In English Esileht  |   Sisukaart       
  
AVALEHT > LIIT > levaade > Uudised >
In memoriam Andres Tolts

8.X 1949 - 18.III 2014

Eesti kultuuriavalikkus on leinas, ksi trgub veel kirjutamast Andres Toltsist minevikus. l vastu 18. mrtsi, 64-aastaselt, lahkus legendaarse tudengirhmituse SOUP-69 asutajaliige, Eesti pop-kunsti esimese laine ks liidritest, kontseptuaalse maalikunsti vaieldamatu juhtfiguur, peenetundeline esteet ja Mare Vindi truu kaaslane lbi aastakmnete - Andres Tolts. Reedel avataval „Kevadnitusel“ Tallinna Kunstihoones on leval kunstniku vrsked maalid, veel 2012 ja 2013 oli ta taasleitud vana nituseformaadi – kevadnituse – korraldustoimkonnas, temalt oli ka 2012. aasta suurnituse kujundus. Tallinna Kunstihoone suurtes saalides, kus ta aastakmnete jooksul lugematuid nitusekujundusi tegi, majas kus aastakmneid asus ka ta enda ateljee, toimus 2009. aastal Toltsi 60. juublile ajastatud retrospektiivnitus, pealkirjaks eht-toltsilikult lihtsalt “Nitus”.

Tolts elas snkroonselt Eesti elu ja eesti kunstnikele erinevail kmnendeil avanevate vimalustega, “mida millalgi teha” reegel oli talle kui Pelgulinna poisile varakult selge, Ludmilla Siimu pilasena Tallinna 46. Keskkoolist asusid nad koos klassivend Ando Keskklaga ERKI-sse disaini ppima, kindla sooviga hiljem maalikunstnikuks saada. Lpetamisjrgsetel aastatel 1974-1982, kui Tolts ttas kirjastuse “Kunst” almanahhi “Kunst ja Kodu” koostaja ja kujundajana, kujunes nuande-ajakirjast spruskonna maailmavaateline tribn pikkadeks aastateks, omalaadne visuaalse vastupanukultuuri lipulaev. letuunitud grunge-mblitkid, maakaartidega tapetseeritud seinad ja kapipealsed vaikelud olid enamjaolt lavastatud Toltsi tollases keldriateljees, toosama maailm koos metafsiliste thermaapildistustega oli leidnud tee ka Toltsi maalidele.

Andres Tolts kirjutas paar aastat tagasi Epifanio`s Nr 12: “Olin alati olnud vaatleja. Ma nautisin ja naudin tnaseni visuaalsust, sest minule on visuaalsus selline informatsiooniallikas, mida teised meeled pole vimelised adekvaatselt vahendama. Sna pole ksheselt tlgitav helidesse, helisid ei saa visualiseerida ja visuaalsust snastada. Selleks ongi loodus andnud meile need erinevad meeleorganid. Kui sa leiad endas kutsumuse tegeleda visuaalse sfriga, saab sinust kunstnik.”

Tollase kunstnike liidu ametnikel oli taipu, et krvalt tulevat uuenduslikku maalimeelsust mitte maha trampida, kunstisisene opositsioon nn Tallinna uuele maalile oli aga olemas – viks elda, et Tolts ja Keskkla (see oli tandemi pea ametlik kaubamrk neil aastail) olid need kes igihaljast Pallase koolkondlikku mti kige rohkem nestasid. Eesti maalikunst lks aga neil aastail rabavalt kiirelt snkrooni maailmamoega. Vabameelse(ma)d kevadnitused (neid korraldas kunstnike liit) ja konservatiivsemad sgisnitused (neid korraldas Kultuuriministeerium) olid maaliradikaalidele 1970. aastate algusest avatud, justnagu paokil valged kapiuksed Toltsi helt maalilt. Distantsilt nib Tolts meie oma Hockneyna, kll teistsuguse huvideringiga, kuid vga tpselt defineeritud ajastu mentaliteedi kandjana, polstilistiliste mjutuste krgtemperatuuril on sarnasus hoomatav. Mlemal esines ka ebajrjekindel, episoodiline sltumine fotorealismist (Toltsi kuulsad Prnu mnt. Urla maja vaated). Teatud eripraga, n huta ruumi ja pildiruumi komponeerimise vttestik viitab kindlale sarnasusele metafsilise maalikunsti ja uusasjalikkusega – kuivavitu, kindla tinglikkus-astmega pintslit (mis teisalt tagab vaatajale otsekontakti maalimateeriaga – esimesena snastas selle tabavalt uue maalikunsti patrioot ja erudeeritud kriitik Evi Pihlak, Andrese lhedane sber), pintslibravuurid ja atmosfrilisus on Toltsi puhul harvad erandid.

Vabakutselise maalikunstniku karjr istus talle kui rtsepalikond Eestiaegsele hrrasmehele. Toltsis oli kaasasndinud vrikust ja poisilikku uudishimu, erihuviks kll Saksa kultuur svatasandil, kuulusid tema elustiili hulka igalaupevased koduloolised ekspeditsioonilaadsed vljasidud Eesti erinevatesse paikadesse, visuaalne kiindumine kodumaasse realiseerus lbi patriootliku kohaloleku – see on ehtne kunstniku uudishimu, sentimendist vaba, tegudega testatud kodumaa-armastus.

Andres Tolts on testamentlikus intervjuus Epifaniole elnud: “Kui kunsti algtukeks on vaid snastatud soov ilma visuaalse kogemuse ja oskuseta oma kogemust visualiseerida, jtab see mind klmaks. Klmaks jb ka tavaline vaataja, kes otsib kunstist elamust, mida mitte kusagilt mujalt ei saa. Kui selline situatsioon kestab vga kaua, kaovad need plvkonnad, kellele visuaalne snum oli nauditav, kes vajasid kunsti ja oskasid seda "lugeda".

Isiklik rahuleping kujutatavaga on Toltsi maalidel tajutav olnud kigil ajastutel, kui 1970-1980. aastate maalide vaimsus rgiks justkui parema „esteetilise korra” vimalikkusest ja soovist nukogude tegelikkus kus seda ja teist vlja llitada ( sveneti ju peaasjalikult interjridesse ja vaikeludesse), siis 1990. aastatel, aga eriti nullindatel paiskab Tolts vlja sarja nukogude formularidele phinevaid blankett-maale ja assamblaae – vime rkida olulisest ssteemitraumast, faasinihkest mdaniku suhtes. Kultuurkapitali aastapreemia sai Toltsi isiknitus 2003. aastal, 2010. aastal sai Andres Tolts Valgethe IV klassi teenetemrgi, 2009. aastal mrgiti tema kolme juubelinitust Konrad Me medali ja preemiaga. Toltsi erilisusest, visuaalse kultuuri esteetilisuse, selle lbi ka eetilisuse verstapostist – hakkame me kik puudust tundma. Kunstnikud on kaotanud hea kolleegi, kirjanikud srava ja erudeeritud vestluspartneri, Eesti kultuur tervikuna aga he sidepidaja-mehe, kes oma vrtushinnangute poolest otsekui eelmisest Eesti ajast lbi stalinlik/brenevliku realismi tnasesse peva astus.

Matusetalitus toimub phapeval, 23. mrtsil kell 14.00 Kaarli kirikus. Hvastijtt lahkunuga alates 13.30. Palume lilli ja prgi mitte tuua.
Kirikus on vimalik teha annetusi Kaarli kiriku oreli remondiks.

Eesti Maalikunstnike Liit
Eesti Kunstnike Liit
Eesti Kunstimuuseum
Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium
Eesti Kunstiakadeemia
Tartu Kunstimuuseum
Tallinna Kunstihoone
Prnu Uue Kunsti Muuseum



Print   
EAA © 2005 Aadress: Vabaduse vljak 6, 10146 Tallinn | Tel: 6 273 630 | Faks: 6 273 631 | ekl@eaa.ee