In English Esileht  |   Sisukaart       
  
AVALEHT > LIIT > levaade > Uudised >
Protsendiseadusest: Kaarel Tarand "Seaduse saatus", Piret Lindpere kommentaar. Sirp 30.10.2009



"Seaduse saatus"
Kaarel Tarand

SIRP 30.10.2009
http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=9618:seaduse-saatus&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3273

„Protsendikunsti” sndi kavandav eelnu on takerdunud ametkondlikku ja poliitilisse kskiksusse.

Pea eranditeta kehtiva reegli jrgi liiguvad ideed demokraatlikus protsessis otsuseni seda kiiremini, mida suurem „huvi” neid tagant tukab. Tulenevalt huvi iseloomust (kasumitaotlus, edevus, veendumus, jne) tegutseb huvi edendajana ning avaliku vimu ehk otsustaja ttajana ka huvirhm, kes suudab tihti (kui raha ei piira) korraldada ka ige suuremdulisi kampaaniaid otsustaja motiveerimiseks. Vgevamad huvirhmad ei pea igapevast td tegemagi, sest „peksavad” oma huvi koalitsioonide valitsemislepingutesse.

Loomulikult sisaldavad need lepingud ka muid lubadusi peale huvirhmade omade. On aatelistel kaalutlustel nimetatut ja puhtakujulisi kosjasite, mille abil saadakse vikese kuluga konkreetse sihtrhma toetus. Kuid isegi hoolimata must valgel kirjapanekust lepingutesse vib juhtuda, et igahe asi ei liigu edasi hesuguse kiirusega. Seda eriti oludes, kus rahanappus pitsitab valusasti ka valitsust, ning mis oleks lihtsam kui tagasihoidlikumale ksijale elda, et „saate ju isegi aru, vliskeskkond on muutunud”, ning jutt sujuvalt pksirihmasolidaarsusele viia.

igusaktid snnivad philiselt kaht teed pidi. Esiteks ilmneb iga seaduse rakendamisel pisipuudujke, tehnilisi vigu, mille avastavad rakendajad ametnikud, kelle lesanne on htlasi puudujkide likvideerimiseks ettepanekuid teha. Ametkondlikke redeleid pidi purjetab parandusettepanek sel juhul muudkui krgemale, kuni juab detailide vastu ldjuhul mitte learu sgavat huvi tundva ministri kaudu valitsusse ja parlamenti. Teine tee on initsiatiiv lalt, poliitiline idee ja poliitiline tahe. Sel juhul antakse ametnikkonnale korraldus „Tehtagu!” ja kui tahes rumalaks ametnikud konkreetset ideed ka ei peaks, varem vi hiljem lpevad neil argumendid, miks poliitilist ideed realiseerida ei saavat.

Protsendikunsti seadustamise plaan pses viimasesse koalitsioonilepingusse mitte sgavast sisulisest ratundmisest, vaid pigem lubaduse ohutu ja odava ilu prast. Sgav ratundmine saab meie ratsionaalses ilmas toetuda vaid andmetele ja uuringutele. Kujutavate kunstnike sotsiaalmajanduslikku olukorda ning kunstituru toimimist pole keegi piisava phjalikkusega uurinud. Me ei saa kunagi teada, kas mni kujutav kunstnik just selle lubaduse tttu ldse valima lks. Ja mis thtsust sellel olekski. Thtis on, et lubajad otsustasid sna pidada ning valitsuskabineti nupidamisel 30. oktoobril 2008. aastal langes otsus asi tsse anda.

Tna, aasta hiljem, vime tdeda, et vintske ametkondlik vastupanu ei lase eelnu liikuma ning ka poliitiline snapidamine kipub vgisi teeskluse vormi vtma. Ministeeriumides jvad asjad seisma vi libisevad kalevi alla siis, kui aktiivset poliitilist huvi majas pole. Septembri alguses saatis kultuuriministeerium eelnu esimesele koosklastusringile. Thtaeg: 17. september. Poolteist kuud hiljem, 28. oktoobri seisuga, on oma seisukoha teatavaks teinud kaks omavalitsusliitu ning viis ministeeriumi, kuus ministrit pole aga teema vastu huvi tundnud, sealhulgas endine kultuuriminister Urmas Paet. petlik on lhemalt vaadata, kes ja kuidas eelnu kiidab vi laidab. Neli ministeeriumi (kaitse-, sotsiaal-, keskkonna- ning haridusja teadusministeerium) on eelnu koosklastanud. Kaitseministeerium soovib ainult, et eelnusse kirjutataks ka vimalus osta vanemat kunsti ning kindlustataks paremini rii erapooletus (eks neil ole ka kogemusi, viks ironiseerida). Sotsiaalministeeriumi vastuskiri aga algab nii: „Koosklastame riigihangete seaduse (RHS) muutmise seaduse jrgmiste mrkustega. Kehtiva RHSi kohaselt on hankija mh kohustatud hankima hutransporditeenust. Tegemist on kohustusega, mida Eesti eripradest (kaugus Euroopa keskmest, viksus, otselendude puudus, lennugraafiku hredus vm) tulenevalt ei ole sisuliselt vimalik ega ka mistlik tita. Palume selle kohustuse RHSist vlja jtta”. Kuidas see hulgakaupa lendamine kll kunstiostudega seotud on?

Tegu on klassikalise parasiitluse nitega. ks ministeerium pab siin teise turjal liueldes ka mingi oma asja aetud saada. Hea veel, kui eelnu algataja loomingu klge ainult ks parasiit riputatakse, teinekord vib neid olla ridamisi ja siis peavad vaesed rahvaesindajad selgust saama, mida see titevvim ldse silmas pidanud on ja mida taotleb. Vib juhtuda, et ootamatult tekkiva vastasseisu tttu hele punktile sellises liiteelnus jvad ka ldisemalt heaks kiidetud punktid seadustamata. Sotsiaalministeeriumi hoolimatut egoismi vimendab fakt, et tegu on suurima eelarvega ministeeriumiga, mille valitsemisalas pealegi kllalt palju ehitatakse, olgu peale, et sotsiaalsfri kinnisvara ei pruugi otse riigile kuuluda. Kuid thja sest kunstist, kui suur mure on muus. Veel kord sotsiaalministeeriumi kirja tsiteerides: „Niteks otselende tegev Estonian Air ei tee igapevaseid lende, SAS-i lend ei jua Brsselisse hommikul piisavalt vara, et ametnik juaks hilinemiseta tgrupi kohtumisele. Air Baltic lahkub Tallinnast sedavrd vara, et sellega lennates on ametnik hepevase lhetuse puhul trhma tarbeks liiga vsinud olekus”.

sna ette teada oli eelnu puhul omavalitsusliitude eitav vastus. Nii Eesti Linnade Liit kui ka Eesti Maaomavalitsuste Liit valvavad lima kiivusega omavalitsuste sltumatuse jrele ning reageerivad valuliselt igale valitsuse soovile kas vi natuke nugi anda, kohustamisest rkimata. Paar omavalitsusliitude argumendinidet: „Eelnu alusel on aga ideekonkursi riis kohalikul omavalitsusel suur hltevhemus (vhemalt 2/3 rii liikmetest peab olema kujutava vi rakenduskunsti loomeliidu liikmed), mis thendab, et kohalikust omavalitsusest ja kohalikust kogukonnast sltumata on vimalik otsustada, milline kunst neile sobima peab” (linnade liit). „Vastavate hoonete ehitamisega lahendatakse kohaliku elu ksimusi. Kohalikule omavalitsusele eelnuga ettenhtud kujul ettekirjutamine, kuidas ta seda ainuvimalikult saab teha, ning kohalikule omavalitsusele kohustuslike eelarveliste kulude taoline otsustamine riigi poolt on phjendamatu sekkumine kohaliku omavalitsuse autonoomiasse” (valdade liit). Linnad on nus eelnu koosklastama vaid juhul, kui saavad endale rii moodustamise ainuiguse. Lisaks peaks protsenti arvutama ainult riigieelarvelisest eraldisest omavalitsusele ja viimase kaasfinantseerimine oleks kunstiostu koormusest vaba.

Linnajuhid ei ni ldse arugi saavat, et nende kaks nudmist ei sobi kokku. Kui omavalitsuse rahaosa eest kunsti ei osteta, siis miks kll peaksid nad riigi raha eest ostetava osas rii kunstieksperdid olema? Ise nuavad autonoomiat, aga teiste rahakotti kamandada tahavad kll ja jb veel igust legi. Kuid, nagu eldud, tlgendatakse omavalitsuses juba aastaid (ja seda eriti Rahvaliidu mahitusel) phiseadust ja Euroopa omavalitsushartat nii, nagu seal oleks omavalitsused stestatud kuidagi riigist tiesti eraldiseisvana vi riigilesena. Seejuures unustatakse tiesti, et mrkimisvrne osa omavalitsustest ei ole iseseisvalt vimeline talle pandud kohustusi ldse titma ning elatub otsesest ja kaudsest riigiabist. Kigist kirjadest olulisim (kuni rahandusministeeriumi eitava vastuse saabumiseni) on siiski majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kiri, mis algab kll lollide lohutusega, et ministeerium „toetab kll ideed rikastada avalikku keskkonda kunstiteoste ja disainiga, kuid seda mitte lbi riigihangete seaduse (edaspidi RHN) hankija kohustusena”. Oma „ei” phjenduste lpuks kiidetakse aga, et nagu nhtub, „vajab eelnuga esitatud protsendiphimtte juriidiline stestamine phjalikumat lbittamist ja ei ole seetttu esitatud kujul rakendatav”.

Et kirjal on minister Juhan Partsi allkiri, tuleb siinkohal pisut mtiskleda tema kitumismotiivide le. Esimene vimalus on, et minister Partsi (ja tema erakonda IRLi) teema sisuliselt ei huvita (mis oleks vga kurb lugu, IRLile on rahvuskultuuri kekik ikka thtis olnud) ning ta on oma ametnike koostatud eitusele allkirja andnud ilma teemasse svenemata. Sel juhul ei ole tegu hea, tulemusele orienteeritud ministriga. Phimtteliselt peaks iga poliitik oma ametnikelt konstruktiivsust nudma, ja eriti teemade puhul, mille taga valitsuse hisotsus juba olemas. See thendab phihoiakut brokraatliku mugavuse vastu: „Mind ei huvita, mida, miks ja kuidas ei saa teha, vaid ainult see, kuidas saab teha!” Kui praegu (ja miks mitte juba varakevadel, kui eelnu kirjutati?) tlevad Partsi alluvad, et protsendikunsti teemat ei saa lahendada riigihangete seaduse kaudu, siis peaks ministri nudel olema lisatud, millisesse seadusesse teema siis paigutada tuleb. Ja kui ametnikud seda selgeks ei suuda teha, pole muud teed kui kahetseda raisatud aastat ning teemaga uuesti valitsuskabinetti minna ning langetada seal otsus, mis mistlike thtaegade jooksul ka seaduseks vormub.

Teine vimalus on, et majandusministril ja tema erakonnal on mingi phimttelisemat laadi vastuseis protsendikunsti eelnu justamisele. Selle vite seavad aga kahtluse alla IRLi kahe ministri, Tnis Lukase ja Jaak Aaviksoo eelnu koosklastus. Lisaks, kui spekuleerida vimalusega, et valitsuserakondadel on antud asjas erimeelsusi, oleks ju Partsil hoopis mugavam kultuuriministrit toetada ning eeldada, et niikuinii osutuvad eelnu edenemise takistajaks kultuuriministri erakonnakaaslaste juhitud rahandus- ja justiitsministeerium.

Lppkokkuvttes taandub kik ksimusele, kas riigis on kord vi ei ole. Poliitiline tahe kas on vi ei ole teda ldse, aga mitte nii ja naa. Aeg on le ksida, kas protsendikunsti seadustamise osas poliitilist tahet on vi mitte. Kui jah, siis ei tohiks ametnike keerutuste ja vastuseisu letamine vtta rohkem aega kui mni pev (praegusel ajal eriti on nii, et kellele tubane t ei meeldi, vib kohe ue endale meeleprasemat tegevust otsima minna, seal liikuvat koguni defitsiitseid „sotsiaalseid” tkohti). Kui ei, tuleb ka nii elda ja teema lpetatuks lugeda. Ega ju protsendikunsti ei tehta ainult vallarahva rmuks ja ilumeele rahuldamiseks. Ideega on seotud sadade loovisikute lootus kunstilise eneseteostuse vimaluste laienemisele ja elujrje paranemisele.

--------------------------------------------------------------------------------------------

Kommentaar
Piret Lindpere, kultuuriministeeriumi asekantsler
SIRP 30.10.2009
http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=9619:kommentaar-&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3273

Nd, mil me oleme asjast huvitatud ministeeriumide (ilmselt osa ministeeriume ei pea oma arvamuse avaldamist vajalikuks) arvamused protsendiprintsiibi kohta teada saanud, on aeg kriitikat analsida ja melda, kuidas phimtte rakendamiseks vajalike igusaktidega edasi liikuda. Ega me arvanudki, et eelnu ilma ksitavuste ja probleemideta kohe riigikogu istungisaali juab – selleks on tegemist Eesti jaoks pris uue ja varem seadustega reguleerimata algatusega. Koos teiste ministeeriumidega (eelkige majandus- ja kommunikatsiooniministeerium) tuleb leida parim juriidiline lahendus – ilmselt riigihankeseaduse krvale teisi alternatiive. Samuti ilmnes tsiasi, et kohalikele omavalitsustele on riigi sellekohane ettepanek nende finantsautonoomia huve silmas pidades harjumatu ja vastuvetamatu. Mida oleme aastaga saavutanud? Valitsus on kontseptsiooni heaks kiitnud, teema on avalikkuse ette toodud ja enamik riigi institutsioone on oma seisukoha, et ehitatava keskkonna ja avaliku ruumi esteetiline rikastamine on oluline, selgelt avaldanud. Sellelt positsioonilt saamegi edasi minna.


Print   
EAA © 2005 Aadress: Vabaduse vljak 6, 10146 Tallinn | Tel: 6 273 630 | Faks: 6 273 631 | ekl@eaa.ee