In English Esileht  |   Sisukaart       
  
AVALEHT > LIIT > levaade > Uudised >
Avatud on Kaljo Pllule phendatud kaastunderaamat

Kaastundeavaldused ja jrelehded on oodatud Kaljo Pllule phendatud kaastunderaamatusse aadressil:

http://www.eaa.ee/jarelehyyded/index.php

---

KALJO PLLU 28.XI 1934-23.III 2010

23. mrtsi varahommikul lahkus meie seast peale rasket masendavat haigust eesti kultuuri suurkuju Kaljo Pllu.
Tema teekond oli pikk, tihe, tkas ja loominguliselt mahlakas, katkedes 76. eluaastal siiski kui poolelt realt, jttes lpule viimata mitmeid suurejoonelisi plaane.
Kaljo Pllu sndis 28. novembril Hiiumaal Kopa klas. Tema haridustee algas Puski koolis ja jtkus Haapsalu Pedagoogilises Koolis. 1956.- 1962. aastal ppis ta Kunstiinstituudis klaasikunsti erialal, minnes peale ERKI lpetamist tle Tartu Riikliku likooli kunstikabineti juhatajaks, kus ttas kuni 1975.aastani. Kaljo Pllu ke all kujunes kunstikabinetist oluline kultuurikese, kus tehti kunsti, tutvuti svitsi kaasaegse lne kultuuriga, tlgiti ja paljundati olulisi kunstiteoreetilisi tekste ja diskuteeriti kikvimalikel kunstisisestel ja –vlistel teemadel.
1967. aastal asutas Kaljo Pllu kusntirhmituse „Visarid“, juhtides selle tegevust 1972. aastani. Tartu-perioodi jvad tema esimesed abstraktsed, popilikud - opilikud graafika- ja maalialased otsingud. 1973. – 1975. aaastal valmis 25 tst koosnev metsotintosari „Kodalased“, mis suurt thelepanu ratas.
1975. aastast asus Kaljo Pllu tle Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti joonistuskateedri dotsendina, 1988. aastast professorina. Ent tema t joonistuspetajana oli pigem kattevarjuks vaimse juhi ja suunaja rollile, mille ta endale sna pea vttis, hakates alates 1979. aastast ellu viima lipilaste ppeekspeditsioone soome-ugri rahvaste juurde. ppeekspeditsioonidest kujunes peagi legaalne, ent tiesti ebanukogulikult alternatiivne haridustee ERKI lipilastele.
Kunstiinstituudi ekspeditsioonid olid suunatud soome-ugri rahvaste etnograafia ja arhitektuuri lesjoonistamisele ja mdistamisele, millele lisandusid ka tpsed ja teadusts kasutatavad kirjed eseme kohta. Ent lisaks formaalselt thtsamaile, joonistamisele, kaasnes ekspeditsioonidega leskirjutamatu, snades ieti tabamatu vimalus nha ja nuusutada elu teglikkust halastamatult hiskonnakriitilises vtmes. Muidugi ei saa alahinnata tohutut td, mis Kaljo Pllu juhendamisel lipilaste poolt korda saadeti, kusjuures sadade ja ehk tuhandete A3 formaadis etnograafiliste joonistuste kultuuriloolisele vrtusele kaasnes ka noorte kunstnike oskus ja vilumus ttada vlitungimustes, olla uurija, etnograaf, maailmaavastaja, panna thele ja fikseerida detaile, tabada propotrsioone. Ent ennekike - mista soome-ugri kultuuride haprust ja kaduvust. Suviste situdega kaasnes pidev uurimuslik tegevus Kaljo Pllu juhendamisel kogu ppeaasta vltel, mis jtkus slaidivaatamis- ja muljendamishtuga sgisel ja lppes kevadise joonistuste ja fotonituse ja teaduskonverentsiga, kus kik ekspeditsioonist osavtnud olid kohustatud esitama teadusliku ettekande mingil kitsamal etnograafilisel vi rahvausundiloolisel teemal. Materjalide loetelu ettekande kirjutamiseks andis Kaljo Pllu igahele isiklikult.
Ekspeditsioonid udmurtide, komide, handide, manside, karjala kaljujooniste juurde ja Phja-Hiiumaale Kaljo Pllu juhtimisel kestsid 1993. aastani, mil ta usaldas teatepulga oma pilasele Kadri Viiresele, kes on ekspeditsioone juhendanud katkematult tnini.
Rbiti intensiivse ja sihiprase pedagoogilise tegvusega jvad samasse perioodi Kaljo Pllu loodud suurejoonelised metsotintosarjad „Kalivgi“ (1978-1984, 65 td), „Taevas ja maa“ (1987-1991, 40 td) ja „Kirgastumine“ (1991-1995, 47 td). Nii Kaljo Pllu looming kui ka pedagoogiline t rajanesid pideval sstemaatilisel enesetiendusel ja raamatutarkusel, igapevasel intensiivsel analtilisel mttetl. Peale tuntust toonud graafikasarjade lpetamist pras ta oma loomingus otsustavalt uue leheklje, asudes vrske nurga alt tegelama 60-ndatest tuttaval kolmemtmelisuse teemal, mille tulemusena on valminud le saja maaliteose kujundliku vimatuse vimalikkuse ja nilise kolmemtmelisuse teemadel.
1996. aastal kutsus Kaljo Pllu kokku ekspeditsiooniphise kunstirhmituse YDI, mille deklaratsiooni ta suures laastus koostas ja mida siis rhmituse tuumikuga koos edasi ttati. YDI hoiatavalt hiskonna- ja kunstikriitiline snum oli suunatud le kaasaja pigem tulevikku. Jrgnes mitmeid nitusi ja rida almanahhe.
Kaljo Pllu on esinenud mitmekmne isikunitusega Eestis, Soomes, Norras, Taanis, Islandil, Ungaris, Grnimaal, USA-s, Austrias, Prantsusmaal, Hispaanias, Iirimaal.
Kui tema saabuvsuviselt (nd juba postuumselt) suurnituselt eeldati ka retrospektiivset graafikavljapanekut, keeldus ta sellest otsustavalt ja jrsult, eldes: see on minevik, mind see ei huvita, ma tahan nidata oma uusi tid.
Kaljo Pllu on saanud Kristjan Raua nimelise kunstiauhinna 1975. ja 1985. aastal, ta on valitud Jyvskyl lkooli ja Eesti Kunstiakadeemia audoktoriks, Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Loodsukaitse Seltsi auliikmeks. Ta on Eesti Vabariigi Kultuuripreemia laureaat 1997. aastast ja Tartu likooli Rahvusmtte auhinna laureaat 2007. aastast.
Oma viimases mullusgiseses interviuus Andri Ksenofontovile rhutas Kaljo Pllu, et teda tuleks pidada rahvuslik-progressiivseks, mitte rahvus-konservatiivseks kunstnikuks, nagu kunstiteadlased teda mnikord ekslikult liigitanud.on.

Kaljo Pllu oli isiksus, kes vaatas tulevikku ja kelle vaatevli oli avar ja meel vsimatult otsiv. Thelepanelik, naljaviskav, tagasihoidlik, ent eneseteadev ja oma te eest seisev. Delikaatne ja hell, mnikord nukker ja solvuv, suhtlemisaldis, ent olulistes asjades kompromissitu. Poliitiliselt sltumatu, nukogude aegadel omi pilasi sstev ja vaikimisi isemtlemisele suunav. Kriitiline, aga mistev. Ebainimlikult tkas. Triiksrgi ja lipsuga, vikese kulunud punnis portfelliga, mis tis mtteid ja materjale ja uusi ideid. Seesama vike portfell jigi poolpaokvelsui ootama oma jrge vhihaiglapalati luitunud prandal.

Nd on meie kord hakata mrama Kaljo Pllu elut tegelikku suurust. Ta on mees, kes ei mahu ra oma aega. Tema thenduse mistmine seisab meil alles ees.
(Maarja Undusk)


Eesti Kunstnike Liit
Eesti Kunstiakadeemia
Eesti Vabagraafikute hendus
Eesti Looduskaitse Selts
Fenno-Ugria
Hiiumaa Muuseum
Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus
Kultuuriministeerium


Print   
EAA © 2005 Aadress: Vabaduse vljak 6, 10146 Tallinn | Tel: 6 273 630 | Faks: 6 273 631 | ekl@eaa.ee