Vabariigil kui hel viksemal Euroopa henduse liikmel on ju teiste suuremate vrdsed igused ja kohustused. Soovime oma igusi ja kohustusi kanda iseseisva Tartu Kunstimuuseumina demokraatiat, kodanikuhiskonda ja snavabadust austavas riigis.

Tartu Kunstimuuseumi kollektiiv


---

Tartu kunst ja kinnisvaramahhinatsioonid (Markus Toompere)
Eesti Pevaleht, 20. september 2011

http://www.epl.ee/news/arvamus/tartu-kunst-ja-kinnisvaramahhinatsioonid.d?id=58096646

Teisipeval, 6. septembril avati Tartus loomemajanduskeskuse uus maja. Nii linnapea kui ka kultuuriminister afieerisid loosungit „Tartu, heade mtete linn”, kusjuures minister Rein Lang ti vlja, et toob tervisi „mitte nii heade mtete linnast”. Ilmselgelt on ministritki tabanud ks jrjekordne mitte nii heade mtete hoog. Nimelt on pandud Tartu kunstimuuseum fakti ette, et see kas liidetakse Eesti kunstimuuseumiga – mille tulemusena saaks Tartu kunstimuuseumist Eesti kunstimuuseumi filiaal – vi pannakse hoopis kinni.
Kogu olukorra initsieeris Tartu linnavalitsus, kes teades kll Tartu kunstimuuseumi niigi keerulisest majanduslikust seisust, otsustas mrkimisvrselt tsta muuseumi nitustemaja ehk Viltuse maja renditasu. Kuna ootuspraselt muuseumil seda summat kuskilt vtta ei olnud, prduti kultuuriministeeriumi poole ja saadi negatiivne vastus. Ministeeriumi esimeseks reaktsiooniks oli mte Tartu kunstimuuseum sulgeda, aga sna kiiresti pehmendati olukorda ja viidati hoopis filiaalistamise vimalusele.
Muuseumi direktorid kinnitasid, et muuseumide liitmine on pigem juriidiline teisendus (TPM, 16.9, ). Ent arusaamatuks jb, et kui sisuline status quo silib, miks siis ldse seda sammu ette vtta? Kige markantsem on asjaolu, et htegi ratsionaalset phjendust pole siiani esitatud. On arusaadav, et riigi eesmrgiks on vimalik kokkuhoid, aga milles see seisneb? Selgelt on vlja toodud seisukoht, et filiaalistamise korral jvad muuseumi kogud Tartusse. Samal ajal on ministeeriumi hinnangul philine valupunkt TKM-i kogusid sisaldav Vallikraavi tnava maja, mille renoveerimine ennast ra ei tasu. Kas kogudele on siis leitud juba uus sobiv pind? Milline see on? Miks pole seda juba varem kasutusele vetud? Mis on ministeeriumil plaanis Vallikraavi tnava majaga?
Teiseks jb arusaamatuks, kus tuleks jtkata nitusetegevust? Kas Viltune maja jb edasi Tartu kunstimuuseumi nitusemajaks? Sellisel juhul tekitab segadust see, kust meldakse htkki leida finantseerimisvahendid? 19. augusti kirjas muuseumile vlistab ministeerium igasuguse lisarahastamise vimaluse. Samal ajal olen ma suhteliselt veendunud, et htegi rahuldavat alternatiivset pinda Tartus parajasti leida ei ole. Vimalus on, et Tartu linnavalitsus lkkab renditusu edasi. Sellisel juhul jb aga ldse arusaamatuks, mis mngu vimukandjad mngida ritavad.

Filiaalistatud kunst

Kogu protsessi juures jtab lpuks halva maigu selle moraalne klg. Ma ei kujuta ette, kui solvunud vivad olla praegu muuseumi ttajad. Suurte pingutuste ja eneseohverdustega on le elatud rasked ajad, ttajad on olnud vabatahtlikult palgata puhkusel, selleks et lpuks lehest lugeda, et nende tkoht tahetakse kinni panna vi filiaalistada. Ma ei tea, kas tegu on otsustajate puuduliku kasvatuse vi teadliku kitumisega, aga leian, et see kib viisakuse ja hea tava vastu. Tooksin vlja, et sama kitumismalli – kll teise ministeeriumi poolt – kasutati ka nii Tartu likooli maaliosakonna sulgemise afris kui ka Eesti kunstiakadeemia uue hoone ksimuses.
Soovitan kultuuriministril ja ministeeriumi ametnikel veel kord lbi lugeda koalitsioonilepingu kultuuripoliitika osa. Tooksin vlja punkti 3: „Kaasamine, koost vrtustamine loome- ja erialaliitude ning valdkondlike keskustega: a) riik peab eriala- ja loomeliite olulisteks partneriteks kultuuripoliitika kujundamisel, loome toimivad koostvormid valdkondade esindajate kaasamiseks. Vrtustame valdkondlike keskuste panust Eesti kultuuri arendamisse.”
Praegu nitab riik end kui kalki ksiotsustajat, kes on asunud valdkondlikku keskust likvideerima. Miks slmida lepingut, millest ei kavatsetagi kinni pidada? Tartu linnavalitsusele tahaks elda: pole mtet kia avamistel vltsnaeratusega kinnitamas, et Tartu toetab kultuuri, kui see tegelikult nii ei ole. Viimaste kuude sndmused kultuuribrokraatia vallas ja linna hambutus nendele reageerimisel tekitab ksimust: kelle huve linn esindab? Kuni neile ksimustele selget vastust ei anta, mjub kogu protsess pigem kinnisvaramahhinatsioonina kui avatud hiskonnas toimuva vajaliku restruktureerimisena.


---

"Halvad mtted heade mtete linnast. Riik klmutas Tartu kunstimuuseumi eelarve, kuid linn tstab ri" (Jaan Elken)
Postimees, 05.09.2011

http://www.postimees.ee/553340/jaan-elken-halvad-motted-heade-motete-linnast/

Eesti Kunstnike Liidu president Jaan Elken kirjutab, et Tartu ametnikel peaks jtkuma kultuuritundlikkust, saamaks aru, et kunstiinstitutsioone Eesti edulugu kll kuidagi ei puuduta.
Tartu Postimees kirjeldab 30. augusti lehes Tartu kunstimuuseumi muret linna pealesurutava uue rilepingu le muuseumi Raekoja platsi res krguva nn viltuse maja rendipinna eest. Kompromissina vljapakutud hinnatus on praegu 3900 eurot, see on «vaid» 25 protsenti enam kui 2011. aastal, kroonides on hinnavahe 61 022 krooni ehk tpselt he saalivalvuri vi koristaja aastapalga jagu, seda koos 33 protsendi sotsiaalmaksuga.
Pole ju vga suur raha, kui uurida hinnasilte kas vi Tasku rikaste korrusel. Olukorras, kus muuseumi omanik – Eesti riik – on kultuuriministeeriumi nol jrgmise aasta eelarve muuseumi jaoks klmutanud, tuleks puuduolev raha teenida vabaturult.
Krgem r pole aga ainuke suurenev kuluartikkel, kallineb nii elekter kui kte, enamik sisseostetavaid teenuseid. Juba praegu peab muuseum ksima nituste korraldamiseks vajaliku raha suures osas Eesti kultuurkapitalilt (Tartu kultuurkapital oma tillukeste toetustega siin olulist tuge ei paku).
Riikliku alarahastuse tingimustes loodab enamik kunstiinstitutsioone oma eksisteerimiseks vajaliku raha kokku klappida kulka toel, konkureerides sedaviisi vabakutseliste kunstnikega, kellele kultuurkapital on mnel juhul ainuke eluliin, nabanr.
Heade mtete linna ametnikel peaks jtkuma riigimehelikkust ja kultuuritundlikkust, saamaks aru visuaalsete kunstide, kunstnike ja kunstiinstitutsioonide olukorrast Eestis, kelle absoluutset enamikku Eesti edulugu kll kuidagi ei puuduta.
Turufundamentalistidele teadmiseks, et paremate aegade kunstiostud on ka viimased, mida kriisist vljumisel taastama kiputakse. Ligates ra vimalused nidata tippkunsti ja kunstiprandit linnasdames, pisendame me Tartu kui likoolilinna thendust kultuurilinnana, krbime ja moonutame vabatahtlikult tema rolli eesti kultuuriloos ja omariikluse snnil.
Siia rubriiki kuuluvad ka aeg-ajalt kultuuriministeeriumist lahvatavad ettepanekud muuta Tartu kunstimuuseum mne Tallinna suurmuuseumi filiaaliks vi Eesti Rahva Muuseumi osaks. Sel juhul keriks me aega justkui tagasi, kuhugi 20. sajandi alguskmnenditesse.
Tasuks tutvuda Luna- ja Kesk-Soome muuseumi-geograafiaga, kus mitu korda viksematel omavalitsusksustel ja Tartuga vrreldes kbuslinnadel (Hyvink, Kerava, Riihimki, Hmeenlinna, Kuopio jmt) on omad, eraldi kunstimuuseumid koos alaliste ekspositsioonide ja ambitsioonikate rahvusvaheliste vahetatavate nituste programmidega, kokku on piirkondlikke kunstimuuseume Soomes 16 (!).
Paikkonna kultuuriliseks eneseteadvuseks ja rahva eluju taaslaadimisel ei tuleks omakultuuri vrgustikke (muuseumid, linnagaleriid, kunstippeasutused jmt) ksitelda mitte mingi luksusena, vaid eeldusena, et vikelinnad ei remaastuks ega jookseks noortest thjaks.
Imposantne Kumu tagab permanentse turistide voolu mitte ainult kvaliteetse arhitektuuri prast, rahvusvaheliste nimedega vrtustatud nitusteprogramm vaheldub Eesti omakultuuri tutvustavate ekspositsioonidega, kik see parandab ja lihvib Eesti kuvandit nii kodumaal kui turistide pritolumaades.
Selle nimel tehakse pidevat td, nneks on nn kvaliteetturistide sundmensse kuulunud alati ka kunstimuuseumid, juhul kui neid muidugi on... Kumu kogud on osutunud jahmatavalt rikkaks, millest avamisjrgsetel aastatel ha uusi ekspositsioone annab koostada, ieti pole veel midagi kordunud! Eesti kunsti suuruselt teine kogu on peidus Tartu kunstimuuseumi hoidlates, viltuse maja vahetatavad ekspositsioonid on suutelised nitama sellest vaid murdosa.
Tuleb loota, et hine raamatukogu-muuseumihoone sealsamas lheduses asuval thjal krundil kunagi ka tuleb, seni on linnal vaja mista viltuses majas (mis saatuse tahtel erastamata/tagastamata ji ja nd linnale kuulub) tegutsevate muuseumi-inimeste muret ja mitte ajama muuseumi sunnitud koondamiste / nituseprogrammide klmutamiste teed.
Seda enam, et Tartu kunstimuuseum on valinud konservatiivse piletihinna-poliitika, mida pea iga kultuurihuvidega tartlane endale lubada saab. rgem kgistagem siis muuseumi oma phjendamatute rendihinna tusudega, olgu see rtatud kui tahes loogiliste ja majanduslikult kaalutud argumentidega.


---

Eesti Kunstiteadlaste hingu avalik prdumine Kultuuriministeeriumi poole. 27.09.2011

EK avalik prdumine Kultuuriministeeriumi poole_27.09..doc

Eesti Kunstiteadlaste hing (EK) on jlginud murega Tartu Kunstimuuseumiga (TKM) toimuvat. Leiame, et plaanitud muuseumide liitmise sisulist vajalikkust on avalikkusele phjendatud rmiselt puudulikult ja liitmise kava ei respekteeri TKM-i kui vrika traditsiooniga asutust. Avaramas plaanis on aga tegu mrgiga riigi kultuuripoliitika peataolekust ning jrjekindluse puudumisest.
Teaduprast vrtustab vabariigi valitsuse koalitsioonileping kultuuripoliitika kaasamist ning koostd loome- ja erialaliitude ning valdkondlike keskustega, neis klama jv mrksna on kodanikuhiskond. Valitsuse otsusega heaks kiidetud dokument "21. sajandi muuseum. Arengu phisuunad 2006–2015" snastab muuseumide arenguvisiooni jrgmiselt: "Muuseumid on omanolised, neil on oma profiil, mis lhtub asukohast, kollektsioonist, ajaloolisest taustast ja muudest asjaoludest." Et ministeeriumi phjendusel ei lhtu muuseumide liitmiskava mitte majanduslikust kokkuhoiust, vaid pelgalt soovist suurema riikliku tsentraliseerimise jrele, siis ksime, milliste arutelude kigus ja mis kaalutlustel otsustati loobuda muuseumide arenguvisioonist ja vtta ideoloogiliselt vastupidine suund? Millised erialainimesi hendavaid organisatsioone on kaasatud otsusteni viidud aruteludesse? Tsentraliseerimisest ei knele ei Eesti riigi kultuuripoliitika phialused ega koalitsioonileping, neis pole snastatud hegi muuseumi reformiplaani. Kirjapandud ja tegelik kultuuripoliitika on seega vastukivad ja mingit loogilist tegevuskava ette vetud sammudest vlja ei tule.
Esimese sammuna tuleks arutada, millist efekti kunstimuuseumide liitmisega saavutatakse, kaaluda lbi plussid ja miinused ning seejrel teha otsused. Ministeeriumipoolsed argumendid kahe muuseumi dubleerivast tegevusest on asjakohatud ning tunduvad otsitud etteknetena tegelikele plaanidele TKM-i kunsti- ja kinnisvaraga toimetamisel.

Muuseum ei pea tingimata omama restaureerimislaborit vi kirjastust, senine praktika on nidanud, et neid tid saab edukalt teha koosts teiste asutustega. Teadustegevusega on iga aktiivne muuseum vltimatult seotud ja mistagi toimub see koosts teiste Eesti ja vlismaiste humanitaarinstitutsioonide ning likoolidega. Teistest isoleeritud uurimisasutus pole tnapeval meldav ja selle tase ei sltu asutuse suurusest ega asukohast.
TKM on elanud pideva alarahastatuse ja hoidlate ebarahuldavate tingimuste the all. Muuseumi arenguperspektiiv on nendes oludes ammendumas ning selle taastamiseks oleks olnud vaja ministeeriumi toetavat abiktt. Samas filiaali staatuses kaotab TKM paratamatult oma no. Olemasolevad Eesti Kunstimuuseumi osakonnad on orgaaniliselt tema enese seest vlja kasvanud ning moodustavad ajalooliselt tervikliku muuseumipere. Iseseisvalt ja teistes oludes kujunenud TKM oleks selles ssteemis vrkeha ning tema kogud hakkaksid disproportsionaalselt konkureerima Kumuga. Muuseumide ostupoliitikad on olnud omanolised ja iseseisvad, mitte dubleerivad. Liigne tsentraliseerimine viib kaugemas perspektiivis selleni, et eripalgelised muuseumid ei ole mitte enam aktiivsed partnerid kunstimaastiku elavdamisel ja vormimisel, vaid muutuvad hbuva kunstielu reservaadiks.
Neil pevil lppes TKM-i ja Tartu Linnaraamatukogu uue hoone arhitektuurikonkurss, mille ehitus koosts Tartu linnaga on stestatud ka kultuuriministeeriumi arengukavas. Leiame, et tulla nd selle kava valguses vlja kahe muuseumi liitmise avaldusega on mtlematus. Kultuurkapital on eraldanud vidut premeerimiseks 25 565 eurot, riigieelarvest on rahastatud lejnud preemiafond, kokku lastakse raha "tuulde" 42 182 euro ulatuses!
Sisuliste argumentide krval pole arutatud ka ksimust, kuidas kaalub muuseumide tsentraliseerimine les regionaalpoliitilised aspektid? Kas on arutatud teisi omandivorme, mis silitaksid TKM-i identiteedi? Alternatiivina viks arutluse alla tulla muuseumi munitsipaliseerimine vi linna ja riigi koosts sihtasutuse loomine.
Seni ministeeriumi ttajate poolt avalikkusele esitatud info on olnud vastuoluline ja ei nita lbimeldud poliitika eksisteerimist ministeeriumis. Selliste soolode tulemusel vib ka tnane kultuuriminister kergelt kaotada Eesti intelligentsi usalduse – nagu muu hulgas nitas muusikute ja ERSO juhtum vaid aasta tagasi. Eesti Kunstiteadlaste hing soovib olla erialaorganisatsioonina ministeeriumile heks sisuliseks arutelupartneriks, kuidas kultuuri- ja muuseumipoliitikat Eesti riigi ja kultuuri ldistele huvidele vastavalt ellu viia.

Lugupidamisega,
Eesti Kunstiteadlaste hing

Kontakt:
Triin Ojari, esimees, EKT
e-mail: triin@arhitektuur.ee




Print   
EAA © 2005 Aadress: Vabaduse vljak 6, 10146 Tallinn | Tel: 6 273 630 | Faks: 6 273 631 | ekl@eaa.ee