In English Esileht  |   Sisukaart       
  
AVALEHT > LIIT > levaade > Ajalugu
EKL-i eellased

85 aastat Eesti professionaalseid kunstnikke hendava keskorganisatsiooni rajamisest.
Jaan Elkeni kne 20. detsembril 2002.a. Tallinna Kunstihoones toimunud vastuvtul.


1920-30ndatel asus Eesti kunstnikkond organiseeruma, kunstil tuli ktte videlda koht mberkujunevas Eesti hiskonnas. llatavalt tnapevaselt klab iseloomustus tollasele kunstielule - "kunsti kandepind oli kitsas, ldine arusaam ja kunstivajadus ootasid veel tublisti harimist, eriti jid publikule kaugeks eesti kunstis esilekerkinud uuemate kunstivoolude sihid".
Kuigi olud ei olnud soosivad, asus kunstnikkond hoogsalt kunstihinguid looma, 20ndate aastate keskpaiku oli loodud ka kik muud kunstielu normaalse funktsioneerimise struktuurielemendid - kunstihingud, -koolid, muuseumid, Kultuurkapital.
Kunstnikud organiseerusid vajadusest kaitsta oma huvisid. Tekkis vajadus luua kiki kunstnikke hendav htne organisatsioon.
Tartus asutati 1918.aastal "Pallas" - enamik silmapaistvatest kunstnikest olid pikemat vi lhemat aega selle hingu liikmed, kuid mille liikmeskond ei kasvanud vga suureks, psides keskmiselt paarikmne liikme juures. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskhing (EKKK) rajati Tallinnas 1922.a. (mrtsis) eesti professionaalseid kunstnikke hendava keskorganisatsioonina.
EKKK lesseatud eesmrgid klavad ka tnapeval aktuaalselt, lesandeks seati:
1) kigi eesti kunstnike koondamine nende vaimsete ja materiaalsete huvide kaitseks
2) kunstikultuuri propageerimine rahva seas ja kunsti kandepinna tstmine, selleks otsustati korraldada nitusi nii kodu- ja vlismaal, loenguid ja kursusi
3) aidata kaasa kunstimuuseumi rajamisele
EKKK liikmete arv ei olnud tollal (nagu oli iseloomulik ka teistele kunstihingutele) psiv, ka ei moodustanud sellist htset liikmeskonda nagu "Pallases" - siia kuulusid nii vanameelsed, uuenduste pooldajad, Venemaalt mberasunud kunstnikud jt.
Peagi hinesid pallaslased, EKKK-sse kuulusid ka 1923.aastal Eesti Kunstnikkude Rhma liikmed - nii oli Keskhing mnda aega tepoolest eesti kunstnike paremiku koondiseks. Tsi kll, hingust li algusaastal lahku sisetlide tttu grupp vanamoodsaid ja eesti kunstielus vhest rolli omanud kunstnikke, kes asutasid Eesti Kunstnike Liidu, mis omakorda pretendeeris eesti kunstnike lemaalise esinduse nimele, kuid kuntielus sellist osa ei suutnud nad tita.
EKKK vttis aktiivselt osa eesti kunstielu kujundamisest, ka Kultuurkapitali seaduse vljattamisest. Aktiivsust oma huvide kaitsel vljendasid kunstnikud 1939.aastal kokkukutsutud kunstnike peval, kus mrgukirjas peaministrile nuti tollal kehtestatud kunstnike registreerimise ramuutmist (kutseoskus diplomi alusel), kuid ka kultuurkapitali summade suurendamist, kunstimuuseumi hoone ehitamist.

Ka tarbekunstnikud saavad thistada olulist daatumit - tnavu mdub 70 aastat Rakenduskunstnike hingu (RaK) loomisest (loodi 1932). RaK-ga on seotud kogu eesti professionaalse tarbekunsti areng, ka tarbekunsti nituste korraldamine.
Selle eellane 1928.aastal tarbekunsti esimene organiseerumiskatse koondis "Dekoor" lpetas sna pea tegevuse. Alles RaK kujunes elujuliseks organisatsiooniks, millesse kogunes kogu eesti tarbekunstnike paremus ning mis andis suuna ja ilme kogu meie tolleaegsele tarbekunstile. RaK korraldas oma 7 tegevusaasta jooksul iga-aastased le-eestilised tarbekunstinitused.
1940ndad olid Eesti kunstiajaloos kaugeleulatuva prdelise thendusega. Kik senised kunstiorganisatsioonid likvideeriti 15. novembril 1940 kui sotsialistliku riigi kunstieluga sobimatud. Eesti NSV Rahvakomissaride Nukogu juurde moodustatud Kunstide Valitsusel oli oluline osa uue kunstnikkonna organisatsiooni - Eesti Nukogude Kunstnike Liidu loomisel.
Uue organisatsiooni eesmrgid snastati jrgnevalt:
1) igaklgne aktiivne kaast sotsialismi lesehitustks kujutavate kunstnike kasutada olevate abinudega
2) tihe side ttava rahvaga ja nukogude kunsti propageerimine laiemates rahvakihtides
3) kigi kunstialade arendamine sotsialistliku realismi alusel
4) kujutavate kunstnike poliitiline ja kultuuriline kasvatamine ning nende hiskondlik-poliitilise aktiivsuse suurendamine
Seega mrati aastakmneteks eesti kunstielu reeglid. Sja puhkemise tttu pooleli jnud tegevus lpetati 4.jaanuaril 1943 Jaroslavlis, kus peeti Eesti Nukogude Kunstnike Liidu pidulik asutamiskoosolek. Neid aegu jb kirjeldama ka tarbekunstnike algatusel sept 1940 loodud Kunstnike Kooperatiiv, mille liikmeskond kosus sna kiiresti 1941 aastaks 200-ni, ning mis muude ettevtmiste krval (nitused, ateljeede asutamine) titis tellimusi nn. linnatnavate dekoreerimisel riiklikeks ja revolutsioonilisteks thtpevadeks.


pidu KUKU-klubis 1960.-ndatel

Kui kunstiorganisatsioonid allusid hiskonnakorralduse diktaadile ning leidus ka uude ideoloogiasse uskujaid ja innukaid elluviijaid, siis kunstilooming elas oma arengufaasi, mida ei olnud nii lihtne suruda pealesunnitud ideoloogilisse vormi. Lbi nende algusaastate innukuse, entusiasmi ja algatusrikkuse, okupatsiooniaegade skisofreenilise arenguperioodi on eesti kunstnikke hendav organisatsioon - Eesti Kunstnike Liit tnasel peval 920 liiget omav hendus, kelle eesmrgid hiskonnas pea sarnased 20ndatel vljaeldutele.


Print   
EAA © 2005 Aadress: Vabaduse vljak 6, 10146 Tallinn | Tel: 6 273 630 | Faks: 6 273 631 | ekl@eaa.ee