In English Esileht  |   Sisukaart       
  
AVALEHT > LIIT > levaade > Uudised >
"Protsendiseaduse" eelnu ja seletuskiri_EKL ettepanekud Kultuuriministeeriumile

Lugupeetud kunstnike liidu liikmed

Alljrgnevalt edastame EKL volikogule laekunud summeeritud ettepanekud Kultuuriministeeriumi "protsendiseaduse" eelnu ja sellega kaasneva seletuskirja juurde.

Tname asjalike ettepanekute eest: Karin Hallas-Murula, Vergo Vernik, Tiiu Kirsipuu.

Kunstiteoste tellimise seaduse eelnu tekst.pdf
Kunstiteoste tellimise seaduse eelnu seletuskiri.pdf


Uued artiklid "protsendiseaduse" teemal:

"ks protsent armastusele"
Heie Treier
Eesti Pevaleht, 26.03.2010
http://www.epl.ee/artikkel/494220

"Avalikku hoonesse tuleb ksu korras kunsti osta"
Erik Mrsepp
Eesti Pevaleht, 23.03.2010
http://www.epl.ee/artikkel/494036


--------------------------------------------------------------------------------

25.03.2010
nr 2/23


Lp Laine Jnes
kultuuriminister
Kultuuriministeerium

Lp Piret Lindpere
asekantsler
Kultuuriministeerium


Kunstiteoste tellimise seadus ja seletuskiri

Eesti Kunstnike Liidu volikogule laekunud summeeritud ettepanekud


1) Seaduse preambulas vi kusagil mujal viks olla, et „seadus lhtub Eesti riigi kultuuripoliitika phialustest”, vi et sellega peetakse silmas „Eesti kunsti edendamist”.

(Eesti riigi kultuuripoliitika phialused: Kultuuripoliitika phieesmrgiks on tagada eesti rahvuskultuuri traditsioonide kestmine, vhemusrahvuste kultuurautonoomia toetamine ning professionaalse ja rahvakultuuri elujulisus kigis kultuurivaldkondades.)

Selgituseks:

kui vastavat mrget ei tehtaks oleksid ideekonkursid avatud kigile Euroopa liidu liikmesmaadele, ehk siis millegagi ei ole vlistatud, et suuremaid ideekonkursse hakkavad vitma soomlased, taanlased, (poolakad, ltlased jne), nii nagu see juhtus arhitektuurikonkurssidega, enne kui eesti arhitektid sellest ieti arugi said (KUMU, ERM, RRR, EKA, uus raekoda jne – suured projekteerimisrahad kallatakse Euroopasse, mingit Eesti arhitektuuri edendamist ei toimu).

Kultuuri-sfris on protektsionism teatud mral vajalik ja igustatud. Seadus tehakse ju eesti riigi raha suunamiseks eesti kunstnikele, mitte Euroopa ttute kunstnike toetuseks.

Vltida tuleb sdistust protektsionismis ja selleprast ei saa seda otse fikseerida, kuid viide Eesti professionaalse kunsti edendamisele vib osutuda edaspidi hdavajalikuks toeks konkursi tingimuste tegijaile.

Rahvusvahelistena viks vlja kuulutada ainult vga suurte projektidega kaasnevad kunstihanked, nagu ERMi vi uue ooperiteatri kunstihanked.

2) Seletuskirjas Paragr 2 lg 4 viks kohustuslik summa kndida 1 miljoni asemel 2 miljonini, vi ldse olemata olla. Puudutab see ainult neidsamu suuri, erakordseid objekte, kus materjalimahukat skulptuuri vi purskkaevu ka 2 miljoniga ra ei tee.

3) Paragr. 3 lisapunkt 5a viks olla:

Loomeliitude esindajad delegeeritakse riisse vastava loomeliidu juhatuse otsusega.”

Seletus: see on ka arhitektuurikonkursside senine praktika. Sellega vlditakse zriiliikmete valimist tellija sprade hulgast, zrii koostamist ministeeriumi ametnike suva jrgi, samade nimede pidevat figureerimist zhriides jms. Samas viks zhriide koosseis olla igakordselt kinnitatud Kultuurimisteeriumi poolt, kuna vastutus seaduse toimimise eest on niikuinii Kultuuriministeeriumile pandud.

4) Ideekonkursi nidistingimused viksid olla koostatud Kultuuriministeeriumi poolt ja lbi arutatud loomeliitudega. Kui zhrii on pdev, viks tal olla igus igakordselt otsustada, millise konkursimudeli kasuks valik langeb. Avaliku anonmse konkursi korraldamise krval on erinevate maade praktikas edukalt kibel ka kutsutud konkursid, erinevate vanuseliste ja koguni sooliste tsensustega konkursid (objektiivsus kunstikonkursside hindamisel, kus subjektiivsed maitseotsustused on paratamatus on omaette teema). Kunstikonkursid ei pea ilmtingimata ka anonmsed olema, osavalt kompileeritud kavand ei pruugi veel tagada professionaalset teostust (nt traditsioonilisemate kunstiliikide nagu maalikunst, graafika, figuraal-plastiliste lahenduste puhul).

5) Paragr. 3 lisapunkt 5 b viks olla:

Ideekonkursi rii heks liikmeks on objekti arhitekt.”

Seletus: tuleneb autoriigusest. Arhitektide ignoreerimine viib konfliktideni, mis hakkavad seadust diskrediteerima, parem on neid kohe aktsepteerida ja kindlasti just seaduse mitte ainult seletuskirja tasandil.



Lugupidamisega
Jaan Elken
president
Eesti Kunstnike Liit


Print   
EAA © 2005 Aadress: Vabaduse vljak 6, 10146 Tallinn | Tel: 6 273 630 | Faks: 6 273 631 | ekl@eaa.ee