In English Esileht  |   Sisukaart       
  
AVALEHT > LIIT > levaade > Uudised >
In memoriam Lembit Tolli

17.12.1927 - 09.10.2013

Lnemaa taluperes sndinud Lembit Tolli kujunes skulptoriks vahetult sjajrgsetel aastatel. Ta lpetas ERKI 1953 ning alustas samal aastal ka esinemist kunstinitustel. Lembit Tolli 1950. aastate looming on natuuri jrgiv ja paljude ajastuomaste detailidega ning jrgib omaaegset temaatikat. Nii on Eesti Kunstimuuseumi skulptuurikogus silinud paar meisterlikult teostatud suureformaadilist kipsreljeefi ning 1950. aastate keskel modelleeritud „Kalur“ ja „Lambapesija“ vi Tartu Kunstimuuseumis „Laps lambaga“. (1962). Kmnendi lpu modernistlik kujundlikkus haarab kaasa ka Lembit Tolli. Ta laiendab oma materjalivalikuid, huvitudes dolomiidist puuskulptuuri vimalustest, epoksvaigust ning kohrutatud metallist. Sellest ldistatuma vormiknega perioodist vib nimetada Eesti Kunstimuuseumi kogus kaunivormilist „Saarepiigat“ (1968) ja mningaid muid dekoratiivseid tid, hilisemast loomeperioodist ka Tallinna Kunstihoone Fondis olevat tundlikku marmorist nooruki torsot „Nekrut“ kaheksakmnendatest. Portree- ja figuuriloomingu krval on Lembit Tolli loonud meisterlikud reljeefid Martin Saksa ja Endel Taniloo F. R. Kreutzwaldi mlestusmrgile Kadriorus (1958) ja rahvuseepose motiividele tugineva poeetilise pronksreljeefi „Sit maailma otsa“ Jretke obeliskile (1960).

Kunstipedagoogina on Lembit Tolli jnud oma kunagiste pilaste mlestustesse erakordselt sbraliku ja toetava isiksusena. Ta ttas pikka aega ERKI ppejuna, aastast 1983 dotsendina, oli 1991 -1995 ldskulptuuri kateedri juhataja ning aastail 1980-1990 kujutavate kunstide osakonna dekaan.

Ammustele isiknitustele Tallinna Kunstihoone galeriis aastail 1977 ja 1987 autori juubelite puhul lisanduvad mitmed meeleolukad ja krgtasemel nitused lhiminevikus koos abikaasa graafik Vive Tolliga. Nitustel Kunstihoone galeriis (1997), Kastellaanimaja galeriis (2000), Haus Galeriis (2003) ning Viinistu tnnigaleriis (2005), kus osales ka lavastuskunstnik Tuulikki Tolli, eksponeeris Lembit Tolli puuskulptuure ning installatiivseid objekte. Loodusliku materjali, ka juhuleidude interpretatsioon sobis ilmselt kunstniku hilisaastate mtlikule vaimsusele kige enam.

Erakordselt armastusvrset isiksust, head kolleegi ja phendunud kunstnikku jvad leinama

Eesti Kunstnike Liit
Eesti Kujurite hendus
Eesti Kunstimuuseum
Tartu Kunstimuuseum
Eesti Kunstiakadeemia


Lembit Tolli rasaatmine toimub teisipeval, 15.oktoobril kell 15:00 Prname krematooriumis.


Print   
EAA © 2005 Aadress: Vabaduse vljak 6, 10146 Tallinn | Tel: 6 273 630 | Faks: 6 273 631 | ekl@eaa.ee