In English Esileht  |   Sisukaart       
  
AVALEHT > LIIT > levaade > Uudised >
Eesti Kunstnike Liidu suurkogust

Eesti Kunstnike Liit
Pressiteade
17.05.2010

Tna, 17. mail 2010 toimus Tallinnas Vene Teatris Eesti Kunstnike Liidu korraline suurkogu. EKL-i president Jaan Elken andis levaate kunstnike liidust aastatel 2007-2010, snavtuga esines kultuuriminister Laine Jnes, Sirje Helme rkis Eesti Kunstimuuseumi arengustrateegiast piiratud ressursside tingimustes, Signe Kivi Eesti Kunstiakadeemiast teelahkmel, Harry Liivrand Tallinna Kunstihoone muutumisest ja identiteedist viimasel kahel ja poolel aastal, Merike Alber Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumist muutuvas ajas.

Mari Kartau rkis kunstiinstitutsioonide imagoloogiast, kunstniku vaatepunkti esindas Maarja Unduski snavtt „Jalajlg ja kejlg“. Tiina Tammetalu keskendus autoriigusseadusele ja autorikaitsele.

Ootuspraselt keskendusid nii valimisplatvormid kui ka snavtud avaliku ruumi kunsti temaatikale, kaaluti erinevaid strateegiaid kuidas kunsti kroonilise alarahastuse tingimustes eksisteerida. Sna vtsid nii presidendi ja asepresidendi kohale kui ka volikogusse kandideerijad.

Leonhard Lapini temperamentne ettepanek kutsus les likvideerima Kultuuriministeeriumit ja ametnikupalkade alt vabaneva ressursi arvelt finantseerida kunsti ja kunstnikke.

Lapini, aga ka mitmes teises snavtus kritiseeriti meedia ignorantsust kunstiprotsessi adekvaatsel kajastamisel. Visuaalse kunsti (kujutav-ja rakenduskunst) kajastamine on kirjutavast meediast pea kadunud, nuheldi ka kultuurilehte Sirp, kes on loobunud kunstiuudiste, sh estica ja Eesti kunst vlismaal avaldamisest.

Volikogu 10-le valitavale kohale kandideeris 23 inimest:

Katrin Amos - 279 hlt
Jri Arrak - 293
Jri Hain - 294
Inga Heamgi - 207
Aleksander Jakovlev - 73
Elin Kard - 190
Tiiu Kirsipuu - 359
Tiina Kesel - 261
Leonhard Lapin - 278
Harry Liivrand - 300
Tamara Luuk - 154
Mare Mikof - 263
Marge Monko - 78
Katrin Pere - 200
Liina Siib - 229
Tiina Tammetalu - 159
Berit Teer - 86
Andres Tolts - 308
Heie Treier - 247
Sirja-Liisa Eelma - 127
Aili Vahtrapuu - 219
Kadri Viires - 169
Mare Vint - 194

Valituks osutusid Tiiu Kirsipuu, Andres Tolts, Harry Liivrand, Jri Hain, Jri Arrak, Katrin Amos, Leonhard Lapin, Mare Mikof, Tiina Kesel, Heie Treier. EKL-i presidendiks kandideerisid senine president Jaan Elken, Maarja Undusk ja Reiu Tr. 522 antud hlest kogus Jaan Elken 320 hlt ja osutus valituks EKL-i presidendi kohale. M. Unduski poolt hletas 131 ja R. Tri poolt 64. Asepresidendi kohale kandideerisid senine asepresident Anu Kalm, Ants Juske ja Loit Jekalda. Asepresidendi kohale osutus valituks Anu Kalm 387 hlega, L. Jekalda kogus 102 ja A. Juske 28 hlt.


Eesti Kunstnike Liit
Vabaduse vljak 6
Tallinn 10146

ekl@eaa.ee


------------------------------------------

Lp EKL-i liikmed

7. mai Sirbis ilmus alljrgnev tekst:

LESKUTSE
Taas on kes aeg kunstnike suureks kokkusaamiseks: Eesti Kunstnike Liidu suurkogu peetakse esmaspeval, 17. mail Vene teatris. Ja kuna eelmisest suurkogust on mdas kolm aastat, siis valitakse sellelgi president, asepresident, volikogu.
Sirp annab jrgmise reede, 14. mai lehes presidendiametisse kandideerijatele vimaluse esitada oma platvorm. Katsuge see mahutada 3000 tmrgi sisse ning saatke toimetusse e-posti aadressil reet@sirp.ee esmaspevaks, 10. maiks.
Reet Varblane

14. mai Sirbis ilmusid Jaan Elkeni ja Maarja Unduski tekstid, vastavalt 3304 ja 4513 themrki:


Lhilevaade Eesti Kunstnike Liidu tegevusest

Kolmeaastane valimisperiood vib tunduda lhike vi pikk – oleneb kust poolt vaadata, igatahes viimasel suurkogul esitatud kokkuvttega vrreldes on kunsti toetamiseks saavutatud uusi vimalusi, pean siin silmas protsendiseadust.
Nd oleme palju lubavamas olukorras – 28. aprillil valitsuse poolt Riigikokku saadetud eelnu vib seadusena justuda juba 2011. aasta 1. jaanuarist! Mis sest, et omavalitsuste investeeringuid see esialgu ei hlma. Muu maailma praktika nitab et leriikliku krvale saab kehtestada regionaalseid programme, he linna algatusi jmt. Kigest sellest, muu maailma nnestumistest ja karidest rkisin 30. mrtsil skulptorite henduse korraldatud protsendiseminaril Rotermanni soolalaos ja rgin 27. mail Tartu linnavalitsuse korraldatud seminaril. Ilmselt ongi heks eelduseks protsendikunsti levikuks regionaalsele tasandile ldsusele tutvustavad loengud ja vestlused, sest kikvimalikud algatused regionaalsel tasandil lhevad kima siis, kui seadus peale kohustuslikku laagerdumist piisavalt suure inimrhma aktsepti on saanud, teatud huvigrupi soleerimine vib protsesse isegi pidurdada.

Loomeinimeste tegevuse toetuseks meldud seadusruum hakkab meil aeglaselt, kuid iges suunas tituma. 2008 detsembris Pariisis, Pompidou` keskuses toimunud La Maison des Artistes`i korraldatud konverentsil, selgus peale Eesti jt maade raporteid, et meie loomeliitude seaduse alusel makstav kuni aastane toimetulekustipendium on Euroopa mistes pigem unikaalne.
Meil siin aga oleks paras aeg melda kirjanike raamatukogulaenutus-hvituse vastele kunstimaailmas – samasuguse avaliku hvena (tasuta osutatud avaliku teenusena, kui soovite) vib ksitada avalikus ruumis olevat (ja tulevikus seal olema hakkavat!) kunsti: vljakul olevat skulptuuri/installatsiooni, fuajees eksponeeritud monumentaalmaali jmt. Rootsis toovad need kunstnikule (riigikassa spetsiaalse fondi toel) arvestuslikult keskmiselt paarikmne tuhande krooni ulatuses kompensatsioone aastas.

Sotsiaalne mtlemine thendab ka enda kui kunstniku positsioneerimist sootsiumis, kelle vi mille rollis sa meelsamini oled. Turu viksus on meie kunstnike potentsiaali arvestades ilmne, kuigi loomemajandusest tehakse meil vrvilisi trkiseid ja ilusaid snu, on vlisturule minekuks sellest vhe abi. Knelused kultuurimisteeriumiga, et osaleda EKLi nelja galeriiga 2011 hel Saksamaa A-kategooria kunstimessil, 200-300 ruutmeetrise ekspositsiooniga, on igatahes kivitunud, vastuvtja-poolne huvi olemas.

Ilma kultuurimisteeriumi abita ei kivitu tenoliselt ka Tallinna Kunstihoone (kinnistute Vabaduse vljak 6/8) kapitaalremont, ainuksi avariilise keskkttessteemi vljavahetamine lheks kohe maksma ligi 400t krooni, esialgne ligi 4,5 miljonile remondiplaan on ministeeriumile ekspertiisiks esitatud. Selletalvine lumeuputus viis avariiseisu Kunstihoone katusekorruse ateljeed. Veerandi vrra krbitud palgafondiga jvad prioriteediks ka ARSi renditulude taastumise korral toetusprogrammide nagu videofilmid kunstnikest jmt taastamine eelisjrjekorras.

Kigest lhemalt juba suurkogul, eraldatud leheruum ei vimalda siin probleemidesse svimist, nt. kunsti prestiizh hiskonnas, mida selle parandamiseks annaks ette vtta jne. Kandideerime koos Anu Kalmuga uuesti – mina 4.-ks ja tema 3.-ks valimisperioodiks.

Jaan Elken


----------

Eesti Kunstnike Liit kui iseteadev vaimustruktuur

Olen nustunud kandideerima Kunstnike Liidu presidendi ametikohale. Miks nii?
Staaika kunstnike liidu volikogu liikmena olen hsti kursis sellega, mis liidus toimub, millised on probleemid ja mis t mind ja mu kolleege ees ootab. Praeguses majandussurutises on kunstnike liidu lesanded kaldunud kunstikesksetest pigem majanduslikeks: kuidas rahaliselt vlja tulla ja ellu jda? Ellujmine on muidugi vajalik selleks, et phenduda sisulistele lesannetele, milleks on oma liikmete huvide eest seismine ja nende vimalikult thus toetamine loomingulises ts.
Vilets majanduslik seis liidus ei ole kindlasti kellegi personaalne s, vaid ldise surutise tagajrg.
Arvan, et kunstnike liit on ajanud iget joont ja pean oluliseks jrjepidevuse jtkamist.
Kunstniku phitegevus peaks olema tema looming, millele oleks vimalik tielikult phenduda. Et rahahiskonnas toimida, on vajalik thus vaimu ja vimu koost, jdes alati ja kindlalt vaimu poolele. nneks pole vimalik vaimu enese valdusse haarata ega ka kuritarvitada.
Ideaalis peaks looming saama eksisteerida rist sltumatult. Praegune seadusandlus eeldab, et kunstnik peab olema kas ettevtja vi siis lalpeetava seisusesse surutud vagabund ehk vabakutseline loovisik. Loominguline isik kui ettevtja – pahatihti on sellesse mudelisse sisse kodeeritud luhtumine nii kunstniku kui ka maksumaksjana. Tpselt seesama oht hvardab ka kunstnike liitu, kui see on sunnitud tegutsema rihinguna, et omadega hakkama saada.
Loovisiku seaduse loojakesksemaks vitlemine on ks liidu juhatuse olulisi lesandeid. Ka kunsti riigieelarveline krooniline alatoetamine on teema, mida ei tohi pevakorrast lasta.

Protsensiseaduse justumine ja justumisjrgne paremaksmuutmine oleks kindlasti ks oluline samm, et pakkuda kunstnikele td ja svenenud loomingulist olemasolu. Kunstnike liidu juhi rolli selles protsessis nen jtkuvalt selgitaja, nustaja, snavtja, diplomaadina, vimustruktuuridesse imendujuna, esindandes ikka ja alati vaimustruktuuri.

Ka kunsti riigieelarveline krooniline alatoetamine on teema, mida ei tohi pevakorrast lasta.

Ja ikka tuleb tegelda ka majandusksimustega. Mida teha ARS-i majaga, suure kleda laguneva mrakaga, mis hvardab meid kahjudega. On ksitav, kas tema teenimapanemise perspektiiv on ldse realistlik. Tuleks tsiselt kaaluda ARS-i maja rakendamist kunstnike hvanguks osana kunstiinkubaatorist – niteks viks temast kujundada koha, kus kunstnik saaks hoidistada oma loomingut ja seda soovi korral ka deponeerida ja igal ajal ktte saada. Kunstnike liit vajab hid ja usaldusvrseid projekte, mis vimaldaksid kasutada eurorahasid. See puudutab ka Vabaduse Vljak 8 ja 6 ateljeepindu, mis toodavad kahjumit ja lagunevad. Tuleks kaaluda vimalust liikuda avatud ateljeede ssteemi poole (sobivaks niteks on graafika eksperimentaalateljee, mille hea kekigu eest tuleb seista ka edaspidi), tehes seda delikaatselt, kunstnike privaatsust kahjustamata, niteks vimalusena klastada ateljeid teatud aegadel kokkuleppel kunstnike liidu ja kunstnikuga – ehk vimaldaks avatum ssteem liituda mne rahvusvahelise rahastus- vi kultuuriprojektiga. See prsiks ka ateljeede mittesihiprst kasutamist ja annaks kunstnikele vimaluse end nhtavamaks teha.

Thustama peab edasiviivat koostd loominguliste liitude ja muude organisatsioonide vahel. Palju on hiseid probleeme, mida annaks koos, st suurema juga lahendada. Ka rahvusvahelist koostd tuleks sihipraselt arendada. Kunstnike liidu hl peaks olema hiskonnas veel kuuldavam ja seda mitte ainult kunstitemaatikat puudutavais vaid ka ldkultuurilistes, sotsiaalstes ja eetilistes ksimustes.

Oluliseks pean avatud, kollegiaalseid suhteid ja julgust jagada vastutust ja usaldada oma kolleege. Arvan, et eripra ja vastuoksused on soositud ja viivad meid edasi, intriigid ja konfrontatsioon ainult nrgestavad liitu.
Katsun vltida autoritaarsust liidu juhtimisel.
Kunstnike liit peaks olema iseteadev organisatsioon, mis esindab solidaarselt erinevaid huvigruppe ja mille tugevus rajaneb tema liikmete vaimsel potsentsiaalil.
Minu valimislubadus oleks see, et ma ei kirjuta kunagi suurkogu volituskirjale enese kui esmavolitatu ega ka asepresidendi nime, nagu seda on kahetsusvrsel kombel taas teinud praegune president. Ksitlen seda kui otsest ja ohtlikku mrki vimu klge klammerdumisest. Jaan Elken on olnud hea president ja teinud tnuvrset td. Peale 12-aastast liidu juhtimist oleks vimalus phenduda petamisele ja maalimisele talle hdavajalik.

Maarja Undusk


--------------

Eesti Kunstnike Liidu suurkogu toimus esmaspeval, 17. mail 2010. a Vene Teatris

Suurkogu pevakava:

09.00-10.00 Kogunemine ja registreerimine

10.00-10.20
• Eesti Vabariigi hmn;
• EKL-i auliikme Enno Lehise tervitus, suurkogu avamine;
• Leinaseisak lahkunute mlestamiseks;
• Pevakorra kinnitamine;
• Pevakorra juhi (asejuhataja) ja sekretariaadi valimine;
• Snavttudeks registreerumine (kirjalik);
• Presidendi, asepresidendi ja volikogu valitavatele kohtadele kandidaatide esitamine (kirjalik) kuni 12.00;
• Valimiste protseduurireeglite kinnitamine, volikogu arvulise koosseisu ja esindusmrade otsustamine

10.20-12.25 Ettekanded:

10.20-10.40 Jaan Elken Eesti Kunstnike Liit 2007-2010
10.40-10.50 Laine Jnes (klalisena) Eesti Vabariigi kultuuriministri snavtt
10.50-11.00 Kristel Ait EKL 2007-2010 majandusaastate anals
11.00-11.15 Signe Kivi Eesti Kunstiakadeemia strateegiatest: kes, mida, kuidas ja kellele?
11.15-11.30 Sirje Helme Muutuv muuseum muutuvas maailmas
11.30-11.45 Harry Liivrand Kaasaeg ja klassika: Tallinna Kunstihoone arengutest
2008-2010

11.45-12.00 Merike Alber Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum muutuvas ajas
12.00-12.15 Mari Kartau Kel hea on see paremat tahab (Ambla vanasna)

12.15-12.25 Hltelugemiskomisjoni valimine
12.25–13.00 Snavtud-lbirkimised, platvormid jne

13.00-13.30 EKL presidendi ja asepresidendi valimised, EKL volikogu valimine

13.30-14.30 Lunapaus

14.30 -15.30 Tiina Tammetalu Kunstniku vaatepunktist: olukord tna ja 1. jaanuaril 2011.a.
Arengud ning loovisiku vimalused neid positiivselt juhtida

Maarja Undusk Jalajlg ja kejlg

Snavtud jtkuvad

15.30 -16.00 Vaba mikrofon, suurkogu lpetamine


Juhul kui suurkogule koguneb vhem kui 2/5 EKL-i liikmete arvust, on suurkogu vastavalt EKL-i phikirjale juriidiliselt otsustusvimetu ja samades ruumides kutsutakse 15 min prast kokku korduskoosolek. Uus suurkogu on otsustusvimeline olenemata osalejate arvust.


Print   
EAA © 2005 Aadress: Vabaduse vljak 6, 10146 Tallinn | Tel: 6 273 630 | Faks: 6 273 631 | ekl@eaa.ee