In English Esileht  |   Sisukaart       
  
AVALEHT > LIIT > levaade > Uudised >
Riigikogus veti vastu kunstiteoste tellimise seadus

Lugupeetud kunstnikud

17. juunil 2010 a. veti Riigikogus seadusena vastu Vabariigi Valitsuse algatatud kunstiteoste tellimise seaduse eelnu 756 SE (tulemusega poolt 84 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud).

Edastame teile Kultuuriministeeriumi teate ning Sirbis ja Postimehes ilmunud artiklid.

Teie Kunstnike Liit

--------------------------------------------------------------------------------

Kultuuriministeerium
Pealeheuudis

Kunsti hakkab senisest rohkem avalikku ruumi judma

2010-06-17

http://www.kul.ee/index.php?news=6438

Riigikogu vttis tna vastu Kultuuriministeeriumis ettevalmistatud kunstiteoste tellimise seaduse, mille eesmrk on avaliku ruumi rikastamine kunstiga.

Kultuuriminister Laine Jnese snul suunatakse alates tuleva aasta 1. jaanuarist ks protsent riigieelarves avalike ehitiste investeeringuteks ettenhtud summadest kunstiteoste tellimiseks.

”Eesti judis tna nende kultuurriikide hulka, kus on samalaadset phimtet juba pikka aega erinevatel tasanditel reguleeritud. Meid kiki mbritsevasse avalikku ruumi sobituv kunst rikastab elukeskkonda ja nii on kunst ka publikule lhemal. See seadus vljendab tiesti uut riigipoolset hoiakut kultuurivaldkonna suhtes, luues ka mrkimisvrse toetusvimaluse meie kunstnikele, “ tles minister Jnes.

Seaduses on stestatud, kuidas ja mis viisidel avalik vim kunsti tellib, et see toetaks uute kunstiteoste loomist ja vimaldaks neid parimal moel siduda ehitatava hoonega. Kunstiteoste tellimise seadus ei reguleeri kohalike omavalitsuste ehitustegevust.

Kunstiteos valitakse vlja ideekonkursi kigus, kusjuures kaks kolmandikku rii liikmetest peavad kuuluma kujutava vi rakenduskunsti alal tegutsevasse loomeliitu. Erialaspetsialistide kaasamine on vajalik, et tagada ideekonkursi tulemusena tellitavate teoste kunstiline kvaliteet ja sobivus hoonesse.

Kunstiteoste sihttellimine ja sellesisuliste programmide praktika on kogu Euroopas – niteks Hollandis, Iirimaal, Suurbritannias aga ka mujal maailmas rakendatud ja laialt tuntud juba aastaid.


------------------------------------------------------------------------------

ks protsent ehitusrahast suunatakse kunsti
Postimees 17.06.2010 13:45

http://www.postimees.ee/?id=277666

Riigikogu vttis vastu kunstiteoste tellimise seaduse, mille alusel suunatakse tulevast aastast alates riigieelarves avalike ehitiste investeeringuteks ettenhtud rahast ks protsent kunstiteoste tellimiseks.

«See seadus vljendab tiesti uut riigipoolset hoiakut kultuurivaldkonna suhtes, luues ka mrkimisvrse toetusvimaluse meie kunstnikele,» tles kultuuriminister Laine Jnes.

Seaduses on stestatud, kuidas ja mis viisidel avalik vim kunsti tellib, et see toetaks uute kunstiteoste loomist ja vimaldaks neid parimal moel siduda ehitatava hoonega.

Kunstiteos valitakse vlja ideekonkursi kigus, kusjuures kaks kolmandikku rii liikmetest peavad kuuluma kujutava vi rakenduskunsti alal tegutsevasse loomeliitu. Erialaspetsialistide kaasamine on vajalik, et tagada ideekonkursi tulemusena tellitavate teoste kunstiline kvaliteet ja sobivus hoonesse.

Kunstiteoste sihttellimine ja sellesisuliste programmide praktika on kogu Euroopas – niteks Hollandis, Iirimaal, Suurbritannias aga ka mujal maailmas rakendatud ja laialt tuntud juba aastaid.

Toimetas Merike Tamm

---------------------------------------------------------------------------------------------

Kunstiteoste tellimise seadus lpusirgel
Reet Varblane
SIRP, 18.06.2010

http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=10919:kunstiteoste-tellimise-seadus-lopusirgel&catid=6:kunst&Itemid=10&issue=3304


Kunstiteoste tellimise ehk protsendiseaduse eelnu, nagu see rahvasuus on kibele linud, on judnud prast arutamis- ja redigeerimisvoorusid riigikogusse levaatamiseks ning kinnitamiseks. Seaduseelnu esimene lugemine oli 1. mail, teine 16. juunil ja kolmas 17. juunil.

Esimesel lugemisel avaldas kultuuriminister Laine Jnes oma tutvustavas ettekandes lootust, et see „seadus toob kaasa lausa paradigmalise suhtumise muutuse: muutub riigi suhtumine kultuurivaldkonda, tpsemalt kunstiteostesse”. Tundus, et meie riigikogulased ministri elevust ei jaganud vi vhemalt ei nidanud seda vlja. Ainus, kel oli midagi ksida, oli Urmas Klaas: ta tundis huvi loomeliitude suhtumise vastu – kuigi meedias on see seaduseelnu ige mitmel korral ning aktiivselt arutuse all olnud ning nii kunstnike liidu president kui ka mitmed kunstnikud on sel teemal sna vtnud. Aprillis oli Rotermanni soolalaos skulptorite selleteemaline aastanitus koos teemaga seonduva seminariga, mida hiljaaegu korrati Tartus. Klaas tegi ettepaneku, et „ka tublide ksitmeistrite ilusad td viksid selle seaduse raames avalikke hooneid, vallamaju ning koole kaunistada”.

Kultuurikomisjoni esindaja Helmer Jgi pareeris Klaasi ettepaneku meeldetuletusega, et selle seaduse alla kib ikka professionaalne ehk siis kujutav ja rakenduskunst ning esitas kokkuvtte kultuurikomisjoni seaduseelnu arutelust. Komisjonis tunti huvi, kas protsendiseadus on meldud vaid uute teoste tellimiseks vi vib kasutada ka vanemaid, olemasolevaid tid, kas kunstnikud peavad riigihangetes osalema hakkama ning kuidas moodustatakse ideekonkursside riid: kas seal hakkab ikka piisavalt kompetentsi olema. ldiselt oli komisjon ksmeelselt seaduseelnuga pri. Ning kuna ka riigikogulastel ei olnud seoses selle seaduseelnuga midagi sisulist arutada, siis kuulutas riigikogu esimees Ene Ergma 756. seaduseelnu kell 16.50 alanud esimese lugemise lppenuks kell 17.06. T kiire ja korralik! Parandusettepanekuid veti vastu 2. juunini kella kuueni htul. Eesti Kunstnike Liidul oli hulganisti parandusettepanekuid (www. eaa.ee/EKLi summeeritud ettepanekud EV Riigikogu kultuurikomisjonile).

Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg, kuidas suhtute kunstiteoste tellimise seadusesse? Kas see on Eesti kultuuri arengu seisukohalt vajalik?

Peeter Kreitzberg: Kui hanke ja konkursi korraldus oleks algusest peale vimalikult objektiivne ja lbipaistev, siis viks arvata, et he protsendi seadusel on mte. Ei ole vlistatud, et esialgne optimism vib paljudele ritajatele pettumuseks saada. Riskid on olemas, kuid pigem olen mdukalt optimistlik.

Kui palju ldiseks kasutamiseks ette nhtud ja avatud hooneid (mille puhul saab rakendada kunstiteoste tellimise seadust) jrgmise viie aasta jooksul Eestisse ehitatakse?

P. K.: On vlja pakutud, et viis kuni kmme hoonet aastas. Ma ei imestaks, kui neid oleks vhem.

Palun kommenteerige Eesti Kunstnike Liidu lisandusi ning parandusettepanekuid seaduseelnusse. Kas on vaja tpsustada, et „seadus lhtub Eesti riigi kultuuripoliitika phialustest”, mille eesmrk on eelkige tagada „eesti rahvuskultuuri traditsioonide kestmine, vhemusrahvuste kultuurautonoomia toetamine ning professionaalse ja rahvakultuuri elujulisus kigis kultuurivaldkondades” ehk siis kokku Eesti kultuuri areng?

P. K.: Kunstiteos peaks kindlasti ennekike sobima sellesse avalikku ruumi, kuhu see tellitakse. Kunstnike liidu prdumises on kaks motiivi: esiteks tehakse ettepanek piirata konkursid meie oma kunstnike osalemisvimalustega, vlja arvatud vga suured projektid, ja teiseks ollakse arvamusel, et lisaks nn vallasasjale (nt maal) viks olla lubatud ka kinnisasi (nt pannoo). Mis puudutab konkursi kitsendust, siis selle lubatavuse kohta peab esmalt kinnituse andma Euroopa Liidu seadustik. Kui see on vimalik, toetan Eesti Kunstnike Liidu ettepanekut. Samuti tundub mulle phjendatud olevat ka teine ettepanek. Oleks hea, kui toetaksime korraga nii kunsti kui meie oma kunstnikke. Oleks hea, kui siin erinevus puuduks.

Avaliku kunstiteose mratlus peaks selles seaduses olema defineeritud. Avalik kunstiteos on nii vallas- kui ka kinnisasi. Miks mratleti kunstiteos vaid vallasasjana?

P. K.: Kultuuriministeeriumi seisukoht oli, et alustame vhemaga ja vaatame, mis edasi saab.

Kuidas suhtute lisandusse: „kui kohalikud omavalitsused kavatsevad avalikku ruumi pstitada kunstiteoseid, alluvad nad kesoleva seaduse menetluse korrale”? Omavalitsuse (ka linnad kuuluvad sinna alla) avalik ruum on ju samuti kigi kodanike oma (avalik) ning selle le ei saa otsustada vaid omavalitsus.

P. K.: Arvestades omavalitsuste praegust rahalist olukorda, ei kiirustaks ma pakutud lahenduse elluviimisega, kuigi phimtteliselt vib seda kunagi hiljem arutada. Praegu on teatud segadus riigi ja kohalike omavalitsuste vahelises rahaliste kohustuste jaotuses. Kui riik paneb omavalitsustele tiendavaid kohustusi, peab ta neid ka ise rahastama. Seega paistab asi ka riigi poolt vaadatuna problemaatiline.

Need on teie, kultuurikomisjoni esimehe arvamused. Millised ettepanekud vttis komisjon prast seaduseelnu uuesti arutamist enne teisele lugemisele saatmist arvesse?

P. K.: Kultuuriasutusi ei lisatud „ldiseks kasutamiseks ettenhtud ja avatud hoonete” nimestikku, sest formaalselt liigituvad need siiski eelnus esitatud loetelu alla. Valitses palav soov mttetud vaidlused ra hoida. Kuid kunstiteosele kui nn vallasasjale lisati ka hoonega seotud kunstiteos kui n- kinnisasi. Otsustati, et konkureerida vib ka juba valminud kunstiteos. Konkursi piiramist ainult meie oma kunstnikega ei ole vimalik seaduses stestada, kll aga vljastatakse osa konkursside puhul ainult eestikeelsed dokumendid, mis aga ei vlista teiste riikide kunstnike osavttu.

Ksinud Reet Varblane


Print   
EAA © 2005 Aadress: Vabaduse vljak 6, 10146 Tallinn | Tel: 6 273 630 | Faks: 6 273 631 | ekl@eaa.ee