In English Esileht  |   Sisukaart       
  
AVALEHT > LIIT > levaade > Uudised >
Eesti Kunstnike Liidu Suurkogust

EKL Suurkogu pevakava.pdf
EKL presidendi aruanne EKL tegevusest.pdf
Presidendi -ja asepresidendikandidaadi snavtud.pdf


Eesti Kunstnike Liit
Pressiteade
14.05.2013

13. mail 2013 toimus Tallinnas Salme Kultuurikeskuses Eesti Kunstnike Liidu korraline suurkogu. EKL-i president Jaan Elken andis levaate kunstnike liidust aastatel 2010-2013 ( vt http://www.eaa.ee/11084 ), snavtuga esines Kultuuriministeeriumi kunstinunik Maria-Kristiina Soomre, kes rhutas, et oluline on nii Kultuuriministeeriumi ja Eesti Kunstnike Liidu vaheline koost kui ksikisiku st kunstniku panus kultuuripoliitikasse. Karin Hallas-Murula rkis muutustest Tallinna Kunstihoone prioriteetides, eesti kunsti nituste osakaalu tstmisest nituseprogrammides, vrskelt sstematiseeritud kunstikogudest. Harry Liivrand Eesti saatkondade poolt vahendatavast kunstipoliitikast. Sirje Helme rkis Eesti Kunstimuuseumi programmist ja sihtidest 2013-2018, keskendudes ksimusele „Mis jb jrele prast meid?“, Signe Kivi Eesti Kunstiakadeemia Sihtasutuse loomisest seoses 2014. aastal tituva Eesti Kunstiakadeemia 100. juubeliga. Markus Toompere tutvustas Tartu Kunstnike Liitu ja Tartu Kunstimaja nitusekorraldust. Kunstniku vaatepunkti esindas Maarja Unduski snavtt „Olla kunstnik – vastuoluline ja oluline“.

Sna vtsid nii presidendi ja asepresidendi kohale kui ka volikogusse kandideerijad.
"EKL on professionaalsete kunstnike ja kunstiteadlaste hendus – nende tehtava kvaliteet ja konkurentsivime nii eesti kui rahvusvahelise kultuuri kontekstis on heks liidu peaeesmrgiks. Fundamentaalkunst on sama vajalik kui fundamentaalteadus – ainult sellele saavad toetuda nii sisukas loomemajandus kui muud rakenduslikumad ettevtmised. Oluliseks lesandeks on kunsti leviala ja kandepinna laiendamine, selle mistmise svendamine hiskonnas. Kui eeldame enamat sallivust ja arusaamist publikult, peame esmalt otsima omavahelist hisosa - seda, mis kunstnikke tnase loomepraktikate mitmekesisuse juures liidab, mitte ei lahuta. EKL saab oma missiooni edukalt tita vaid koosts riigi ja teiste kolmanda sektori organisatsioonidega, samuti kunstippeasutustega. EKLi uue juhatuse heks prioriteediks on liidu jtkusuutlikkus – see hlmab ka noorema plvkonna senisest suuremat kaasamist organisatsiooni tegevusse. Avatud suhtlus Eesti Kunstiakadeemiaga on seejuures olulise thtsusega," koondab oma eesmrgid EKL-i uus president Vano Allsalu.
Uue asepresidendina snastab Elin Kard oma jrgmise kolme aasta sihid jrgnevalt:
"Pean enda suurimaks vljakutseks olla n riikliku lepitaja rollis erinevate vanusegruppide, valdkondade, arvamusgruppide ja kunstiinstitutsioonide vahel. Vaid erinevuste mistmine ja vastaspoolte rakuulamine saab muuta olemasoleva maailmapildi osaks midagi, mis sinna varem ei kuulunud. Vaatamata sellele, et oma suurearvulisuses iseloomustab kunstnike liitu eelkige arvamuste paljusus, viks kunstnike liit olla erinevate ideede hendamise ja jupingutuste teel formeerunud arvamusliider hiskonnas, puudutagu see siis kunstnike positsioneerumist hiskonnas, loomeinimeste sotsiaalseid garantiisid, pikaajalisi loomestipendiume, kunstniku t vrtustamist vi ka loovisiku seadust."

Nii Peeter Laurits kui Signe Kivi avaldasid oma snavttudes nrdimust, et MT seadus ei lubanud llitada Suurkogu pevakorda phikirja muudatuse punkti "Juhatuse volituste kestus" snastuses "EKL presidendi ametisse valitakse ks ja sama isik mitte rohkem kui kaheks jrjestikuseks perioodiks". Teatavasti laekus ettepanek Kunstnike Liidu volikogu liikmetele vhem kui 3 peva enne suurkogu, seadus nuab aga phikirjamuudatusi puudutavate ettepanekute suurkogu pevakorda llitamist vhemalt 3 ndalat enne suurkogu toimumise aega.
Laurits tegi ettepaneku kivitada pikaajaliste stipendiumite ssteem kunstnikele, kuna Kultuurkapitali toetused on liiga lhiajalised.
Leonhard Lapin vttis sna Tallinna Kunstihoone kui arhitektuurimlestise ja smbolehitise toetuseks, pidades hdavajalikuks taotleda riigilt abi renoveerimiskulude katteks.
Jri Hain rhutas ajaloolise thtsusega kultuurisndmuste, sh loominguliste liitude juhatuste hispleenumi (1988) olulisust.
Mitmes snavtus avaldati nrdimust noorema ja vanema plvkonna vahel laiutava lhe le ning kutsuti nooremaid kunstnikke nitama les aktiivsemat huvi vanemate kolleegide nitusetegevuse vastu. Kaido Ole vljendas oma snavtus lootust, et uus EKL juhatus kaasab aktiivsemalt Kunstnike Liitu noori kunstnikke, kinnitades, et noortel oleks liidule vga palju anda.

EKL-i presidendiks kandideeris Vano Allsalu, kes kogus 489 antud hlest 421 hlt ja osutus valituks EKL-i presidendi kohale. Asepresidendi kohale kandideeris Elin Kard, kes osutus valituks asepresidendi kohale 412 hlega.
Volikogu 10-le valitavale kohale kandideeris 33 inimest, valituks osutusid Jaan Elken (275 poolthlt), Tanel Veenre (255 poolthlt), Kirke Kangro (229), Peeter Laurits (229), Maarja Undusk (221), Liina Siib (221), Tiiu Kirsipuu (208), Harry Liivrand (200), Tiina Kesel (196), Loit Jekalda (193).

lejnud volikokku kandideerijad:
Mari Kbin (96 poolthlt)
Jri Hain (176)
Andres Tolts (129)
Peeter Pere (127)
Tiiu Pallo-Vaik (162)
Jaan Toomik (74)
Jaak Visnap (32)
Heie Treier (129)
Jaanus Samma (123)
Eve Kask (163)
Tnis Saadoja (137)
Kaire Rannik (121)
lle Rajasalu (99)
Neeme Klm (107)
lle Marks (73)
Mall Nukke (60)
Sirje Eelma (86)
Mare Vint (125)
Leonhard Lapin (183)
Ketli Tiitsar (150)
Hannes Starkopf (81)
Mare Mikof (108)
Maile Grnberg (63)


Eesti Kunstnike Liit


Vasakult Elin Kard, Anu Kalm, Jaan Elken, Vano Allsalu (f: G. Baranov)



Print   
EAA © 2005 Aadress: Vabaduse vljak 6, 10146 Tallinn | Tel: 6 273 630 | Faks: 6 273 631 | ekl@eaa.ee